← Eesti

2-20-4895/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4895 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise, sh tagasiulatuva elatise, väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. nõude osas 799 eurot B.B. nõude osas 603 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. septembri 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. veebruar 2021 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja Merle Albrant Vastustaja (kostja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Ingrid Vinnal RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. septembri 2020 otsus osaliselt C.C.lt A.A. kasuks perioodi 30.03.2020 kuni X eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas ning C.C.lt B.B. kasuks perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C.lt välja A.A. kasuks perioodi 30.03.2020 kuni X eest elatis ühekordse summana 675 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 300 eurot ning B.B. kasuks perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest elatis ühekordse summana 750 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 250 eurot.
  6. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  7. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
  8. Välja mõista C.C.lt poja A.A. kasuks elatis ühekordse summana perioodi 30.03.2020 kuni X eest (A.A. täisealiseks saamiseni) 675 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 300 eurot. 2.
  9. Välja mõista C.C.lt poja B.B. kasuks alates 30.09.2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (X) elatis 225 eurot kuus, elatis ühekordse summana perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest 750 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 250 eurot. 2.
  10. Jätta hagi otsuse resolutsiooni p-des 2.2–2.3 summasid ületavas osas rahuldamata. 2.
  11. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda A.A. ja B.B. ema D.D. arvelduskontole (konto nr X, selgitusega „elatis“). 2.
  12. Jätta rahuldamata hagejate nõue siduda väljamõistetav elatise suurus perekonnaseaduses sätestatud miinimumääraga ehk Vabariigi Valitsuse poolt igakordselt kehtestatud töötasu alammääraga. 2.
  13. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.
  14. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hageja esindajatele ja kostjale ning tema esindajale.“
  15. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  16. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  17. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud
  18. oktoobri 2019 kõnesalvestis ja selle transkriptsioon.
  19. Jätta rahuldamata C.C. taotlus E.E. tunnistajana ülekuulamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  20. A.A. (sünd X; hageja I) ja B.B. (sünd X; hageja II) esitasid 30.03.2020 oma seadusliku esindaja (ema) D.D. kaudu maakohtule hagi, milles palusid mõista kostjalt välja mõlema hageja kasuks igakuine elatis alates 01.04.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 292 eurot, kuid 2 mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ning tagasiulatuv elatis perioodi september 2019 kuni märts 2020 eest mõlema hageja kasuks 1956 eurot (arvestusega september kuni detsember
  21. a 270 eurot kuus ja jaanuar kuni märts
  22. a 292 eurot kuus). Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ema omandis olevas elamus, kostja ei ela hagejatega koos augustist
  23. Alates septembrist 2019 ei ole kostja hagejatele ülalpidamist andnud. Mõlema hageja igakuised kulud moodustavad 640 eurot. Hageja I kuludeks on eluase 180 eurot, toit 150 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, muud vältimatud püsikulutused 40 eurot, huvitegevus (laulmine ja klaver) ning telefoniarve 70 eurot. Hageja II kuludeks on eluase 180 eurot, toit 150 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, muud vältimatud püsikulutused 90 eurot, telefoniarve 20 eurot.
