← Eesti

2-20-3887/25

Obsah (5)§ 99§ 101§ 97§ 100§ 102

2-20-3887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikuks 18.märtsil 2021 Võru kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Hagi hind 2-20-3887 810 eu

§ 99

lg 1 mõttes jääb alla 540 euro kuus (lapse isa 240, lapse ema 240, lapsetoetus 60). Antud juhul ei vasta lapsele väljamõistetud elatis lapse tegelikele vajadustele ning muutunud on ka vanema võimalused. Tsiviilasjas x-xx-xxxxxx ole kostja kulusid ega vajadusi tõendatud ning hageja on seisukohal, et kostja eelduslikud ülalpidamiskulud 540 eurot on ülepaisutatud. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi ning 2013. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" leiti, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. RAKE ja PWC avaldatud uuringu „lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuande kohaselt on võrdlevanalüüsi meetodiga hinnatud lapse kulu ühe vanema kohta keskmiselt 194 eurot. Arvestades erinevat laste arvu leibkondades, siis on keskmine ülalpidamiskulu vahemikus 174–201 eurot kuus, Võru piirkonnas on keskmise lapse ülalpidamiskulu 309 - 315 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on lõpparuandes võrdlevanalüüsi meetodiga hinnatud keskmine lapse ülalpidamiskulu vanema kohta oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr ning väiksem kui hagejalt välja mõistetud 240 eurot kuus. Standardeelarve meetodi põhjal hinnates on 3-6 aastase lapse kulud kokku 319 eurot. Tsiviilasjas x-xx-xxxxxx ole kindlaks tehtud kostja igakuiseid vajadusi ning lähtutud on nn miinimumelatisest, mis ilmselt ületab lapse reaalseid igakuiseid vajadusi. Hagejale ei kuulu kinnisvara ning temale vallasvarana kuuluvad sõidukid on arestitud ning müügis kostja ees oleva elatisevõlgnevuse katteks. Hageja tegeleb enda ettevõtte ülestöötamisega – tegemist on alustava ettevõttega, mille ülestöötamine võtab teadupärast aega. Hageja hetkel töötasu ei saa, kuid peagi peaks muutuma võimalikuks ka tasu maksmine töö eest ettevõttes. Hageja on endiselt seisukohal, et nüüd, mil töövahendid on taas korda saanud ning ta on saanud tööd teha, hakkab taastuma ka finantsiline olukord temale kuuluvas ettevõttes ning peagi on ta võimeline endale tasu maksma. Kostja ema on tsiviilasjas x-xx-xxxxxx avaldanud, et tal on stabiilne sisstulek ning ta elab enda omandis olevas korteris. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud ka see, et paremas majanduslikus seisus olev vanem peab andma lapsele suuremas proportsioonis ülalpidamist. Hageja perre on sündinud xxxxxxxxxxxxxx laps. Kuivõrd hagejal on ka oma teise lapse ülalpidamiskohustus, ei ole hagejal võimalik tasuda kostjale ülalpidamist 25.veebruari 2019.a kohtuotsusega määratud ulatuses ilma, et teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades hageja sissetulekuid ning varalist olukorda, ei ole hagejal võimalik pidada mõlemat last üleval ei miinimumelatise ulatuses ega võrdväärselt (juhul kui kostjale väljamõistetud elatis jääb muutumatuks).

§-st 111 tulenevalt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Hageja lapse ema sissetulek enne lapse sündi oli 250 eurot kuus, aga põhjendatud kulutused nimetatud ajavahemikul ületasid tema sissetulekut oluliselt: vajalikud olid hügieenitarbed sünnituseks haiglasse, kroonilise haiguse ravimid, arstivisiidid, raseduse perioodil mugavad kõhule kohandatud riided, toit jmt. Peale lapse sündi kulus kahel esimesel nädalal umbes 250 eurot, mis koosnes haiglas veedetud ööde tasust, hügieenitarvetest sünnitusjärgselt emale (sh haavandite puhastamiseks), vitamiinid emale, toit, arstivisiidid jmt. Hageja hinnangul vastavad lapse tegelikud vajadused uuringutes leitud keskmise lapse vajadustele, millest tulenevalt kataks lapse vajadused lapsetoetus 60 eurot 2

(7)ning mõlema vanema panus väärtuses 150 eurot. Hageja ei ole võimeline tasuma kostjale elatist suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus, kuivõrd hagejal on ka teine alaealine laps, kelle ülalpidamiskohustus hagejal on ning kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Lisaks eelnevale on hageja kohustus anda ülalpidamist ka lapse emale. Eeltoodust tulenevalt palub hageja vähendada temalt tsiviilasjas x-xx-xxxxxx elatist 150 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 1. juunil xxxx.a. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja leiab, et käesolevas asjas puuduvad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Hageja on jätnud põhjendamata, kuidas või mil määral osutuks temaga praegu koos elav laps vähem kindlustatuks. Hageja on jätnud välja toomata, millised on uue lapse vajadused ning milliste vahendite arvel hageja neid vajadusi rahuldab. Hageja väited hageja uue lapse ema kulude kohta on vaid paljasõnalised ja tõendamata. Miinimumelatise kehtestamise põhimõte seisnebki alaealistele lastele elatise nõudmise lihtsustamises, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Sõiduauto arestimisel teavitas hageja lapse ema kõigi juuresolekul, et ta ei hakka kunagi kostjale elatist tasuma, mida on hageja ka oma varasema käitumisega tõendanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tartu Maakohtu 25.veebruari 2019.a. otsusega on tuvastatud, et R. L. põlvneb E. L. ja alates 1.novembrist 2018.a. on E. L. välja mõistetud elatis (alates 1.märtsist 2019 240 eurot kuus) poja R. L. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (tl 5-8). TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 järgi on üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutmist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 29.aprilli 2015.a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-21-15, 19.oktoobri 2015.a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-119-15 jt).

§ 97

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1,2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema elulaadist lähtudes; ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase 3

(7)ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale tema kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tartu Maakohtu 25.veebruari 2019.a. otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx elatise suuruse määramisel aluseks võetud poolte poolt esitatud asjaolud, lähtudes varasemast kohtupraktikast, kui hageja taotleb ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist kuni seaduses sätestatud miinimummäärani, siis ei pea hageja täiendavalt tõendama ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust.

§ 101

lg 1 kohane miinimumelatis ei täida tõenäoliselt enam oma algset eesmärki, s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk ei seostu laste tegelike vajadustega ega vanemate võimalusega elatist maksta. Seetõttu tuleks ilmselt suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16,
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30). Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustamisel võtma esmalt aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Poolte vahel ei ole jätkuvalt vaidlust selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Laste ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Hageja seletustest nähtuvalt töötab hageja alates 1.aprillist 2020 metsamajanduses metsa väljavedajana ja tema töötasu on 584 eurot kuus; kaks kuud on sissetulek olnud 800 eurot, mis on seotud külma ilmaga; hageja on ka xxxxxxxx juhatuse liige, kuid mingit tasu selle eest ei saa, ettevõtlus ei läinud käima ja OÜ tegevus seisab; sõidukeid ja kinnisvara tal ei ole; üks sõiduk müüdi maha täitemenetluse käigus; 2004 ja 2007 sõidukeid enam ei ole. Liiklusregistri andmetel on hageja omandis endiselt sõidukid Peugeot 406 (ehitusaasta 1998) ja Jeep Grand Cherokee (ehitusaasta 2004), mis on kohtutäiturite poolt arestitud. Kostja on avaldanud, et hageja varjab oma sissetulekuid. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt on hageja saanud maksustavat tulu vaidlusalusel perioodil ainult Toomas Lagovitsilt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel oleks tõendamist leidnud hageja poolt oma sissetulekute varjamine. Kostjaga koos elava vanema M. L. ütluste kohaselt on tema sissetulekuks palk 690 eurot ja lasteraha 60 eurot kuus; 1.juunil 2020 sai laps 3-aastaseks; tema omandis on korter, kus nad ka ise elavad; muud kinnisvara ja sõidukeid tal ei ole. Eeltoodust nähtuvalt on vanemate sissetulekutes ja varalises seisundis võrreldes 2019.a. oluline edasiminek selles, et lapse isa on hakanud saama igakuiselt töötasu. Kostja R. L. on 3,5-aastane. Seega on ta laps, kellele on vaja osta toitu, rõivaid, jalatseid, hügieenitarbeid, vajadusel ravimeid ja vitamiine, lisanduvad eluasemekulud jm. Kostja on kohtule esitanud kostja ülalpidamiskulude arvestuse (tl 80-81), mille kohaselt: kostja 4

