Obsah (6)

§ 372§ 66§ 16§ 56§ 83§ 2

4-21-152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märtsil 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-152 Kohtukoosseis Kohtunik Martin T

§ 372

lg 1 järgi Menetlusalune isik Jaan Miguljov (isikukood: 37711280223), xxx kodakondsusega; elukoht xxx; töökoht xxx; karistusregistri kohaselt kehtivad karistused puuduv Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet (registrikood: 70000349); aadress: Lõõtsa 8a, Tallinn, Harjumaa; e-post: emta@emta.ee Kohtuvälise menetleja esindaja Jurist Aleksandr Škirin RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada Jaan Miguljov süüdi

§ 372

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos ja mõista talle karistuseks 75 trahviühikut ehk 300 eurot rahatrahvi. Rahatrahv 300 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB pank EE351010052031000004; Swedbank EE502200221014193355; Luminor Bank EE401700017002872300) märkides ära kohustusliku viitenumbri 99921400000729. 2.

§ 372

lg 5 ja § 83 lg 1, 2 ja 4 alusel konfiskeerida asitõenditena äravõetud ja Jaan Miguljovile kuuluvad: - valge tankurkonteiner (milles kolm kütusemahuti sektsiooni) koos seal sees oleva kokku 6462 liitri nõuetele mittevastava vedelkütusega; - 6 x 1000L plastikmahutit koos seal sees oleva kokku 5190 liitrit nõuetele mittevastava vedelkütusega; - 6 kanistrit koos seal sees oleva 32,5 liitrit nõuetele mittevastava vedelkütusega. - Kütusepump koos voolikutesüsteemiga. 3. Menetluskulud kokku summas 6178,68 eurot (ekspertiisitasud summas 3214,08 eurot ja 2964,60 eurot) jätta Jaan Miguljovi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda 4-21-152

§ 66

lg 2 ja 3 järgi ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 514,89 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu ja Tolliameti 21.12.2020 väärteoprotokolli kohaselt Jaan Miguljov menetluses tuvastamata ajast kuni 13.06.2019 käitles Tallinnas, xxx territooriumil vedelkütust (tegeles tootmisega) vedelkütuse seaduse (VKS) § 2 lg 1 p 3 ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 21 lg 3 p 2 mõistes ning kasutas vedelkütust müügiks ilma VKS § 13 lg 1 p-s 3 sätestatud tegevusloata. Sellega rikkus ta VKS § 13 lg 1 p 3 ja ATKEAS § 6910 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 372lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo (tl 266-268).

2. 12.01.2021 edastas Maksu- ja Tolliamet Harju Maakohtule väärteoasja nr 930019001543 materjalid Jaan Miguljovi karistamiseks

§ 372lg 1 alusel.

13.01.2021 määras kohus väärteoasja nr 4-21-152 arutamisele avalikul kohtuistungil 11.02.2021 kell 10:

2. Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil palus kohtuväline menetleja Jaan Miguljovi

§ 372

lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras s.o 600 eurot. Samuti taotles kohtuväline menetleja

§ 372

lg 5 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida asitõendina ära võetud vedelkütus ning selle hoiustamiseks mõeldud mahutid ning samuti voolikud ja kütusepumba. Lisaks taotles menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulud. Menetlusalune isik tunnistas, et äravõetud vedelkütus kuulub temale, samuti kuuluvad temale äravõetud kütusemahutid ning muud seadmed. Samas ei nõustunud ta väitega, et tegeles kütuse tootmise ja müümisega. Kohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 08.03.2021, J. Miguljov esitas apellatsiooniteate 10.03.

1. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Objektiivne koosseis
2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse J. Miguljovile ette kütuse tootmist ja selle müüki aadressil xxx Tallinn menetluses tuvastamata ajast kuni
3. juunini
4. Selliste tegudega rikkus J. Miguljov alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 6910 lg 1 ja vedelkütuse seaduse (VKS) § 13 lg 1 p 3 nõudeid, mille kohaselt on nii kütuse tootmiseks kui müügiks nõutav tegevusluba. Vastutuse nii ATKEAS § 6910 lg 1 kui ka VKS § 13 lg 1 p-s 3 kirjeldatud rikkumise eest näeb ette

§ 372

lg 1, mille järgi karistatakse muu hulgas tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas on tõendatud, et J. Miguljov pani toime talle väärteoprotokollis etteheidetava teod, s.o kütuse tootmise ja müügi ilma tegevusloata.

