Obsah (9)

§ 177§ 172§ 168§ 663§ 651§ 667§ 477§ 162§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-16901 Kohtuasi YY a

§ 177lõikele 2.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. YY (avaldaja, laste ema) esitas 31.10.2019 Harju Maakohtule avalduse laste XX ja WW suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Avaldaja palus anda temale ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramiseks.
2. Maakohus võttis 06.11.2019 määrusega avalduse menetlusse.
3. 07.02.2020 esitas avaldaja kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks põhjendusega, et avaldajale ei ole võimaldatud riigi õigusabi korras esindajat ning asja on menetletud ilma avaldajata. Avalduse kohaselt pole maakohus avaldajale võimaldanud ausat ja õiglast kohtupidamist.
4. Harju Maakohtu 25.02.2020 määruse jättis maakohus avalduse läbi vaatamata, riigi õigusabi korras määratud esindajaga seonduvad tasu ja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et kuna avaldaja on võtnud avalduse tagasi, siis tuleb avaldus jätta läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et peab õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 alusel ning alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda

§ 172lg 3 alusel.

5. Maakohtu määrusele esitas 11.03.2020 määruskaebuse QQ (puudutatud isik, laste isa), kes palub maakohus määruse tühistada osas, millega puudutatud isiku menetluskulud jäeti tema enda kanda ning teha selles osas uus määrus, millega jätta puudutatud isiku menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta samuti avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja tuginenud sellele, et tema nõue oleks puudutatud isiku poolt rahuldatud (

§ 168

lg 4) ning seega on maakohus ebaõigesti jätnud puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

-is ei leidu erinormi, mis ütleks, et hagita asjas avalduse tagasivõtmisel, eriti sisulise põhjenduseta, ei peaks avaldaja kandma puudutatud isiku menetluskulusid.

1. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 17.12.2020

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. 9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Määruskaebus kuulub seega rahuldamisele. 10. Maakohus on käesoleval juhul jätnud avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus küll märkinud, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuid pole väidet nõuetekohaselt põhjendanud. 11.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on leidnud, et hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning menetluskulude kindlaksmääramisel saab kohaldada

§ 168

lg-t 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud hageja (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-28-10, p 16).

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul võimalik hagita menetluses avalduse läbi vaatamata jätmisel poolte vahel menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 168lg-s 2 ja 4 sätestatust.

12. Käesoleval juhul ei ole avaldaja võtnud avaldust tagasi seetõttu, et avaldusega taotletav eesmärk on saavutatud. 07.02.2020 avaldusest nähtuvalt on avaldus võetud tagasi seetõttu, et avaldaja hinnangul ei ole võimaldatud talle ausat kohtupidamist. Kuna avalduse tagasivõtmiseks ei olnud asjaolu, et avaldusega taotletud eesmärk oleks saavutatud, tuleb puudutatud isiku menetluskulud maakohtus jätta avaldaja kanda. 13.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaks alust

§ 162lg 4 alusel jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

14. Arvestades, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta

§ 171lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda.

Lähtudes 3

§ 177

lg-st 2 määrab maakohus nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 4