← Eesti

2-19-17239/21

Obsah (10)§ 657§ 456§ 173§ 652§ 363§ 4§ 5§ 230§ 171§ 177

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 5. märts 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17

) § 163 lg 1 alusel. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti on hageja esindajal õigusabi osutamiseks kulunud aeg menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks mõistlik ning kooskõlas esitatud dokumentide sisu ja keerukusega. Seega on hageja menetluskulu põhjendatud kokku 4304,35 euro ulatuses (õigusabikulu 3254,35 eurot ja riigilõiv 1050 eurot). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 90% nendest kuludest ehk 3873,92 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt. POOLTE SEISUKOHAD

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse (kaebuses märgitud kui Tallinna Maakohtu määrus) tühistada. Esimese võimalusena taotleb kostja uue otsuse tegemist, teise võimalusena asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited saab kokkuvõtvalt rühmitada menetluslikeks ja sisulisteks. 4.
  2. Menetluslikult heidab kostja ette, et maakohus - - jättis tähelepanuta hagi eseme muutmise – esialgses hagis nõudis hageja rahalise kohustuse täitmist, aga osundas
  3. mai 2020 menetlusdokumendis, et pooltel on tekkinud vaidlus, kas elektri- ja automaatikatööd olid lepingulised tööd. Seega esitas hageja tuvastusnõude töövõtulepingust tulenevate kohustuste määratlemiseks (kaebuse p-d 14.1–14.8); jättis arvestamata AR arvamused (p 13.3 esimene taane ja p 15.3); jättis tähelepanuta kostja väited dokumentatsiooni ebasobivuse ja ebapiisavuse kohta (p 15.5); ei kohaldanud uurimisprintsiipi (p-d 14.10 ja 14.11); tegi üllatusliku otsuse (p-d 14.12 ja 16 esimene lõik). 5

(8)4.
  1. Sisuliselt leiab kostja, et - - hageja pidi teostama ventilatsiooni ja jahutussüsteemi elektri- ja automaatika tervikliku töö, mis on vajalik mõlema süsteemi käitamiseks, juhtimiseks, testimiseks, kontrolliks, üleandmiseks ja toimimiseks (p 13.3 teine taane, samuti p-d 13.4 ja 13.5 ning 15.1 ja 15.2); töö ei ole lõpetatud ega kostjale üle antud, sh ei tõenda
  2. augusti 2019 akt töö üleandmist ja sellel puudub kostja pädeva esindaja allkiri (p-d 15.3 ja 15.4); töö ei vasta kokkuleppele ega ole nõutud kvaliteediga, seda ei teostatud tähtaegselt ega nõuetekohaselt, sh esineb vastuolu hea ehitustavaga (p 15.6).
  3. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse

§ 657

lg 1 p 1 alusel sisuliselt muutmata, aga täiendab resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kaebuse esitas ainult kostja. Seega on vaidlustatud otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles hagi jäi rahuldamata nõude

(1)osasummas 252 eurot ja nõude
(3)osasummas 459,20 eurot ning neilt summadelt viivise saamiseks, samuti viivisenõue
(2)VÕS § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas. Ühtlasi pole vaidlustatud otsuse resolutsioonist kaudselt nähtuvat otsustust, et 10% hageja menetluskuludest jääb tema enda kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks otsust selles osas täiendada, sest

§ 173

lg 2 alusel peab kohus otsustama kõigi menetluskulude jaotuse olenemata poolte taotlustest. 8. Kaebuses eksis kostja nii maakohtu kui ka lahendi liigi tähistamisel. See puudus ei takista kaebusest arusaamist. Samuti puudub taotlus, et ringkonnakohus jätaks hagi rahuldamata, aga kostja vastav soov on kaebusest tervikuna mõistetav. 9.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest poolte vastastikku saadetud e-kirjade ja muude dokumentide kohta. Samuti pole vaidlust, et kostja tellis hagejalt teatavate tööde teostamise Riisipere alajaamas, kusjuures kostja omakorda tegi samas töid KMG tellimusel. Maakohus tuvastas, et KMG kinnitas 18. septembril 2019, et ta on peatellijana kogu töö vastu võtnud. 10. Kaebuse menetluslikud etteheiteid pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust. 10.1. Kostja arusaam hagi eseme mõistest on ekslik.