1. Vaidlust puudub selles, et J. Miguljovil puudus tegevusluba nii kütuse tootmiseks kui ka müümiseks. Oma sõnul ta aga sellega ei tegelenudki. Tegeles hoopois hobi korras erinevatest autoremonditöökodadest tasuta saadud õlide ja mootoripesuvedelike kogumisega ning nende hoiustamisega seejärel xxx territooriumil. Põhimõtteliselt kinnitas, et tegemist oli 2 4-21-152 autoremonditöökodade jaoks jäätmetega, millest neil oli hea meel tema abil vabaneda. Miguljovi tegutsemist xxx kinnitab ka rendileping nr xxx, mis on sõlmitud 03.06.2019 J. Miguljovi ja kinnistu omaniku OÜ Xxx esindaja vahel (tl 62-67), ning selle kohaselt võttis J. Miguljov (eraisikuna) rendile „merekonteineri parkimise masinakoha“ (p 1.1). Ka tunnistajatena üle kuulatud OÜ Xxx seaduslik esindaja G M kinnitas, et Jaan Miguljov sõlmis 2019 aasta suvel rendilepingu xxx asuval krundil maatüki rentimise kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea, miks Miguljovil oli vaja maatükki rentida või mida ta seal hoiustas. Renditud maatükile paigutas Jaan Miguljov konteineri pärast rendilepingu sõlmimist. Tunnistaja üle kuulatud territooriumi valvur S B´i ütluste kohaselt nägi ta Jaan Miguljovi territooriumil umbes kolmel korral, esimest korda võis olla 2019 kevadel või suvel. Enne Maksu ja Tolliameti tulekut oli Jaan Miguljov rentinud pinda sellel territooriumil umbes 2 kuud. Enne Maksu- ja Tolliameti tulekut tunnistaja ei teadnud millega Jaan Miguljov seal tegeleb. Jaan Miguljovi platsi juures käis autosid, seal käisid nii mikrobussid kui ka sõiduautod, kuid pole võimalik öelda, kas käidi Jaan Miguljovi juures või tema kõrval asuval platsil teise rentniku juures. Rentnikel on vaba ligipääs territooriumile, võõraste sõidukite juhtidelt küsib kelle juurde minnakse. Jaan Miguljovi juurde suunduvaid sõidukeid ei peatanud putka juures, paaril korral tema renditud pinnalt mööda minnes nägi, et seal seisab valge mikrobuss ning Jaan Miguljov vestleb veel kahe või kolme inimesega. Konteinerite sisu nägi siis, kui tuli Maksu-ja Tolliamet.
2. 13.06.2019 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist koos fototabeliga (tl 3-12) nähtub, et Maksu – ja Tolliameti ametnikud sisenesid 13.06.2019 kell 16:55 Tallinnas xxx territooriumile, kus viibis nii menetlusalune isik J. Miguljov, kes tegeles parajasti kaubikust reg numbriga xxx, mis pargitud hoonete kompleksi ja merekonteineri vahele, vedelikutaolise kütuse pumpamisega territooriumil olnud tankurkonteineri mahutisse. Nimelt nähtub protokollist, et kaubiku kaubaruumist väljus voolik, mis oli töötava pumbaga ühendatud territooriumil oleva tankurkonteineri sisemusega. Voolikute süsteem oli ühendatud kaubiku reg numbriga xxx asuvast 1000 liitrisest plastmahutist tankurkonteineris asuvasse metallmahutisse, milles oli kolm mahutit 1-
3. Tankurkonteineri mahutites olevast kaubast võeti proovidmetallmahuti nr 1 (proov ET0061851), metallmahuti nr 3 (proov ET0061854) ja metallmahuti nr 2 (proov ET0061857). J. Miguljov kaubast proove ei soovinud. Maksu ja Tolliameti mõõtmiste ja arvutuste tulemusena saadi esialgu tankurkonteineri mahutitest 1-3 hoiustatava kauba koguseks umbes 6607 liitrit.