  24. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja annab hagejatele ülalpidamist viisil, et on alates hagejate vanemate lahku minemisest tasunud üksi vanemate poolt ühiselt elamu, kus hagejad emaga elavad, soetamiseks võetud pangalaenu ja kindlustust. Jagades kostja poolt igakuiselt tasutud 440,91 eurot kolmega, on kostja kandnud hagejate eluasemekulusid 146,97 eurot lapse kohta. Lisaks maksis kostja hagejale I alates septembrist 2019 kuni jaanuarini
  25. a 120 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekut (keskmiselt X eurot kuus), ei ole kostjal võimalik hagejatele elatist tasuda, v.a juhul, kui hagejate seaduslik esindaja hakkab ise maksma poolt pangalaenudest. Hagejate näidatud ülalpidamiskulud on ebamõistlikult suured. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse olukorda. MAAKOHTU LAHEND
  26. Tartu Maakohus rahuldas
  27. septembri 2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis C.C.lt välja A.A. kasuks elatise ühekordse summana perioodi 30.03.2020 kuni X (A.A. täisealiseks saamiseni) eest 515,15 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 206,06 eurot ning B.B. kasuks alates 30.09.2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (X) elatise 225 eurot kuus, elatise ühekordse summana perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest 468,18 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 156,06 eurot. Nõude, siduda elatise suurus perekonnaseaduses sätestatud miinimummääraga ehk Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga, jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejate seaduslik esindaja avaldanud, et tema keskmine sissetulek on ca X eurot . Kostja keskmine sissetulek (arvestades palka, ülekandeid eraisikutelt ja sularaha sissemakseid) oli perioodil september 2019 kuni mai 2020 ca X eurot. Kostja on töövõimeline isik ja perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaseks mõjuvaks põhjuseks vähendamaks elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei saa lugeda kostja väidet väikese sissetuleku kohta. Tuvastamaks, kas elatise vähendamine võib olla põhjendatud tulenevalt hagejate tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb teha kindlaks hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised kulud on kokku 1280 eurot, mõlemal 640 eurot. Kohus leidis, et toidukulu 150 eurot kuus lapse kohta on mõistlik, samuti on vajalikud kulud hageja II telefoniarvele 20 eurot ning hageja I telefoniarvele ja huvitegevusele kokku 70 eurot. Mõistlikuks ja põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele saab pidada mõlemal hagejal 40 eurot kuus. Põhjendatud transpordikulud nii ühistranspordi kasutuse kui ka kütusekulu arvestuses on kokku 50 eurot. Kuna tõendatud ei ole, et hagejatel oleks terviseprobleeme, on kulutused tervishoiule põhjendatud suuruses 15 eurot ja hügieenitarvetele 15 eurot kuus lapse kohta. 3 Kuivõrd selgusetuks jääb, millest koosnevad muud vältimatud püsikulutused (hagejal I 40 eurot, hagejal II 90 eurot, kokku 1560 eurot aastas), ei ole tegemist põhjendatud kuludega. Hagejad elavad emaga kolmekesi, mistõttu moodustaksid pere eluasemekulud 540 eurot kuus. Hagejad ei ole märkinud, millest eluasemekulud koosnevad ega tõendanud kulude suurust. Kostja väitel koosnesid eluasemekulud elektrist (sh kütteallikana) ja sidekuludest (internet). Suurim elektrikulu talvisel ajal oli 150 eurot kuus. Hagejad ei ole kostja seisukohale vastuväidet esitanud, mistõttu luges kohus tõendatuks, et maksimaalne eluasemekulu talvisel ajal oli 150 eurot kuus. Kohus leidis, et pere keskmiseks eluasemekuluks saab lugeda 105 eurot kuus (sh elekter, vesi, side). Seega on mõlema hageja põhjendatud eluasemekulud 35 eurot kuus. Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 ja nõustus kostjaga, et kostja on täitnud osaliselt ülalpidamiskohustust seeläbi, et on tasunud emale kuuluva elamu X laenumakseid. Lapsed saavad kasutuseeliseid laenuga ehitatud elamu kasutamisest. Hagejate seaduslik esindaja on aktsepteerinud, et kostja on tasunud laenumakseid, mida saab pidada vaikivaks tahteavalduseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 tähenduses. Samaväärse elamu üürihind on keskmiselt 500 eurot, kuid kostja on leidnud, et aluseks tuleb võtta tegelikult kantud kulu 440,91 eurot kuus (laenumakse 425 eurot ja kindlustus 15,91 eurot). Hagejad ei ole märgitud summadele vastu vaielnud. Seega mõlema hageja igakuise kasutuseelise väärtus on 146,97 eurot (440,91 ÷ 3). Kokku on hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud kuus ca 500 eurot, sh eluasemekulud 35 eurot, eluaseme kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, huvitegevus ja telefoniarve 70 eurot ning hageja II ülalpidamiskulud ca 450 eurot, sh eluasemekulud 35 eurot, eluaseme kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, telefoniarve 20 eurot. Seega on hagejate ülalpidamiskulud väiksemad kui seadusjärgne alammäär 584 eurot kuus ning põhjendatud on elatist vähendada pooleni laste igakuiste põhjendatud vajaduste suurusest. Hagejate seaduslik esindaja on kostjale vähemalt alates veebruarist 2020 teada andnud, et ta ei soovi kostja poolt pangalaenu tasumist, vaid soovib, et kostja tasuks lastele elatist ja hagejate seaduslik esindaja tasub ise poole pangalaenust. Kuna hagejate seaduslik esindaja ei ole menetluse ajal eluasemelaenu tasunud, on põhjendatud arvestada kostja tasutud laenumakse ja kindlustus 2/3 ulatuses tasutud osaliseks elatiseks kuni kohtuotsuse tegemiseni. Alates kohtuotsuse tegemisest tuleb lähtuda eeldusest, et edaspidi on vanemate kokkulepe laenumaksete tasumise osas teistsugune ning elatis on seetõttu suurem. Kohus nõustus hagejate seisukohaga, et X-aastasele lapsele raha ülekandmise puhul võib olla tegemist taskurahaga, kuid mitte lapse ülalpidamiseks antavate vahenditega. Alust ei ole vanemate võrdse panustamise põhimõttest kõrvale kaldumiseks seoses asjaoluga, et hagejate seaduslik esindaja on osaliselt töövõimetu. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on suurem kui kostjal. Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista alates 30.09.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni elatis 225 eurot kuus ja ühekordne elatis perioodi 30.03.–30.09.2020 eest (s.o hagi esitamisest otsuse tegemiseni) 468,18 eurot (6 × 225 – 6 × 146,97) ning hageja I kasuks ühekordne elatis perioodi 30.03.–X eest (s.o hagi esitamisest hageja I täisealiseks saamiseni) 515,15 eurot (5 × 250 – 5 × 146,97). Kohus luges menetluse ajal eluaset puudutavate laenumaksete tasumisega elatise tasutuks 146,97 euro ulatuses kuus lapse kohta. Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et elatis tuleb välja mõista seotuna Vabariigi Valitsuse kehtestatava töötasu alammääraga. Juhul kui lapse vajadused muutuvad, saavad pooled esitada kohtule nõude elatise suurendamiseks või vähendamiseks. 4 Esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejate esindaja oleks kostja poole ülalpidamiskohustuse täitmiseks pöördunud varem kui veebruaris
  28. Samuti ei ole hagejad põhistanud, et neil on tekkinud seoses perioodil september 2019 kuni märts 2020 elatise saamata jäämisega kahju või nende vajadused on jäänud rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Praegu ongi selline olukord tekkinud. Vähemalt alates 04.02.2020 oli kostja teadlik, et tal on elatise tasumise kohustus. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tagasiulatuv nõue rahuldada alates 04.02.2020, arvestades ka tagasiulatuva elatise arvutamisel kostja tasutud laste eluasemekulu ehk kasutuseelise väärtust. Kostjalt tuleb välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.–29.03.2020 eest hageja II kasuks 156,06 eurot (2 × 225 – 2 × 146,97) ja hageja I kasuks 206,06 eurot (2 × 250 – 2 × 146,97). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  29. A.A. ja B.B. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
  30. septembri 2020 otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista C.C.lt alates
  31. märtsist 2020 välja igakuine elatis mõlema hageja kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuus ehk
  32. aastal 292 eurot kuus, ning tagasiulatuv elatis perioodi september 2019 kuni märts 2020 eest mõlema hageja kasuks 1956 eurot. Menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti asunud elatise vähendamisel hindama laste kulusid, mitte vajadusi. Kohtu põhjendustest ei nähtu, millised on need piisavalt kaalukad asjaolud väitmaks, et laste vajadused on rahuldatud 450 euroga kuus. Kohus on kahtluse alla seadnud elatise miinimummäära õiguslikkuse. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seega ei pidanud hagejad oma vajadusi tõendama ning kohus ei pidanud kulusid hindama. Hagejad on ekslikult märkinud hageja I kuludeks laulmise ja klaveritunnid (50 eurot kuus). Need on tegelikult hageja II kulud. See ei tähenda, et hageja I kulud oleksid väiksemad kui 640 eurot kuus, kuna tema vältimatud püsikulutused on samuti 90 eurot kuus nagu hagejal II. Kohus on rangelt piiranud laste kulusid ning välistanud, et lastel võiksid olla kulutused huvitegevusele, hügieenitarvetele ja muud vältimatud kulutused. Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus leidis, et hageja I põhjendatud kulud on ca 500 eurot kuus, kuid määras elatiseks 114,44 eurot kuus (515,15 eurot jagatud 4,5 kuuga). Hageja II põhjendatud kuludeks luges kohus ca 446,97 eurot kuus, kuid menetluse aja ehk 6 kuu elatiseks määras 468,18 eurot ehk 78,03 eurot kuus; 2) ei ole kohus toonud välja, millisel õiguslikul alusel on ta vähendanud menetluseaegset elatist. Kohus on rikkunud materiaalõiguse normi, kuna on ilma hagejate seadusliku esindaja nõusolekuta tasaarvestanud laste elatisega vanemate laenu. Kostja ei ole esitanud vastavalt PKS § 100 lg 1 teisele lausele nõuet, et tal võimaldataks elatist anda muul viisil kui raha maksmisega, s.o vanemate laenu maksmisega. Kohus on teinud otsuse eeldusel, et kõik kostja laenud on seotud laste elukohaga X. Laenulepingust nr X on näha, et laen on võetud X renoveerimiseks ehk kostja ema kinnistu jaoks. Laen on võetud
  33. aastal, kui hagejate seaduslik esindaja ei olnud veel X omanik. X 5 elamu on hagejate seadusliku esindaja ainuomandis ja seega kostja puhul kasutuseelise arvestamiseks puudub alus. Kohus on hinnanud X kulusid ilma, et oleks nõudnud hagejatelt kulude ülevaadet. Hagejate eluasemekulud on 180 eurot kuus. Kohus on määranud hagejate eluasemekuludeks 181,98 eurot (35 + 146,97); 3) on kohus eiranud vanemate võrdsuse printsiipi. Vähendades isapoolset ülalpidamist alla seaduses sätestatud miinimumi, jääb töövõimetule emale suurem ülalpidamiskoormus; 4) on kohus jätnud põhjendamata mõjuva põhjuse hageja II elatise vähendamiseks peale seda, kui hageja I sai täisealiseks. Kostjal ei esine mõjuvat põhjust, miks ta ei peaks oma ainsale alaealisele lapsele maksma seaduses sätestatud miinimumelatist; 5) on kohus tagasiulatuva elatise osas meelevaldselt piiranud laste õigust saada mõlemalt vanemalt ülalpidamist. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt kostjalt elatist küsinud. Hagejad esitavad sellekohase telefonivestluse. Üldteada on asjaolu, et laste vajadused ei ole rahuldatud, kui üks vanem elatist ei maksa. Kohus ei ole kohelnud pooli võrdselt, leides, et lapsi võib panna raskesse olukorda, kuid täiskasvanud kostjat ei tohi. Milles kostja raske olukord seisneb, pole kostja põhistanud; 6) kuulub hagi rahuldamisele ja seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus kostja kanda. Kostja ei ole vabatahtlikult elatist maksnud, mis on pahatahtlik käitumine.
