Obsah (5)

§ 82§ 217§ 223§ 74§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-1

§ 82

lg 1) ning ekspertiisimenetlus hinna määramiseks ei ole veel lõppenud (tsiviilasi nr 2-19-5980).

1. Kostja I vaidles hagile vastu. Hagejale kuulunud vara enampakkumisel ei ole enampakkumise olulisi tingimusi rikutud ja esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Kostja II vaidles hagile vastu. 16.04.2019 otsusega lükkas kohtutäitur edasi hageja esitatud kaebuse läbivaatamise kuni eksperdiarvamuse saamiseni. 04.11.2019 otsusega rahuldas kohtutäitur hageja esitatud kaebuse kaasomandi osale määratud hinna osas ning määras uueks hinnaks 2300 eurot.

§ 217

lõikest 6 tulenevalt puudub hagejal õigus tugineda ka sellele, et enampakkumine kuulutati välja ennatlikult. Juhul, kui hageja leidis, et enampakkumise väljakuulutamine oli ennatlik, siis tuli hagejal esitada kohtutäiturile vastavasisuline kaebus. 2 MAAKOHTU OTSUS 4. Tartu Maakohus jättis 9. novembri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt

§ 223

lg-st 1 võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas enampakkumise läbiviimisel oli välja selgitatud müüdava kinnisasja alghind ja kas ekspertiisimenetlus on lõppenud.

§ 74

lg 1 järgi hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.

§ 74

lg 5 näeb ette, et kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.

§ 82

lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kohtutäituril on õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Kohtule esitatud kinnisasja arestimiseaktist 03.04.2019 nähtub, et kohtutäitur arestis 03.04.2019 avaldajale kuuluva ½ kaasomandi osa, määrates selle hinnaks 2500 eurot. Kuna hageja vaidlustas kohtutäituri poolt määratud alghinna, siis oli kohtutäituril tulenevalt

§ 82

lg-st 2 õigus muuta alghinda pärast eksperdi arvamuse saamist (I kd, tl 124-152). Hageja kaebus kohtutäituri 04.11.2019 otsuse peale, millega tühistati kinnisasjale määratud alghind 2500 eurot ja määrati uus hind 2300 eurot, jäeti Tartu Maakohtu määrusega rahuldamata ning määrus jõustus 31.08.2020 Riigikohtu määrusega. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga selles osas, et tsiviilasjas nr 2-19-5980 määratud eksperdi määratud müüdava vara väärtus pidi veel olema täiendavalt tsiviilasjas nr 2-19-5980 määrusega kinnitud.