§ 363lg 1 p 1 järgi on hagi ese hageja selgelt väljendatud nõue. Hageja esitas nii hagiavalduses kui ka sellele vahetult järgnenud täpsustuses nõuded

(1)–
(4)ega muutnud neid hiljem menetluse kestel. Maakohus võttis hagi neis nõuetes menetlusse
  1. novembri 2019 määrusega ja lähtus samadest nõuetest vaidluse lahendamisel. Järelikult pole hagi ese muutunud. Sellise muutusena ei saa mõista hageja tõdemust, et pooltel on tekkinud vaidlus töö sisu üle. 10.
  2. Kostja ei saa

§ 652lg-te 3 ja 4 alusel apellatsioonimenetluses edukalt tugineda 31.

augustil 2020 maakohtule esitatud AR kirjale. Maakohus jättis selle dokumentaalse tõendi õigesti vastu võtmata ja põhjendas oma otsustust piisavalt otsuse p-des 69–

  1. Kaebus ei sisalda väiteid, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kostja käsitleb AR kirju ekslikult eksperdi arvamusena, käesolevas asjas maakohus ekspertiisi ei määranud. Hagimenetluses pole seda ka alust teha ilma poole vastava taotluseta. 10.
  2. Ainetu on kaebuse etteheide seoses dokumentatsiooniga. Maakohus käsitles kostja sellekohaseid väiteid piisavalt vaidlustatud otsuse p-des 98, 100 ja
  3. 6

(8)10.4. Maakohus ei pidanud rakendama uurimisprintsiipi. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise (

§ 4lg 2).

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (

§ 5lg 1).

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2 teine lause).

Järelikult pidi kostja ise tooma esile tema hinnangul vajalikud asjaolud ja need vaidluse korral tõendama (

§ 230lg 1 esimene lause).

10.