  34. C.C. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellantide kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus õigesti hagejate vajadusi, kuna kostja esitas vastuväite hagejate kulude suurusele. Hagejate kulud kokku 1280 eurot kuus on ebamõistlikult suured ja ei vasta tõele. Kui võtta aluseks hagejate väidetud kostja sissetulek (millega kostja ei nõustu) ja hagejate seadusliku esindaja sissetulek, siis oli pere sissetulekuks X eurot kuus (900 + 120 + 1300). Kui sellest maha arvata laenu- ja kindlustusmaksed ning väidetavad laste ülalpidamiskulud, siis vanemate ülalpidamiseks jäänuks vaid 582,42 eurot. See ei ole usutav; 2) on vale hagejate väide, et pangalaenud on ainult kostja kohustused ja ei ole puutumuses hagejate elukohaga. Laenulepingu nr X alusel võetud laen kulutati X elamu ehitamiseks. Maakohtus hagejad sellele vastu ei vaielnud. Asjaolude kohta, mis puudutavad elamu ehitamist ja hoonestusõiguse võõrandamist, palub kostja tunnistajana üle kuulata E.E.. Kostja on vaidlustanud hoonestusõiguse kuuluvuse hagejate seadusliku esindaja ainuomandisse (tsiviilasi nr 2-20-15062). Kostja tasub elamu ehitamiseks võetud laene ja kindlustust kokku 440,91 eurot kuus ehk kannab ühe lapse eluasemekulu 146,97 eurot kuus; 3) ei ole kohus kaldunud kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest. Samas oleks see põhjendatud, kuna hagejate seaduslikul esindajal on suurem sissetulek. Kostjat peab ülal tema ema, kelle juures ta elab; 4) on eksitav väide, et kostjal on ülal pidada vaid üks laps. Hageja I on esitanud kohtusse hagi kostjalt elatise 500 eurot kuus väljamõistmiseks kuni tema 21-aastaseks saamiseni; 5) ei või tagasiulatuva elatise väljamõistmisega olukorras, kus hagejad ei esitanud nõuet kohe vajaduse ilmnemisel, teist vanemat panna äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda; 6) ei saa kostja poolt kogu ulatuses hagejate ja nende seadusliku esindaja eluaseme soetamiseks võetud pangalaenude tasumist ning seetõttu piiratud võimalust elatist maksta käsitleda pahatahtliku käitumisena. Kui ühisvara saab jagatud, siis on kostjal ka vahendid hagejate ülalpidamiseks. Samas ei saa eirata fakti, et kostja tasub isegi juhul, kui hagejate seaduslik esindaja peab kostjale hüvitama poole kostja tasutud laenudest, poole eluaseme kasutamisega seotud pangalaenudest, s.o 73,49 eurot kuus lapse kohta. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hageja I kasuks perioodi 30.03.2020 kuni X eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas ning kostjalt hageja II kasuks perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja I kasuks perioodi 30.03.2020 kuni X eest elatise ühekordse summana 675 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 300 eurot ning hageja II kasuks perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest elatise ühekordse summana 750 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 250 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  36. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hagejad, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust maakohtu määratud elatisesummasid suurendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani ning sealjuures mõista lähtudes elatise miinimummäärast välja ka tagasiulatuv elatis perioodi september 2019 kuni märts 2020 eest (september kuni detsember
  37. a 270 eurot kuus ja jaanuar kuni märts
  38. a 292 eurot kuus).
  39. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et jätab rahuldamata kostja taotluse E.E. tunnistajana ülekuulamiseks. Hagejate sugulane E.E. on saatnud ringkonnakohtule 08.01.2021 teate, mille kohaselt ei soovi ta osaleda tunnistajana mitte üheski kohtuasjas, mis on seotud kostja, hagejate ja nende seadusliku esindajaga.
  40. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks selliselt, et rahuldada hagi täies ulatuses. 9.
  41. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kuivõrd hagejad nõudsid kostjalt miinimumelatist, ei pidanud nad oma vajadusi tõendama. Riigikohus on selgitanud (nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14), et juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi hinnata. Kostja esitas oma kirjalikus vastuses hagile vastuväite, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejatele miinimumsuuruses elatist maksta. Samuti vaidlustas kostja hagejate ülalpidamiskulude (sh eluaseme-, transpordi- ja tervishoiukulud, muud vältimatud kulutused, telefoniarve) suuruse. Maakohus edastas kostja vastuse 28.04.2020 kirjaga hagejatele ja määras tähtaja kostja vastusele vastamiseks. 27.05.2020 määruses on maakohus pooltele mh selgitanud riigikohtu praktikat, mille kohaselt kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning muu hulgas ei ole välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega selle tagamine, et poole väidete 7 tõendamiseks vajalikud tõendid saaksid õigeaegselt esitatud, on poole (ja tema esindaja), mitte kohtu kohustus. Maakohus on andnud hagejatele piisavalt võimalusi esitada kohtule seisukohti ja tõendeid oma väidete tõendamiseks ning kostja väidete ümberlükkamiseks. Hagejad (keda esindas menetluses lisaks seaduslikule esindajale ka lepinguline esindaja) ühtegi tõendit ega täiendavaid põhistusi hagejate kulude kohta ei esitanud. Selliseid tõendeid ega põhistusi ei ole esitatud ka apellatsioonkaebusega. Maakohus on teinud kontoväljavõtete põhjal kindlaks, et kostja sissetulek perioodil september 2019 kuni mai 2020 oli keskmiselt 826 eurot kuus, sh töötasu, ülekanded eraisikutelt ja sularaha sissemaksed. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et praegu on tema netosissetulek X eurot kuus. Hagejate väide, et kostja saab osa töötasust (igakuiselt 600-800 eurot) sularahas, ei ole tõendatud. Riigikohtu juhistest (vt 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14) tulenevalt saab olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Ringkonnakohus leiab erinevalt hagejatest, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Kostja pangakonto väljavõte seda ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda. Vaidlust ei ole selles, et kostja elab pärast
  42. a sügisel hagejate seadusliku esindajaga kooselu lõppemist ema juures, kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühisvara on jagamata ning kostja on tasunud alates kooselu lõppemisest üksinda hagejate seadusliku esindajaga ühiselt võetud pangalaenu ja elamu, kus hagejad emaga elavad, kindlustust. Kostja selgitused, et sularaha sissemakseteks on ta saanud raha emalt, et tasuda masina remondi, kohustuste ja õigusabikulude eest, ning ülekanded kokku 120 eurot on laekunud kasutatud jope müügist, on eluliselt usutavad. Selleks, et maksta kahele lapsele miinimummääras elatist (kokku 584 eurot) ja tagada ka endale toimetulek (sealjuures täiskasvanul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel), peaks kostja saama igakuiselt üle 1000-eurost netosissetulekut. Kohtu poolt tuvastatud kostja sissetulek on hagejatele miinimummääras elatise maksmiseks ebapiisav. Seega on maakohus õigesti leidnud, et asjas tuleb hinnata hagejate vajadusi. Maakohus on andnud üksikasjaliku hinnangu hagejate hagiavalduses toodud kulude nimekirjale, põhjendanud, millises osas ei ole hagejate väidetud kulud maakohtu arvates põhjendatud või eluliselt usutavad, ning määranud kindlaks mõlema hageja mõistlikud vajadused. Maakohus on arvestanud hagejate kõikvõimalike kuludega (eluasemekulud, sh kasutuseelis ja kommunaalkulud, toit, transport, tervishoid, hügieenitarbed, riided ja jalanõud, huvitegevus ja telefoniarve). 9.
  43. Ringkonnakohus ei nõustu ka hagejate seisukohaga, et maakohus on ilma hagejate seadusliku esindaja nõusolekuta tasaarvestanud laste elatisega vanemate laenu. Maakohus on leidnud, et kostja on laenumaksete tasumisega täitnud osaliselt ülalpidamiskohustust, sest on kandnud osaliselt laste eluasemekulusid. Peale vanemate lahkuminekut on hagejad elanud koos emaga X emale kuuluvas elamus ja kostja on tasunud kuni
