Obsah (11)

§ 657§ 318§ 323§ 422§ 477§ 652§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 10. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-135818 Tsiviilasi Kohtla-J

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas

§ 657lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 9. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusdokumentide kättetoimetamise korda, kuna menetlusdokumendid (kohtumäärus avalduse menetlusse võtmise kohta koos avalduse materjalidega) toimetati kätte isikule, kes ei ole puudutatud isiku töötaja. Ringkonnakohus puudutatud isiku nende etteheitega ei nõustu. 9.1.

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte seaduslikule esindajale, kui

-ist ei tulene teisiti. Praeguses asjas ei ole menetlusdokumendid puudutatud isiku seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Määruskaebuses esitatud väidete põhjal ei olnudki see võimalik, sest juhatuse liige I. Nalivayko viibis ajal, mil kohus püüdis menetlusdokumente kätte toimetada, Valgevenes. Määruskaebusele lisatud tõenditest nähtub, et koos temaga viibis Valgevenes ka puudutatud isiku teine juhatuse liige, A.A.. Maakohus on lugenud menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetatuks 19. novembril 2020, kui dokumendid anti Kohtla-Järvel aadressil X allkirja vastu üle B.B.-le. Väljastusteatele on märgitud dokumendi vastuvõtja ja saaja seose kohta, et B.B. on müüja. 9.2.

§ 323

näeb ette võimaluse, mil menetlusdokumendi saab lugeda juriidilisele isikule kättetoimetatuks vaatamata sellele, et seda ei ole üle antud juriidilise isiku seaduslikule esindajale.

§ 323

lg-d 1 ja 2 kohaselt loetakse juriidilisele isikule menetlusdokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Viidatud sätetest tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku (saaja) äriruum (vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-6-10, p 7). 4 9.
3. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on puudutatud isiku aadress X, kus dokumendid
4. novembril 2020 B.B.-le ka üle anti. Ringkonnakohtu hinnangul sai kättetoimetajal olla veendumus, et kui ta annab menetlusdokumendid üle puudutatud isiku äriruumis isikule, kes tutvustab end müüjana, siis on

§-s 323 sätestatud tingimused täidetud, et lugeda menetlusdokumentide puudutatud isikule kättetoimetatuks. Ringkonnakohtu arvates ei välista

§ 323kohaldamist praegusel juhul asjaolu, et B.B.

ei ole puudutatud isiku töötaja (dtl 184). Puudutatud isiku väitel on B.B. X (registrikood X; X) töötaja. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on X juhatuse liikmeteks samuti I. Nalivayko ja A.A.. Seega on puudutatud isikul ja X-l samad juhatuse liikmed, ühingud on omavahel tihedalt seotud ning tegutsevad eelduslikult samas äriruumis. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda menetlusdokumendid

§ 323

tähenduses kättetoimetatuks mh isikule, kes viibib püsivalt puudutatud isikuga samas äriruumis, olles samas äriruumis tegutseva ja seotud isiku töötaja ning võtab dokumendid vastu sel ajal, kui saaja seaduslik esindaja või töötajad eemal viibivad. Järelikult on maakohus põhjendatult lugenud menetlusdokumendid

1. novembril 2020 puudutatud isikule kättetoimetatuks, kui dokumendid anti üle allkirja vastu B.B.-le. Arvestades eelmärgitut, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuses esitatud väidetele menetlusdokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta.
2. Samas leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul esines mõjuv põhjus, mis takistas tal maakohtu poolt
3. novembri
4. a määruses antud tähtaja jooksul (14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest) avaldusele kirjalikult vastata. Mõjuvaks põhjuseks hagita menetluses esitatud avaldusele vastamata jätmiseks saab

§ 422

lg 1 ja § 477 lg 1 koosmõjus olla eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus.

§ 422lg-s 1 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest ei ole siiski ammendav.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada avaldusele reageerimata jätmise (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-121-17, p 15.1). Praegusel juhul nähtub esitatud määruskaebusest ja selle lisadest, et puudutatud isiku mõlemad juhatuse liikmed viibisid kuni
3. novembrini 2020 välisriigis ning sellele vahetult järgnevalt kuni
4. detsembrini 2020 Terviseameti korralduse alusel (koduses) X (dtl-d 134– 135). Lisaks oli mõlema juhatuse liikme puhul ajavahemikul alates
5. novembrist kuni
6. detsembrini 2020 avatud töövõimetusleht (dtl-d 146, 147). Ringkonnakohtu hinnangul saab viidatud Terviseameti kehtestatud X pidada käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks

§ 422lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et juhatuse liikmete välisriigis viibimine võiks olla mõjuvaks põhjuseks juhul, kui selle tingiks mõni ootamatu asjaolu või sündmus. Praegusel juhul puuduvad andmed, et tegemist olnuks sellise olukorraga. Siiski ei pruukinud ajavahemik alates

1. kuni
2. novembrini (millesse jääb ainult neli tööpäeva) olla piisav avaldusele kirjaliku vastuse koostamiseks ja selle kohtule esitamiseks. Samuti ei pruukinud see olla piisav kohtuasjaga tegelemiseks ja vastuse koostamiseks sobiva lepingulise esindaja leidmiseks. 5
3. Eelmärgitut arvestades on maakohus rikkunud puudutatud isiku õigust olla menetluses ära kuulatud (

§ 477lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik see maakohtu viga määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada. Ringkonnakohus saab

§ 652

lg 3 p 2 ja § 477 lg 1 ning § 662 lg 3 alusel arvestada määruskaebuse lahendamisel selles esitatud uute asjaoludega. Samadest sätetest lähtuvalt võtab kohus asja materjalide juurde kaebusele lisatud tõendid (dtl-d 128–151). Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik ei ole määruskaebuses küll selgelt märkinud, kas ta taotleb kaebusele lisatud tõendite vastuvõtmist, kuid kohus eeldab, et puudutatud isik soovib tõendite vastuvõtmist ja nendega arvestamist määruskaebuse lahendamisel. 12. Määruskaebuse väited ei anna siiski alust maakohtu määrust selle lõppjäreldustes muuta. Maakohus on avaldaja nõude õiguslikku põhjendatust kontrollinud ega ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Maakohtu tuvastatu kohaselt on puudutatud isik jätnud ajavahemikul alates

1. juulist 2016 kuni
2. septembrini 2020 tasumata avaldajale majandamiskulud 1459 euro 55 sendi ulatuses. Maakohtu järeldust avaldaja nõude suuruse kohta ei ole määruskaebuses ka vaidlustatud ning asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja nõue oleks täitmisega lõppenud.
3. Seonduvalt määruskaebuse väidetega märgib ringkonnakohus, et need ei anna alust avaldaja nõude rahuldamata jätmiseks. Määruskaebuses kirjeldatud asjaoludest ja koos kaebusega esitatud tõenditest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks kindlas rahalises suuruses sissenõutavaks muutnud nõue (VÕS § 82 lg 7) avaldaja vastu. Puudutatud isiku ja avaldaja esimehe O. Bažavanovitsi vahel allkirjastatud aktis (dtl 141) on kirjeldatud eelkõige korteriomandi kahjustusi, kahjustuste kõrvaldamise kulude suurust sellest aktist ei nähtu. Samuti ei ole avaldaja võtnud selle aktiga kohustust kahju hüvitada. Lisaks ei nähtu määruskaebusest, et puudutatud isik oleks enda väidetava nõude avaldaja nõudega tasaarvestanud (VÕS § 197 lg 1). VÕS § 198 lg 1 esimese lause järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Puudutatud isik ei ole teinud avaldajale tasaarvestusavaldust, sellist avaldust pole tehtud ka määruskaebuses.
4. Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse rahuldamata jätmisele vaatamata on puudutatud isikul võimalik pöörduda avaldaja vastu kohtu poole võimalike veeavariist tulenevate kahju hüvitamise nõuetega.
5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku (kaebuse esitaja) kanda.

16.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 16.

1. Avaldaja esitas määruskaebemenetluses kantud kulude kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja
2. veebruaril 2021 (dtl-d 188–189). Nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isik kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid kokku 350 eurot. Kulud 6 koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja M. Fedotov on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 3 tundi 30 minutit tunnitasuga 100 eurot. Esindaja on teinud järgmised toimingud: tutvustas avaldajale määruskaebust ja konsulteeris korteriühistu juhatusega (1 tund 30 minutit) ning koostas määruskaebuse vastuse (2 tundi). 16.
3. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude kohta seisukohta esitanud. 16.3.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, arvestades asja sisu ja mahtu, et avaldaja esindaja taotluses toodud õigusabile kulunud aeg (3 tundi 30 minutit) määruskaebemenetluses on põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 100 eurot on

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 16.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses tekkinud avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 350 eurot (3,5 × 100) ning mõistab nimetatud summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

§ 174

lg 10 kohast kinnitust ei ole avaldaja esitanud, kuid samas ei nähtu kulude nimekirjast, et avaldaja sooviks menetluskulude hüvitamist koos sellelt arvestatava käibemaksuga. 16.5. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.6. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 7