Obsah (6)

§ 397§ 113§ 6§ 101§ 415§ 406

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-134971 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande

) § 101 lg 1 p 1 alusel, intressinõue 153,51 eurot

§ 397

lg 1 ja 94 lg 1 alusel ning võla sissenõudekulu 65 eurot

§ 113² lg 1 ja § 113² lg 2 p 3 alusel.

10. Laenulepingus kokku lepitud viivisemäär 44,9% aastas on ebamõistlikult suur ja see tuleb

§ 6alusel hea usu põhimõttest lähtuvalt jätta kohaldamata.

Mõistlikuks viivisemääraks saab pidada kuni kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, s.o 24% (3 x 8%), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 06.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel suurusega 373,37 eurot. Lisaks tuleb kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 367 alusel välja mõista alates 07.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis. 11. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud Ts

MS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja, olles inkassofirma, on teadlik, et hagiavalduses esitatud viivisemäär on seaduse järgi tühine, mistõttu sai hageja sellises viivisemääras nõude esitamisel arvestada hagi osalise rahuldamise võimalusega, millest menetluskulude jaotus oleneb. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu tagaseljaotsuse ja täiendava otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja jaotati menetluskulud ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult (s.o viivise osas) rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Maakohus jättis ebaõigesti viivisenõude osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis viivist võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Sellises määras viivise nõudmine on lubatav (

§ 415lg 1 ja § 113 lg 1 kolmas lause).

14. Kohtupraktika järgi on kohtul õigus

§ 113lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel.

Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.

1. Menetluskulud jättis kohus ebaõigesti menetlusosaliste endi kanda põhjendusega, et hageja esitas teadlikult nõude tühise viivisemäära alusel. Eelnevalt märgitud põhjustel ei ole tegemist tühise viivisemäära kokkuleppega ja hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Maakohtu tagaseljaotsust ja täiendavat otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1376,05 eurot, intressi 153,51 eurot, sissenõudmiskulu 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ja alates 07.05.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise seaduses sätestatud määras.
4. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis viivise 373,37 eurot ületavas osas välja mõistmata ja menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib 3 ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus ja täiendav otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada ning asi saata TsMS § 657 lg 2 alusel tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei oleks võinud teha tagaseljaotsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ta jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtu menetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 444 kommentaar, p 3.4 c). See rikkumine ei too endaga siiski antud juhul kaasa tagaseljaotsuse tühistamist, sest täiendava otsuse tegemisega on maakohus rikkumise kõrvaldanud, kuigi alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist.
7. Viivisenõude lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada selle õiguslik alus. Kui pooled on kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, tuleb esmalt hinnata lepingus kokku lepitut. Kostja on laenuandjaga sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille järgi on intressimäär 44,9% aastas. Laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressi määraga võrdses määras.
8. Tarbijakrediidilepingute puhul on

-s tarbija kaitseks ette nähtud erinorm viivisemäära kohta.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Seega on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud

§ 113lg-s 1.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

§ 415

lg 1 esimese lause viide

§ 113

lg-le 1 hõlmab ka

§ 113

lg 1 kolmandat lauset, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võib lepingu kehtivuse korral ka tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale. 23. Praegusel juhul ületab tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär seadusjärgset viivisemäära, milleks on laenulepingu lõppemisest kuni praeguse ajani olnud stabiilselt 8%.

§ 406

² lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr 2101829912 sõlmimise ajal 04.11.2018 oli Eesti Panga andmetel nimetatud määr 20,01%. Kolmekordne määr oli seega 60,03%. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 56,41% aastas, seega

§ 406

² lg-s 1 sätestatust ülempiirist väiksem, mistõttu ei ole alust pidada krediidilepingut tühiseks. Seega on tegemist kehtiva kokkuleppega, millele hageja saab tugineda. 24.

§ 415

lg 1 esimene lause koosmõjus

§ 113

lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumise tõttu lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale õigus saada samas määras viivist, nagu oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam viivise määr. Maakohus viitas ekslikult Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16 märgitud seisukohtadele, kuivõrd viidatud asjas ei olnud tegemist krediidilepinguga ning puudus kokkulepe intressimäära kohta. Maakohus jättis tähelepanuta tarbijakrediidilepingutele kehtestatud erisused viivisemäära osas ja leidis ebaõigesti, et intressimääras viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisemäära, mis ei ületa tarbijakrediidilepingute puhul seadusega lubatud määra, ei ole iseenesest alust pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus märgib, et 4

§ 113

lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel (vt nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-2-1-52-11, p 19 ja nr 3-2-1-42-11, p 17). Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.

1. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ületavas summas välja mõistmata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus peab võimalikuks tõlgendada TsMS § 657 lg-t 2 selliselt, et kui tagaseljaotsus on vaidlustatud üksnes osaliselt, saab selle ka tühistada üksnes osaliselt ja saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa ise uut lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 5