  44. a jaanuarini üksinda laenu- ja kindlustusmakseid, millised laenud on vähemalt osaliselt kulutatud nimetatud elamu ehitamiseks. Sellega on ta ühelt poolt küll täitnud vanemate ühiskohustust, kuid samas on ta taganud ka hagejatele eluruumi kasutamise võimaluse (laenumaksete tasumata jäämisel on oht eluruumi kaotamisele sellel lasuva hüpoteegi realiseerimise tõttu). Vajadus kasutada eluruumi kuulub laste põhivajaduste hulka. Ringkonnakohus selgitab, et laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse hindamisel (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, 8 p-d 17-21). Kasutuseelise väärtus tuleb lähtudes Riigikohtu selgitustest TsÜS § 65 kohta määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Arvestada tuleb mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Seega maakohus ja kostja on ebaõigesti lähtunud kasutuseelise väärtuse määramisel tasutud laenumaksete suurusest. Sarnaste elukohtade üürihinna kohta on asjas esitatud üks tõend – kostja esitatud Arco Vara Kinnisvarabüroo X osakonna juhi vastus kostja esindaja päringule, mille kohaselt on majade üürihind Xs ca 500 eurot kuus. Hagejad omapoolseid tõendeid ei esitanud, ehkki üüri turuhinna tõendamine (s.o Xis ja selle lähiümbruses asuvate majade või sobivas suuruses korterite üüripakkumiste esitamine) ei ole ebamõistlikult raske ega kulukas. Ringkonnakohtu istungil selgitasid pooled vastuseks kohtu küsimustele, et tegemist on 240 m2 suuruse elamuga (sh garaaž 40 m2). Kumbki laps kasutab 20 m2 suurust tuba, ülejäänud ruumid on ühiskasutuses. Hagejate seadusliku esindaja väitel elab elamus kolm inimest, s.o hagejad koos oma seadusliku esindajaga, ning eluasemekulud on mõlemal hagejal 180 eurot kuus, see summa sisaldab laenumakset ja kommunaalkulusid. Kostja väitis, et elamus elab neli inimest ja et kasutuseelis ei saa olla väiksem kui 75 eurot lapse kohta. Praegusel juhul on kohtule esitatud andmed sarnase eluruumi keskmise üürihinna kohta on ebapiisavad, kuid Riigikohus on selgitanud, et kohus võib otsustada kasutuseelise väärtuse ka oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on võimalik hagejate eluruumi kasutuseelis kindlaks määrata TsMS § 233 lg 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki poolte esitatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata X lähedal kahelapselises peres elavate laste eluruumi kasutuseelise suuruseks 100 eurot kuus lapse kohta. Seega moodustavad mõlema hageja eluasemekulud 135 eurot, sh kasutuseelis 100 eurot ja kommunaalkulud (elekter, küte, vesi jms) maakohtu leitud suuruses, s.o 35 eurot lapse kohta (hagejad ei ole tõendanud, et nende kommunaalkulud oleksid suuremad, ehkki sellekohaseid tõendeid olnuks lihtne esitada). Kuludega kokku 135 eurot kuus lapse kohta on ringkonnakohtu hinnangul võimalik hagejate eluasemevajadus nõutaval tasemel rahuldada (mõlemal lapsel võimalik kasutada eraldi tuba ning lisaks tavapäraseid pere ühisruume). 9.
  45. Maakohus leidis, et hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud on kuus ca 500 eurot, sh eluasemekulud 35 eurot, eluaseme kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, huvitegevus ja telefoniarve 70 eurot, ning hageja II ülalpidamiskulud ca 450 eurot, sh eluasemekulud 35 eurot, eluaseme kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, telefoniarve 20 eurot. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul on hagejate eluaseme kasutuseelis maakohtu leitust 46,97 eurot väiksem, moodustavad hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud 450 eurot (496,97 – 46,97) ja hageja II põhjendatud ülalpidamiskulud 400 eurot (446,97 – 46,97). Võrdluseks: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“
  46. a veebruaris valminud lõpparuande kohaselt on kaalutud keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta 388 eurot kuus. Uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. Seonduvalt seaduses sätestatud elatise miinimumsuurusega märgib ringkonnakohus veel, et Riigikohus on alates
  47. a kevadest korduvalt juhtinud seadusandja tähelepanu, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud 9 ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ning seadusandjal tuleks kaaluda PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendamist. Lähtudes Riigikohtu juhistest (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18), tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Sisuliselt on maakohus määranud kostja kohustuse suuruseks hageja I suhtes 250 eurot (sh kasutuseelis) ja hageja II suhtes 225 eurot (sh kasutuseelis) ning maakohus ei ole siinjuures arvestanud 60 euro suuruse lapsetoetusega lapse kohta kuus. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et ehkki ringkonnakohtu arvates on hagejate vajalikud ülalpidamiskulud maakohtu leitust veidi väiksemad, ei too see kaasa kostjalt elatise väljamõistmist väiksemas summas kui maakohus seda tegi, kuna kostja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. 9.
  48. Kuivõrd ringkonnakohus määras hagejate eluruumi kasutuseelise suuruseks 100 eurot, tuleb lugeda, et kostja on laenu- ja kindlustusmaksete tasumisega täitnud hagejate ülalpidamiskohustust 100 euro ulatuses lapse kohta kuus. Eeltoodu toob kaasa maakohtu väljamõistetud menetluseaegse elatise suuruse muutmise. Arvestades hagejale I määratud elatisest 250 eurot maha kostja kantud eluaseme kasutuseelise 100 eurot, tuleb mõista kostjalt hageja I kasuks välja ühekordne hüvitis perioodi 30.03.–X eest (s.o hagi esitamisest hageja I täisealiseks saamiseni) 675 eurot (4,5 kuud × 250 eurot – 4,5 kuud × 100 eurot). Arvestades hagejale II määratud elatisest 225 eurot maha kostja kantud eluaseme kasutuseelise 100 eurot, tuleb kostjalt mõista hageja II kasuks välja ühekordne hüvitis perioodi 30.03.– 30.09.2020 eest (s.o hagi esitamisest maakohtu otsuse tegemiseni) 750 eurot (6 kuud × 225 eurot – 6 kuud × 100 eurot). 9.
  49. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust suurendada hagejale II väljamõistetud elatist alates ajast, kui hageja I sai täisealiseks, s.o peale X, seda nii arvestades kohtute tuvastatud kostja sissetulekut kui hageja II põhjendatud ülalpidamiskulude suurust, mis jäävad alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga suurusest. Maakohtu menetluses on hageja I hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel kuni tema õpingute lõpetamiseni kutsekoolis. Seega tuleb kostjal veel mõnda aega anda ülalpidamist kahele lapsele. Riigikohus on selgitanud (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. 9.
  50. Tagasiulatuvalt väljamõistetud elatisesummasid tuleb ringkonnakohtu arvates samuti suurendada seetõttu, et ringkonnakohus määras kostja kantud kasutuseelise suuruseks 100 eurot maakohtu leitud 146,97 euro asemel. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.–29.03.2020 eest hageja I kasuks 300 eurot (2 × 250 – 2 × 100) ja hageja II kasuks 250 eurot (2 × 225 – 2 × 100). Tagasiulatuva elatise väljamõistmine suuremas ulatuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Selleks ei anna alust ka apellatsioonkaebusele lisatud 30.10.2019 telefonikõne helisalvestis ja selle transkriptsioon (mille ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde). Lisatud täiendava tõendiga soovisid hagejad tõendada, et hagejate seaduslik esindaja on korduvalt kostjalt elatist küsinud. Telefonikõnest nähtub, et vanemad on arutanud laenumaksete 10 tasumist selliselt, et kumbki vanem tasub poole laenumaksest ja kindlustusest ning lisaks maksab kostja lastele elatist. Arutelu on üldsõnaline ja tingimuslik ning vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslik esindaja ei asunud arutelus väljapakutu kohaselt käituma enne, kui
  51. a jaanuaris. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid mõlemad pooled, et hagejate seaduslik esindaja tasus esimest korda poole pangalaenumaksest alles jaanuaris 2021, s.o üle aasta hiljem. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagejate seaduslik esindaja on vähemalt kuni 04.02.2020 aktsepteerinud, et kostja tasutud laenumaksetega saab elatise väljamõistmisel arvestada. Maakohus on õigesti lähtunud Riigikohtu selgitustest (nt 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20), et tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb nõude ulatuse määramisel arvestada õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja on kogu tagasiulatuva nõude perioodi jooksul üksinda maksnud hagejate vanemate ühist pangalaenu ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluva elamu kindlustusmakseid. Hagejate seaduslik esindaja on seda pika perioodi vältel aktsepteerinud ega ole enne 04.02.2020 sõnumit esitanud üheselt selget nõuet lastele elatise maksmiseks. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja vaheline ühisvara jagamise vaidlus on pooleli. Ilmselgelt on eeltoodud asjaolud üheks põhjuseks, miks kostja ülalpidamisvõime on praegu selline, et tal puuduvad vahendid, tasumaks lisaks igakuisele elatisele suures summas tagasiulatuvat elatist.
  52. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  53. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.