← Eesti

2-20-139727/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-139727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-139

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Swedbank AS (Pank) sõlmisid Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi asutamise leping Nr. 06-241658-RK, 22.12.2006, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale krediidilimiidi 958,67 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 15.-ks kuupäevaks. Samuti oli sõlmitud kaardikasko leping, mille kohaselt oli kindlustusmakse määraks 0,6%. Lepingule allakirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18% aastas. Kostja asus Panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama järgmise kuu 15-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Lepingu p. 6 tulenevat kohustust ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 15.12.2018.a, jättes tasumata intressimaksed ja kaardikasko maksed. Klient ei täitnud ka edaspidi oma kohustusi. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja 2 2-20-139727 nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 06.03.2019 a. Kostja võlg on järgmine: põhivõlg 937,07 €, intressivõlg 36,02 €, kaardikasko võlg 18,86 € ja viivis 137,40 €. Pank loovutas nõude hagejale 18.04.19, millest teatati kostjale kirjalikult. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 22.12.2006 sõlmitud Krediitkaart lepingust nr. 06-241658-RK tulenev võlgnevus 937,07 €, intressid 36,02 €, viivised 137,40 €, kaardikasko 16,86 € ja sissenõudekulud 35,00 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 937,07 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr päevas, alates 06.01.2021. Lisaks palub välja mõista tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 200 € ja lepingulise esindaja kulud summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 31.01.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude 3 2-20-139727 väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 440 eurot (200+240).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (440 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.