4. Samuti tuvastati 13.06.2019 xxx territooriumil kaubiku xxx läheduses teine, halli värvi, merekonteiner xxx, milles oli 7 x 1000 liitrist plastikmahutit ehk PVC mahutit erinevate koguste ja välimusega kütusetaolise vedelikuga. Samuti avastati kaubiku ja tankurkonteineri vahel voolikusüsteem, õuealal ühendatud pump ja elektrijuhtmestik, lisaks 11 plastmahutit erinevate suurustega, nii tühjad kui ka erinevate kogustega kütusetaolise vedelikuga hoiustatud hallis merekonteineris.
5. Selgitamaks välja kütusetaolise vedeliku päritolu, kogust ja kauba parameetreid võeti Maksu- ja Tollimameti poolt asitõendina ära valget värvi tankurkonteiner, milles 3 mahutit, kütusetaolise vedelikuga; merekonteineris hoiustatud 6 PVC 1000 liitrist mahutit koos seal sees olnud vedelikuga; merekonteineris hoiustatud 6 erineva suurusega plastikkanistrit koos seal sees olnud vedelikuga; samuti kütusepump koos vooliksüsteemiga. Kauba üleandmisvastuvõtmisaktist 13.06.2019 nr TLKT-048 (tl 277) nähtub, et xxx Tallinn ära võetud vedelik ja konteinerid on paigutatud xxx asuvale Maksu-ja Tolliameti asitõendite hoiukohta.
6. 14.06.2019 on menetleja poolt saadetud 3 kütuseproovi ET0061851, ET0061854 ja ET0061857 Eesti Keskkonnauuringute keskusele proovide tegemiseks (tl 16), palutakse määrata kauba KN kood (1-8) ja nimetus ning tuua välja parameetrid, mis võeti aluseks KN koodi määramiseks. 21.06.2019 analüüsiakti KT 19000041 (tl 84-85) kohaselt on proovi nr ET0061851 soovituslik KN kood 27101948- gaasiõli väävlisisaldusega üle 0,1% massist; analüüsiakti KT 19000042 3 4-21-152 (tl 86-87) kohaselt on proovi nr ET0061854 soovituslik KN kood 27101929- keskmised õlid muuks otstarbeks-muud; analüüsiakti KT 19000043 (tl 88-89) kohaselt on proovi nr ET0061857 soovituslik KN kood 27101290- muud kergõlid.
7. 08.11.2019 on menetleja määranud ekspertiisi (tl 43-44) merekonteineris olnud kuuest 1000L plastmahutits võetud kütuseproovi jaoks (proovid ET0060111, ET0060113, ET0060115, ET0060117, ET0060119 ja ET0061829), mida on vaadeldud asitõendite laos 07.11.2019 (tl 18-21). Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 15.11.2019 ekspertiisiakt nr 1-9/355-1 (tl 45-47) eksperdiarvamuse kohaselt on proovide ET0060111, ET0060113, ET0060115, ET0060117, ET0060119 soovituslik KN kood 2710 19 48 – gaasiõli väävlisisaldusega üle 0,1 % massist. Proovi nr ET0061829 soovituslik KN koos on 2710 19 29 – keskmine õli, muuks otstarbeks, muud. Ükski analüüsitud vedelik ei vasta Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010.a määruse nr 16, EVS-EN 590:2013 ja rahandusministri 19.09.2003 määrusega nr 91 kehtestatud nõuetele. Tegemist ei ole erimärgistatud diislikütusega. Proovide väävlisisaldused on lubatust kõrgemad. Vedelikke KT19000212 kuni KT19000216 (ET0060111, ET0060113, ET0060115, ET0060117, ET0060119) võiks destillatsiooniomaduste poolest suure tõenäosusega saada kasutada väga lühiajaliselt diiselmootoris puhtal kujul, kuid kõrge väävlisisalduse tõttu tekkivad ilmselt automootorile kiiresti kahjud. Segatuna diislikütusena saab suure tõenäosusega kõiki analüüsitud vedelikke kasutada mootorikütusena.