§ 74

lg 8 alusel algatatud arestitud asja hinna määramise menetlus lõpeb kohtu poolt ekspertiisi määramisega ja on kohtu poolt menetlust lõpetav lahend TsMS § 478 lg 1 tähenduses. Hageja väited ekspertiisimenetluse kestvuse kohta ei ole asjakohased. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus eksis, kui leidis, et enampakkumise läbiviimise tingimusi ei rikutud oluliselt. Kohtu tegevuse tõttu ei olnud hagejal võimalik rakendada menetlusõigusi, sh esitada taotlusi ja tõendeid, kohus lõpetas eelmenetluse hageja teadmata ning viis läbi kohtuistungi vaatamata hageja taotlustele. Kohus rikkus TsMS § 5 lg-t 1, mille järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtutäitur korraldas enampakkumise ja müüs enampakkumisel hageja vara olukorras, kus müüdava kinnisasja alghind oli selgitamata ja ekspertiisimenetlus ei olnud lõppenud. Ekspertiisimenetlus lõppes 20.11.2020, kui Tartu Maakohus koostas tsiviilasjas 2-19-5980 menetlust lõpetava määruse. 3
2. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kostja II märkis, et menetlus tsiviilasjas nr 2-19-5980 on lõppenud.
3. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I märkis, et menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4920 jätkub. Seega ei ole võimalik rääkida sellest, et sundtäitmine täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX on lubamatuks tunnistatud.
4. Kostja III ei esitanud vastust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
6. Maakohus jättis hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata põhjusel, et enampakkumise olulisi tingimusi ei rikutud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. Apellatsioonkaebuses tugines hageja kahele põhiväitele, esiteks: maakohus rikkus menetlusnorme, millega takistas hagejal esitada taotlusi ja tõendeid; teiseks: enampakkumise toimumise ajal ei olnud asjale hinda määratud, kuna teises kohtuasjas ei olnud lõplikku lahendit hinnamääramise asjas tehtud.
7. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus rikkus hageja taotluse rahuldamata jätmisega menetlusnorme, märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja väitel sai ta 07.10.2020 kätte maakohtu 17.09.2020 määruse, millega kohus andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 28.09.2020 ja määras kohtuistungi ajaks 12.10.
8. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust tähtaja pikendamiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et eelmenetlus oli lõppenud. TsMS §-st 652 tuleneb, et kui maakohus rikkus menetlusnorme, mille tõttu hageja ei saanud menetlusõigusi kasutada, siis on hagejal õigus ja kohustus esitada uued asjaolud ja tõendid apellatsioonkaebuses. Hageja lisas apellatsioonkaebusele ühe uue dokumendi - Tartu Maakohtu 20.11.2020 määruse tsiviilasjas 2-19-
9. Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei selgu, kuidas väidetavad maakohtu minetused võisid mõjutada kohtu lõppjäreldusi. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebusele lisatud kohtulahend on tehtud pärast maakohtu otsust, seega ei saanud hageja taotleda sel põhjusel tähtaja pikendamist. Teisi taotlusi ega uusi tõendeid hageja ringkonnakohtule esitada ei soovinud, seega ei anna hageja poolt väidetav maakohtu poolne menetlusnormide rikkumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
10. Hageja väide, et kohtutäitur ei saanud enampakkumist läbi viia, kuna eksperdi määratud hinna osas ei olnud kohtumenetlus lõppenud, ei ole käesolevas asjas õige. Ringkonnakohus märgib, et enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole. Hageja hinnangul tulenevad olulised rikkumised sellest, kuidas kohtutäitur määras kinnisasjale hinna ning müüs selle. Maakohus analüüsis hageja poolt esitatud asjaolusid ning ei leidnud rikkumisi, mis tooks

§ 223lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus leidis põhjendatult, et jõustunud kohtulahendiga oli lõppenud kohtutäituri otsuse vaidlustamine hinna määramise osas, ning selles leidsid kohtud, et kohtutäitur oli õigustatud hinda muutma varem määratud hinnangut eksperdi määratud hinda arvestades. 4

§ 74

lg 5 (kehtib

§ 137

kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Hageja vaidlustas hinna ning kohtutäitur esitas maakohtule

§ 74lg 8 järgi taotluse eksperdi määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-5980).

Kaebusega kohtutäituri tegevusele on kohtud tuvastanud, et kinnisasjade hindamine on toimunud kooskõlas seadusega (tsiviilasi 2-19-1747; I kd lk 159). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et vastavalt varasematele jõustunud kohtulahenditele ei rikkunud kohtutäitur asjade hindamisel

§-s 74 sätestatud reegleid, mis tooksid

§ 223lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hageja ei ole kooskõlas Ts

MS § 230 lg-ga 1 tõendanud, et ½ mõttelise osa Madise kinnistu turuväärtus oleks olnud suurem. 13. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik on täitemenetluses osalenud ja saanud oma õigusi aktiivselt kaitsta. Kohtud on kontrollinud kohtutäituri erinevate toimingute seaduslikkust ning leidnud, et täitemenetluse läbiviimine on olnud õiguspärane. See, et kinnisasi pandi enampakkumisele eksperdi poolt määratud hinnaga, oli tingitud võlgniku kaebuste menetlemisest ning selles osas ei saa teha etteheiteid kohtutäiturile. Kohtutäitur sai lähtuda

§ 82

lg-st 1, mille kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Miski ei viita esitatud asjaoludest ka sellele, et oleks esinenud

§ 82lg-s 2 sätestatud alus alghinna muutmiseks. 14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud Ts

MS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvate kulude kohta menetluskulude nimekirja esitanud ning kostjad I ja II kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et nendel kulud puuduvad. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi