7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 12.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. P.lt (võlgnikult) 913,26 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.06.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik E. P. esitas 06.07.2020 nõudele digiallkirjastatud vastuväite. Pärnu Maakohus andis kohtumäärusega nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 16.07.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, s.o 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohustus esitama oma nõude ja põhjendama seda hagile ettenähtud vormis, hageja lepingulise esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega, tasuma täiendava riigilõivu. 29.07.2020 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. 18.08.2020 jättis Viru Maakohus kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis näidatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses 2
). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt mõistetavat nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. 10.09.2020 kohtule esitatud vastuses selgitas hageja, et Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping on kostja ning Tele2 Eesti AS esindaja poolt allkirjastatud ning leping on kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest on pooled vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust (RKTKo 3-2-1-108-02 p 10). Järelmaksulepingu maksegraafikust, on üheselt järeldatav kui suur oli tasumisele kuuluv intressi summa. Hagiavalduses on välja toodud, millised maksegraafiku järgsed intressi osamaksed on kostja poolt jäänud tasumata. Hageja hinnangul ei ole intressinõue ebaselge ja hageja palus hagi menetlusse võtmist. 04.11.2020 keeldus Viru Maakohus OÜ Aktiva Finants hagi E. P. vastu sissenõutavaks muutunud intressi 28,19 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi E. P. vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 730,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,37 eurot, edasiulatuva viivise alates 30.07.2020 põhinõudelt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohtumäärus on jõustunud. 01.12.2020 esitas kostja esialgse vastuse hagiavaldusele ning taotlused hagiavaldusele vastamistähtaja pikendamiseks ja menetluskulude katteks tagatise summas 14 880 euro andmiseks. Kostja teatas, et ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil, kuivõrd kostja soovis üle kuulata omapoolsed tunnistajad. Kostja sedastas, et ei mäleta hagis toodud võlanõuet ja soovib tutvuda originaaldokumentidega ning nende esitamisel määrata käekirja ekspertiis. Kostja hinnangul on hagiavaldus kergekäeline, ennatlik ja pahatahtlik ning on esitatud vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga. Meelevaldselt esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud välja mõista hagejalt. 05.01.2021 jättis kohus kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. Kohus rahuldas kostja taotluse hagile vastamistähtaja pikendamiseks ja kohustas kostjat esitama kirjalik põhistatud vastus (muuhulgas nõuetekohased taotlused) hagile hiljemalt 19.01.2021. Hagejal tuli esitada enda seisukoht kostja vastusele hiljemalt 03.02.2021. 19.01.2021 vastuses kinnitas kostja jätkuvalt, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu ning ei mäleta hagis toodud võlasuhet, soovib tutvuda originaaldokumentidega ja palus asja 3
) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel, kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 11.03.2021 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud 10.03.2021, seejuures oli kostja 04.03.2021 menetlustoimingu protokolli kohaselt 11.03.2021 (teistkordselt) toimuvast istungist teadlik juba 04.03.2021. Kohus on kostjat eelnevalt (kohtukutses ja menetlustoimingu protokollist nähtuvalt) hoiatanud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kostja on varasemalt oma vastustes korduvalt taotlenud kohtuistungi pidamist. 11.03.2021 sisuliselt pool tundi enne istungi algust on kostja kohtule esitatud seisukohas aga teatanud, et nõustub kirjaliku menetlusega.
lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Asjaolu, et kostjal puuduvad õigusteadmised, et ennast tõhusalt kaitsta istungil, ei ole tegemist
Kohus leiab, esiteks, et vastav kostja avaldus on esitatud hilinenult ja teiseks, kui kohus on asjas kohustanud kostjat osalema kohtuistungil, siis ei saa kostjal olla valikuvõimalust, so kas arutada asja kirjalikult või suuliselt. Seejuures on kostja seotud kohtu otsustusega ja asjas on
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt on kostja kohustatud saadud teenuste ja ostetud kauba eest müüjale tasuma vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 5
lg 1 mõistes tõendanud, et lepingud on kostja poolt allkirjastatud ja kostja isik on lepingute sõlmimisel ID-kaardi alusel tuvastatud. Lepingutel ja ID-kaardil olevaid allkirju visuaalselt võrreldes on tuvastatav, et lepingud on kostja poolt allkirjastatud. Hageja on nõude omandanud Tele2 Eesti AS-ilt loovutamise teel, mille kohta on hageja kohtule esitanud kostjale adresseeritud 21.10.2019 teatise nõude loovutamise kohta (hagi lisa 8). Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb põhinõue arvetest nr xxxxx, xxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx (hagi lisa 6) kogusummas 730,29 eurot (sh järelmaksu osamaksed 685,90 eurot ja osutatud teenuste eest 45,02 eurot). Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 50,37 eurot ja edasiulatuvat viivist alates 30.07.2020 põhinõudelt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viivist on hageja arvestanud alates 19.09.2019 (arve nr xxxxxxxxx maksetähtajale, so 18.09.2019 järgnevast päevast) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so 29.07.2020 põhivõlalt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus kontrollis sissenõutavaks muutunud viivise arvestust viivisekalkulaatori (www.viivisekalkulaator.ee) abil ja hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise arvestus ja viivise summa on õige. Kohus märgib, et 04.11.2020 kohtumäärusega keeldus kohus hageja intressinõude 28,19 euro menetlusse võtmisest ja teiseks nõuab hageja sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivist üksnes VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Lisaks ei sisalda põhinõue sissenõudmiskulu, vaid arvetest nähtuvalt osutatud teenuseid (seadmekindlustust ja kuutasu). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja vastuväited viivise, intressinõuete ja sissenõudmiskulu osas tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud, et lepingujärgsed kohustused on hageja ees täidetud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 11.04.2019 sõlmitud liitumis-, järelmaksu- ja seadmekindlustuse lepingute alusel tekkinud põhivõlgnevuse 730,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50,37 eurot (periood 19.09.2019 kuni 29.07.2020) ja edasiulatuva viivise alates 30.07.2020 põhinõudelt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.