8. 01.06.2020 on menetleja määranud ekspertiisi (tl 72) kuues väiksemas kanistris olnud vedelike jaoks (proovid ET0061105, ET0061107, ET0061109, ET0061081, ET0061083 ja ET0061085), mida menetleja poolt vaadeldi 28.05.2020 vaatlusprotokollis (tl 68-71) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 12.06.2020 ekspertiisiakt nr 1-9/200-1 (tl 73-75) ekspertarvamuse kohaselt on analüüsitud kütuste koodid järgmised: proovi ET0061105 KN kood 2710 19 48, gaasiõlid väävlisisaldusega üle 0,1 5 massist; proov ET0061107 KN kood 2710 12 41, mootoribensiin pliisisaldusega kuni 0,013 g/L, oktaaniarvuga uurimismeetodil alla 95; proovid ET0061109, ET0061081 ja ET0061085 KN kood 2710 19 29, keskmised õlid muuks otstarbeks, muud; proov ET0061083 KN kood 2710 20 16 gaasiõlid, mis sisaldavad biodiislit, väävlisisaldusega üle 0,001%, kuid mitte üle 0,1% massist. Ükski analüüsitud vedelik ei vasta Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010.a määruse nr 16, EVS-EN 590:2013 ja rahandusministri 19.09.2003 määrusega nr 91 kehtestatud nõuetele. Proovid ei sisalda erimärgistusaineid. Proovi ET0061083 saab suure tõenäosusega lühiajaliselt kasutada diiselmootoris ning kindlasti pikemajaliselt segatuna korraliku diislikütusega vahekorras 1 osa proovi ja 5 osa madala väävlisisaldusega diislikütust. Ülejäänud proove ei saa puhtalt diiselmootoris kasutada, vaid peab segama väga suures vahekorras diislikütusega, sest nende väävlisisaldus ja tihedus ei vasta diislikütuse nõuetele. Proovi ET0061107 sobib suure tõenäosusega kasutamiseks vanemas bensiinimootoriga autos, mis kasutab tehase spetsifikatsioonide järgi RON 76 ja koge väävlisisaldusega mootoribensiini. Uuematesse autidesse selline mootoribensiin kindlasti ei sobi.
9. 25.06.2020 vaatlusprotokollis nr 930019001543/10 (tl 91-94) on 07.11.2019 vaatlusprotokolli nr 930019001543/2, 15.11.2019 ekspertiisiakti nr 1-9/355-1, 28.05.2020 vaatlusprotokolli nr 930019001543/7 ja 12.06.2020 ekspertiisiakti nr 1-9/200-1 alusel koostatud tabel kinnipeetud kütuste ja nende koguste kohta. Kokku on vaatlusprotokolli kohaselt vedelkütusena ära võetud ca 11 739 liitrit, millest nõuetele mittevastavat diislikütust on umbes 3649 liitrit, kütusesarnast toodet umbes 3649 liitrit, kerget kütteõli umbes 7756 liitrit ja bensiini 5 liitrit. Ekspertiisiaktide 1-9/355-1 (tl 45-47) ja 1-9/200-1 (tl 73-76) kohaselt ei vasta ükski analüüsitud vedelik Majandus ja Kommunikatsiooniministri 17.03.2010 määrusele nr 16, EVS-EN 590:2013 ja Rahandusministri 19.09.2003 määrusega nr 91 kehtestatud nõuetele. Samuti on õige menetleja järeldus vaatlusprotokollis (tl 91-94), et nõuetele ei vasta ka 13.06.2019 tankurmahutist võetud kütuseproovid ET0061851, ET0061857 ja ET
10. 4 4-21-152 Proovide ET0061851 ja ET0061857 analüüsimise tulemusel tuvastati (analüüsiaktid tl 84-85 ja 88-89), et tegemist on kaupadega, mille KN koodid on 2710 19 48 ja 2710 12 90 ja mis ei vasta Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010 määrusega nr 16 kehtestatud vedelkütuse nõuetele. Proovi ET0061854 KN kood 2710 19 29 (analüüsiakt tl 86-87) vastab diislikütusele (17.03.2010 määruse nr 16 § 1 lg 1 p 2), kuid diislikütusena see ei vasta Keskkonnaministri 20.12.2016 määruse nr 73 lisas 2 toodud nõuetele, mis sätestab, et diislikütuse tihedus peab jääma vahemikku 820-845, kuid analüüsitulemusena on võetud proovi tihedus 775,
11. 13.

§ 372

lg 1 kohaselt on keelatud tegevusloata tegutsemine valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. ATKEAS § 21 lg 3 p 2 kohaselt kütuse tootmine ja selle valmistamine on muuhulgas omavahel või lõpptootega KNi erinevate esimeste nelja numbriga või KNi sama esimese nelja numbriga naftasaaduste kompaundimine. ATKEAS § 6910 lg 1 kohaselt annab loa jäätmetest tootmiseks Maksu-ja Tolliamet. Vaidlust ei ole selle üle, et Jaan Miguljovil Maksu- ja Tolliameti luba kütuse tootmiseks väljaspool aktsiisiladu puudus. Kohus leiab, et uuritud tõenditega on tuvastatud, et J. Miguljov tegeles vedelkütuse tootmisega jäätmetest. Menetlusaluse isiku tegevus, millega tema kogus erinevaid õlide jäätmeid ja pani neid ühte konteinerisse segades neid omavahel kokku, on ATKEAS’e mõistes käsitletav kütuse tootmisena. ATKEAS § 21 lg 4 kohaselt aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Jäätmetest kütuse tootmiseks väljaspool aktsiisiladu annab loa Maksu- ja Tolliamet. Selline luba menetlusalusel isikul puudus. Menetlusalune isik ka ise tunnistas, et ei teadnud täpselt kõiki vedelike keemilisi omadusi (väljatöötatud õli, erinevad tehnilised vedelikud, mida pmtl saab edaspidi kasutada kütteks katlamajades tl 297). Kohus leiab, et kütuse tootmine ATKEAS mõttes ei tähendagi teaduslikult tõendatud meetodil ja viisil erinevate keemiliste ainete kokkusegamist, vaid seaduse mõtte kohaselt piisab ka erinevate tundmatute ainete kokkusegamisest, mis pärinevad autoremonditöökodadest ja ilmselt omavad osaliselt või täielikult ka vedelkütustele iseloomulikke omadusi. ATKEAS sisalduv mõiste kompaundima tähendab võõrsõnade leksikoni järgi kahe või rohkema õli, vedelkütuse omavahelist segamist eriomadustega segu saamiseks https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=kompaundima+&F=M&C06=et. Ekspertiisidega on tuvastatud, et mingil määral sobibki kokku segatud vedelik ka autodes lühiajaliselt kütusena kasutamisel. Seega pani menetlusalune isik kütuse tootmisega, erinevate ainete kokku segamise ehk kompaundimisega toime

372 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 14. Kohtu hinnangul ei ole aga väärteoasjas tõendatud

§ 372lg 1 teine süüdistuse alternatiiv, ehk kütuse müük.

Kütuse müügi kohta pole kohtuväline menetleja esitanud ühtegi tõendit. Kuigi võib möönda, et äravõetud mahuteid ja pumbasüsteemi/voolikutesüsteemi olemasolu, nagu ka J. Miguljovi poolt esitatud ning kohtule mõnevõrra arusaamatuks jäänud „äriplaan“ viitavad kaudselt sellele võimalusele, et kütust ei kasutata vaid teadusliku hobi eesmärgil. Kahtlust lisab ka tunnistaja Bi ütlused, et nägi J. Miguljovi rendikoha juurde sõitmas erinevaid sõidukeid, samuti nägi ka vähemalt kahte isikut J. Miguljoviga konteineri juures vestlemas. Tõsi on ka see, et menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused olid vastuolulised riikliku järelevalve menetluse käigus tunnistajana antud ütlustega ja seda vastuolu saab tema poolt menetlusaluse isikuna antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta (KrMS § 289 lg 3). Kohtu jaoks ei ole menetlusaluse isiku selgitused vastuolu põhjuste kohta üheselt arusaadavad- kui varaselt ta kinnitas kütuse müüki nii raha eest kui ka nö vahetustehinguna (metalli vastu), siis kohtus ta seda eitas ning selgitas, et pidas silmas ühte teist aega ja juhtumit (tl 298). Kokkuvõttes, isegi kui jätta menetlusaluse isiku ütlused kütuse müügi osas kui ebausaldusväärsed ütlused kõrvale, siis ei kinnita siiski ükski muu tõend kütuse müümist. Süüdistusfunktsiooni kandjana oleks selle aktiivne tõendamine kohtuvälise menetleja ülesanne. Tõendite puudumist müügi faktis möönis kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Seetõttu tuleb menetlusalune isik kütuse müügi episoodis mõista õigeks. Kuna nii kütuse tootmine kui ka müük täidavad

§ 372lg 1 objektiivse koosseisu ka eraldivõetuna, siis 5 4-21-152 vastab J.

Miguljovi tegu tootmise osas talle etteheidetud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu tunnustele. Subjektiivne koosseis 15. Kohtu hinnangul on J. Miguljov väärteo toimepanemisel tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, millest tulenevalt peab isik võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik pidas võimalikuks väärteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, ehk erinevate õlide ja muude keemiliste jäätmete kokkusegamisel ja selle kasutamist hiljem kütusena oli menetlusalune isik teadlik, et tal puudub kütuse tootmise luba, ning möönis seda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik tegutses temale etteheidetava väärteo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul ei esine. J. Miguljov oli temale etteheidetava teo toimepanemise ajal ning on ka praegusel ajal süüdiv täisealine isik. Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks.
2. Eeltoodud põhjustel leiab kohtukolleegium, et J. Miguljov on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 372lg 1 järgi.

Karistus 18. Kuna kohus on tuvastanud

§ 372lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise J.

Miguljovi poolt, siis tuleb talle mõista karistus.

§ 372

lg 1 näeb tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Karistuse määramise aluseks on

§ 56kohaselt isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohus on seisukohal, et J. Miguljovi süüd väärteo toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks või natuke alla selle. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, et J. Miguljov oleks tegelenud kütuse tootmisega pikema aja vältel, mistõttu saab tema süüd lugeda keskmisest väiksemaks. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et ta pani teo toime kaudse tahtlusega, mis omakorda vähendab teo ebaõigussisu ja süü suurust. J. Miguljov ei ole kordagi eitanud oma seost ja puutumust xxx leitud ja äravõetud mahutite ning vedelkütusega seoses, ta ei nõustu ainult tema teole antava õigusliku hinnanguga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. J. Miguljovil kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole.
2. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et J. Miguljovi puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada rahatrahvi mõistmisega sanktsiooni keskmises määras (150 trahviühikut) ehk 600 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on J. Miguljovil olemas töökoht ja seeläbi ka legaalne sissetulek, mistõttu on ta võimeline rahatrahvi tasuma ja seega on rahatrahvi määramine karistusliigina ka põhjendatud. Kohus aga siiski ei nõustu karistusettepaneku määraga ja märgib järgmist. Kohus leiab, et rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras ei oleks proportsionaalne toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Kohus võtab karistuse määra puhul arvessetema süü suurust. Samuti võtab kohus arvesse seda, et ühes osateos (kütuse müük) mõistab kohus J. Miguljovi õigeks. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et lisaks karistusele kohaldab kohus ka konfiskeerimist ning samuti jätab J. Miguljovi kanda menetluskulud. Kokkuvõttes leiab kohus, et proportsionaalseks karistuseks on rahatrahv, milline jääb sanktsiooni keskmise määra ja minimaalse määra vahele ehk 75 trahviühikut, 6 4-21-152 summas 300 eurot. Kohus on veendunud, et rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra aitab J. Miguljovi mõjutada edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et menetlusalust isikut tuleb karistada

§ 372

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra ning mõistab J. Miguljovile karistuseks rahatrahvi 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut ehk 300 (kolmsada) eurot. Konfiskeerimine 21.

§ 372

lg 5 kohaselt võib kohus kohaldada

§ 372

sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt

§-s 83 sätestatule. 22. Alternatiivselt märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et juhul kui kohus leiab, et menetlusaluse isiku teos puuduvad koosseisutunnused, siis palub ta otsustada asitõendina äravõetud vedelkütusega edaspidine toimetamise viis, kuna tegemist on nõuetele mittevastava kütusega, mille käitlemine on tulenevalt vedelkütuse seadusest keelatud ja äravõetud kütuse tagastamine menetlusalusele isikule ei oleks kooskõlas vedelkütuse seaduse § 8 lg-s 2 sätestatuga. Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt peetakse kütuse käitlemiseks tarbimisse lubatud kütuse müüki, müügiks pakkumist, veo, hoiuteenuse osutamist ja ladustamist. Kui tagastada kütus menetlusalusele isikule, siis ta igal juhul oleks peaks seda ladustama, mis on vedelkütuse seadusega keelatud.

§ 372lg 1 koosseis on täidetud kütuse tootmisega.

23. Viidatud sätete (

§ 372

lg-st 5 ja

§ 83

) kohaselt võib kohus konfiskeerida üksnes tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja vahetuks objektiks olnud aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Selles osas vaidlust ei ole, äravõetud vedelkütus ja mahutid kuuluvad menetlusalusele isikule, kes seda ise ka tunnistab. 24. Riigikohus on oma selgitanud, et süüteo toimepanemise vahendi võib süüteo toimepanijalt konfiskeerida üksnes juhul, kui on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Seega kehtivad süüteo toimepanijalt vahendi konfiskeerimisel samad eeldused nagu karistamise puhul (

§ 2lg 2).

Süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb ühtlasi isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest (RK 3-1-1-97-10). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et J. Miguljov on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, seega on süüteo toimepanemise vahendi ja vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimine temalt võimalik. Riigikohus on oma määruses 3-1-1-97-10 samuti selgitanud et süüteo toimepanemise vahend on ese, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. Seevastu süüteo toimepanemise vahetu objekt on aine või ese, mis on isiku käitumise objekt, mille käitamisele või käitlemisele on koosseisus kirjeldatud tegu suunatud. Vahetu objekt on seega asi, mille passiivne olemasolu isiku valduses või mille käitlemine on seaduses sätestatud juhtudel iseenesest piisav, et see temalt konfiskeerida. Vahetu objekti ja vahendi eristamine taandub sellele, kas tegu on sellele esemele suunatud või saab mingit tegu selle eseme abil sooritada. 25. Seetõttu leiab kohus, et asitõendina äravõetud erinevat liiki vedelkütus, mida on kokku 11 739 liitrit (sh nõuetele mittevastavat diislikütust umbes 3649 liitrit, kütusesarnast toodet umbes 3649 liitrit, kerget kütteõli umbes 7756 liitrit ja bensiini 5 liitrit) on oma olemuselt käsitletavad kui süüteo toimepanemise vahetu objekt

§ 83

lg 2 mõttes ning tankurmahuti, samuti 6x1000L plasikmahutit, 6 väiksemat kanistrit, samuti kütusepump ja voolikud on aga käsitletavad kui süüteo toimepanemise vahendid

§ 83lg 1 mõttes.

Kohus leiab, et ülalviidatud sätete alusel on nende konfiskeerimine vajalik ja proportsionaalne, et mh välistada edaspidi sarnaste süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. 7 4-21-152

1. Siinkohal on oluline ära märkida ka see, et 21.12.2020 on J. Miguljovi esitanud kohtuvälisele menetlejale käsikirjalise avalduse (tl 260) kütusest ja konteinerist loobumise kohta. 11.02.2021 kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et jääb selle juurde ja loobub nimetatud asjadest vabatahtlikult kuna talle tekkinud olukord ei meeldi ja ta ei soovi enam uuesti sellise olukorra tekkimist. Sel juhul on tegemist omandist loobumisega, mistõttu alternatiivselt saab riik need ära võtta ka hõivamisega AÕS § 96 alusel. Menetluskulud
2. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskuludeks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis KrMS § 180 lg 1 p 1 alusel hüvitab süüdimõistetu. Käesoleva menetlusega on tekkinud ekspertiisikulud OÜ Eesti Keskkonnauuringuste Keskuse 15.11.2019 ekspertiisiakti nr 1-9/355-1 alusel 3214,08 eurot (tl 57) ja ekspertiisiakti 12.06.2020 nr 1-9/2001 alusel 2964,60 eurot (tl 90), seega on ekspertiisi kulud kokku 6178,68 eurot. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud (RK 3-1-1-121-13). Kohus leiab, et käesolevas asjas oli tõendamiseseme asjaolude välja selgitamiseks vajalik teostada vedelkütuste ekspertiis selgitamaks välja Jaan Miguljovi poolt erinevate kütusetaolise vedelike kokku segamisel tekkinud aine koostis, et tuvastada, kas tegemist on tegevusluba nõutava valdkonnaga. Ekspertiisikulud hüvitab üldjuhul menetlusalune isik. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata (RK 3-1-1-120-12). Antud juhul oli ekspertiisi tegemine põhjendatud ja erandlike asjaolusid ekspertiisikulude välja mõistmata jätmiseks ei esine. Arvestades ekspertiisikulude märkimisväärset suurust on põhjendatud määrata menetluskulud ositi tasumisele 12 kuu jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8