  1. Maakohus täitis
  2. mai 2020 kirjaga piisavalt selgituskohustust ja otsus ei olnud seetõttu üllatuslik. Mõlemad pooled tuginesid menetluses töövõtulepingut käsitlevatele normidele ja mõistsid ühtviisi nii nõudeid kui ka vaidluse ulatust.
  3. Sisulised etteheited käsitlevad peamiselt küsimust, kas vaidlustatud otsuses tuvastati õigesti hagejale töövõtulepingust tulenenud kohustuste täitmine ehk kokkulepitud töö üleandmine. Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega neist järelduste tegemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse kõnealustele väidetele järgmist. 11.
  4. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte töövõtulepinguks, seda kostja ei vaidlusta. 11.
  5. Maakohus jaotas õigesti tõendamiskoormise, st lähtus asjakohaselt VÕS § 76 lg-st 4, mille järgi võlausaldaja poolt kohustuse täitmisena pakutu vastuvõtmisega kaasneb eeldus, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Poolte ja teiste isikute esindajate allkirjastatud
  6. augusti 2019 akti teksti teises reas on selge märge töö üleandmise kohta. Kostja nimel akti allkirjastanud projektijuhi suhtes kohaldas maakohus TsÜS § 132 lg 1, lisaks tuleneb tema volituse eeldus TsÜS § 118 lg-st
  7. Kokkuvõttes järeldas maakohus aktist õigesti, et hageja täitis VÕS § 636 lg-s 1 sätestatud töö üleandmise kohustuse ja kostja omakorda võttis töö VÕS § 638 järgi vastu. Kirjeldatud olukorras pidi kostja tooma esile ja tõendama, millises osas tehtud, üle antud ja vastu võetud töö ei vastanud lepingutingimustele, sh kas sel polnud kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või see ei sobinud otstarbekohaselt kasutamiseks (p 2). 11.
  8. VÕS § 644 lg-test 1 ja 2 järeldas maakohus otsuse p-s 89 õigesti, et kostja pidi mõistliku aja jooksul teavitama hagejat töö puudustest ja kirjeldama neid piisavalt täpselt. Kostja kaebus ei sisalda väiteid, millist kostja esile toodud teadet hagejale oleks pidanud maakohus sellisena käsitlema. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus otsuse p-des 99–101 põhjendatult, et poolte
  9. ja
  10. septembri 2019 kirjavahetusest ei nähtu nimetatud tingimustele vastavat kostja teadet puuduste kohta. Samuti nõustub ringkonnakohus otsuse p-de 103–104 järeldusega, et
  11. oktoobri 2019 teade oli esiteks hilinenud ja teiseks polnud selle sisu puuduste kirjeldamine ega kõrvaldamise tähtaja määramine. Kostja ei väida kaebuses, et puudustest teadasaamine hilines mingil põhjusel ja kohene teatamata jätmine oleks mõistlikult vabandatav. Ühtlasi on õige maakohtu seisukoht, et puudused on tõendamata. Nii ei saa kostja tugineda väidetavatele puudustele VÕS § 644 lg 3 teise lause alusel ja esile pole toodud § 645 kohaldamise aluseid. 11.
  12. Kui kostja leidis, et talle
  13. augustil 2019 üle antud töö ei vastanud lepingutingimustele, siis pidi ta vastuvõetud töö ja lepingutingimuste erinevusele kohe tuginema. Kahes eelmises alapunktis viidatud sätetest järeldub, et tegeliku kokkuleppe või tavalise otstarbe tunnused peab pärast töö vastuvõtmist ja sellest mõistliku aja möödumist esile tooma ja tõendama kostja. Maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-des 75–87 õigesti, et kostja ei tõendanud hageja hinnapakkumisest erineva sisuga töö kokkuleppimist. Ühtlasi on põhjendatud maakohtu hinnang
  14. juunil 2020 esitatud AR kirjale, sest sellest ei nähtu poolte kokkulepet ega mingeid tavalise kasutusotstarbe tunnuseid, millele töö ei vastanud. Samuti on asjakohane maakohtu märkus, et kõnealune kiri on suures osas kontrollimatu, sest pole teada, milliste andmete põhjal see koostati. Peale selle kirja ei sisalda kaebus viiteid tõenditele, mille põhjal oleks maakohus saanud tuvastada kostja väidetava teistsuguse sisuga töö kokkuleppimise. 11.
  15. Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse sisulised etteheited alust maakohtu otsust muuta. 7

(8)
  1. Kohtueelse õigusabikulu hüvitamise, viivise arvutuse ja väljamõistmise, aga ka menetluskulude jaotuse, rahalise kindlaksmääramise ja hagi tagamise abinõu kehtima jätmise kohta kaebuses väited puuduvad. Nii jääb maakohtu otsus neis osades muutmata (v.a eespool p-s 7 märgitud erisusega).
  2. Lõpuks teeb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduvad otsustused. 13.
  3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 13.2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 1570,32 euro hüvitamist, mis on tasu 11 t 13 min õigusteenuse eest tasumääraga 140 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud kulude osas vastuväiteid. 13.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t (sh otsusega tutvumine ja vastuse koostamine 4 t; määruse ja kostja seisukohaga tutvumine, vastamine ning kulunimekirja koostamine 1 t). Ülejäänud ajakulu samadele toimingutele pole põhjendatud. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus, kusjuures pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Apellatsioonimenetluse kuluna ei ole hüvitatav enne maakohtu otsust tekkinud kulu (seisukoha koostamine ja edastamine, kõne kliendiga). Esindaja tunnitasu määr on kohane ja hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 13.
  2. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 700 eurot (= 5 t × 140). Rahuldamata jääb hageja taotlus 870,32 euro (= 1570,32 – 700) saamiseks. 13.
  3. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.