1-20-7561/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2021 1-20-7561 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Janno Linde (isikukood 39103052710) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Süüdimõistetu Janno Linde RESOLUTSIOON Jätta Janno Linde kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Janno Linde tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. oktoobri 2020 otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi. Talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu
8. oktoobri 2019 kohtuotsusega nr 1-19-7020 mõistetud ja Viru Maakohtu
9. juuli 2020 määrusega täitmisele pööratud karistus, s.o vangistus 5 kuud ja 28 päeva, mistõttu saadi liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
10. oktoober
11. Karistusaja lõpp saabub
12. oktoobril
13. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes
14. veebruaril
16. Vangla ja prokuratuur ei toeta J. Linde vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
17. Viru Maakohtu
18. veebruari
19. a määrusega jäeti J. Linde karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
20. Kohus osutas sellele, et J. Lindel on kolm kriminaalkaristust. Viimati karistati teda KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi. Varasemalt on J. Lindet süüdi tunnistatud grupi poolt ja süstemaatiliselt toime pandud varguste ja süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Eelmise, Harju Maakohtu
21. oktoobri
22. a otsusega loeti J. Linde vahi all viibitud aeg karistusaja hulka, jättes ülejäänud osa karistusest (s.o 6 kuud vangisusest) täitmisele pööramata. J. Lindele kohaldati katseaega ja ta allutati käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametnik pöördus kahel korral erakorralise ettekandega kohtu poole, sest J. Linde rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Lisaks pani ta katseajal toime uue kuriteo. Seega ei motiveerinud varasem karistus ega võimalus kanda see vabaduses J. Lindet loobuma kuritegelikust käitumisest. Isiku käitumine näitab, et ta ei suuda kriminaalhooldaja kontrollile alluda ega alkoholi tarvitamisest loobuda.
23. J. Linde vabanemisjärgsed tingimused ei toeta samuti vabastamist. J. Linde asub elama ühiselamusse. Tema sõprusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ning ta tunnistab enda mõjutatavust sõprade ja tuttavate poolt. Eelnimetatud ühiselamus elavad suures osas sotsiaalselt kehvas olukorras olevad isikud: vanglast vabanenud, alkoholi liigtarvitavad isikud ja pikaajalised töötud. Seega kätkeb elukoht täiendavaid riske. Arvestades J. Linde varasemat elukäiku, varalisi kohustusi ja teda iseloomustavaid andmeid on tõenäoline, et vanglast vabanedes seisab isik silmitsi materiaalselt, aga ka emotsionaalselt raske olukorraga, mis võib viia uuesti alkoholi tarvitamiseni ning seeläbi uute kuritegude toimepanemiseni.
24. Varasem karistus ja kriminaalhooldus ei suutnud muuta J. Lindet väljakujunenud arusaamu ja hoiakuid ega sundinud teda alkoholist loobuma. Kriminaalhoolduse positiivne läbimine on pigem ebatõenäoline. Uue kuriteo toimepanemise risk tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ei oleks madal. J. Linde jättis alkoholiravi pooleli, ei ilmunud registreerimisele ja rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholisõltuvus kätkeb endast uue kuriteo riski. Pideva ravi ja toetuseta, aga eelkõige arusaamata, et alkoholi tarvitamine peab olema välistatud, ei ole süüdlasel võimalik uue kuriteo toimepanemisest hoiduda. Kohtul ei tekkinud J. Linde materjalidest ja kohtuistungil avaldatust veendumust, et vangistus on isikut piisavalt mõjutanud.
25. Isiku käitumist vangistuses hinnatakse kogumis teiste asjaoludega. Ei ole välistatud, et kuriteo asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohtul ei tekkinud veendumust, et J. Linde võiks vabaduses seaduskuulekalt elada, sest ta pani korduvalt toime samalaadseid süütegusid, samuti on suur oht toime panna uusi kuritegusid alkoholi tarvitamise tagajärjel. Ka elektrooniline valve ei kindlusta seda, et J. Linde ei tarvita alkoholi. Valveseade annab teavet isiku viibimiskoha ja liikumiste kohta, ent ei takista kuriteo toimepanemist. J. Linde ei ole motiveeritud alkoholisõltuvusega tegelema, süüdistab kuritegudes pigem teisi ega näe oma käitumises ohtlikkust ega võimalikke raskeid tagajärgi. Antud juhul ei ole kriminaalhooldus meetmeks, mis olulisel määral vähendaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkust. Varasemad kriminaalhooldused ei suutnud kuritegusid ära hoida. J. Linde on põhjendatud jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata teiste inimeste turvalisuse ja heaolu kaitseks. MÄÄRUSKAEBUS
26. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega J. Linde tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
27. J. Lindel puuduvad distsiplinaarkaristused. Talle ei ole võimaldatud vajaliku sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist ega töötamist. Vangla ei toetanud 2