(7)lasteaiatasu ühes kuus on 70 eurot; kostja riidekulu ühes kuus on umbes 100 eurot, kostja on kasvav laps ning kostja seadusliku esindaja peres rohkem lapsi ei kasva, mistõttu on kostja seaduslik esindaja sunnitud kostjale ostma igaks hooajaks uued riided, kahjuks ei ole kostja seaduslik esindaja hoidnud alles kostjale ostetud riiete tšekke, kuna ei osanud arvata, et peab hakkama neid kohtule esitama, samas kostja on kohtule esitanud rea ostutśekke; kostja tervishoiukulud ühes kuus on umbes 30 eurot; kostja vaba aja kulud (teatris ja kinos käimised, mängutubade külastused jne) ühes kuus on umbes 50 eurot; kostjaga seonduv transpordikulu ühes kuus on umbes 50 eurot, tulenevalt riigis kehtestatud eriolukorrast on kostja transpordikulud ühes kuus isegi 70 eurot, kuna kostja seaduslik esindaja viib kostja päevaseks ajaks esmaspäevast reedeni, mil ta on tööl, oma ema juurde xxxxxx; kostjale arendavate mängude ja mänguasjade ostmise kulud ühes kuus umbes 30 eurot; kostja toidukulud ühes kuus on 150 eurot; kostja kommunaalkulud ühes kuus on umbes 80 eurot. Lisaks on kostja seaduslik esindaja ostnud kostjale lastetoamööblit summas 404,90 eurot, laenuga korteriomandi aadressil Tartu 40-29 Võru, milles nad koos kostjaga elavad. Hageja on esitanud kohtuistungil vastuväited, mille kohaselt ei ole kostja lasteaiakulu summas 70 eurot põhjendatud, sest esitatud kviitungi kohaselt oli jaanuaris õppetasu 17 ja toiduraha 35,20 eurot, s.o. kokku 52,20 eurot kuus; kui sõidetakse vanaema juurde, tuleb väiksem lasteaiaarve; vastavalt uuringule peaks kuluma riietele keskmiselt umbes 70 eurot kuus ja tervishoiule 3-6 eurot; koroona tõttu on üritusi vähem ja vaba aja kulud 10-15 eurot kuus, ka mänguasjad peaksid kuuluma vaba aja kulude juurde, moodustades kokku keskmiselt 28 eurot; toidukulu 150 eurot on üle paisutatud (keskmine 40 eurot), kuna laps saab lasteaias kolm korda süüa; on esitatud kommunaalkulude talvekuu arve, hageja hinnangul suvekuudel peaksid kulud väiksemad olema. Kostja selgitab omakorda kohtus, et isolatsiooni tõttu ei käinud laps vahepeal lasteaias; kompleksvitamiinid maksavad üksi 17 eurot; lapsed käivad iga kuu teatris ja muuseumides, ta on nõus vähendama seoses koroonaga vaba aja kulude summat 30 eurole kuus. Kostja on toonud summaliselt välja küll kostja kulude suuruse, kuid pole esitanud peale mõne tšeki vastavaid summasid kinnitavaid tõendeid. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus laps ei viibi lasteaias, ei saa lasteaiakulu (nt jaan 2020- 52,20 eurot- tl 85) lapse kuluna arvestada ja ajal, kui laps viibib lasteaias, on põhjendatud lapse toidukulusid vähendada lasteaia toitlustamise osa võrra (näit jaan 2020 35,20 eurot -tl 85). Seega tuleb määrata kindlaks kostja mõistlikud kulud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtu hinnangul on kostja poolt toodud kulud ka osaliselt ülemäärased. Tuginedes ka RAKE xxxxx. uuringu tulemustele ja kohtule esitatud tõenditele loeb kohus põhjendatuks igakuised kulutused kostja riietele ja jalanõudele keskmiselt 80 eurot kuus; tervishoiule ja hügieenile kokku 20 eurot kuus; lasteaiakulu 55 eurot; kostja on õigeks võtnud vaba aja kulu 30 eurot kuus, nõustuda tuleb hagejaga, et vaba aja kulude hulka on põhjendatud lugeda ka kulutused mänguasjadele; kulutused toidule 75 eurot kuus; transpordile 50 eurot kuus; eluasemekulud 60 eurot kuus. Seega on kohtu hinnangul keskmine kulu kostjale 370 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et ka riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale. Kohus ei näe mõistlikku põhjendust sellele, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades saaks kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta 5
(7)elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Seega tuleks pool lapsetoetusest (30 eurot) elatisest maha arvata. Hageja on esitanud kohtule väited, et tal esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud määra, sest hagejal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on esitanud oma 21. veebruaril xxxxx sündinud lapse E. ülalpidamiskulude arvestuse (tl 106), mille kohaselt hageja hinnangul lapse eluaseme kasutamisega seonduvateks otsesteks kuludeks on ca 50-60 eurot, ühises majapidamises elab 3 isikut, mistõttu saab lugeda lapse kuluks ca 1/3 nii elektri kui küttekuludest; tervishoiule, vitamiinidele ning hügieenikaupadele kulub keskmiselt 100 eurot kuus (lapse mähkmetele ning sellega seonduvale kulub keskmiselt 54 eurot kuus, D-vitamiinile 14 eurot kuus, gaasirohule samuti 14 eurot kuus, tuleb välja vahetada lutid, samuti on ostetud palavikualanduse ravim, mille maksumus oli 5 eurot ning pesugeel lapse asjade pesemiseks maksumusega 20 eurot, kuid tegemist ei ole igakuise kuluga); kulud riietele on minimaalselt 100 eurot kuus, alates veebruari lõpust on kasvanud hageja laps seitsme riidenumbri võrra, mistõttu tuleb iga paari nädala tagant kogu garderoob välja vahetada); kulud transpordile on keskmiselt 108 eurot kuus ( 2x kuus Tartus perearsti juures käimine ning turvahäll, lisaks külastatakse ka xxxxxx lähistel elavaid vanavanemaid); lapse toidukulud on keskmiselt 134 eurot kuus (piimasegu, lisanduvad püreed, mehud ning kodus tehtavad püreed köögi- ja juurviljadest); lapse vaba ajaga seonduvad kulud ligikaudu 10 eurot kuus (lapse minisünnipäevade tähistamisega seonduvad kulud ning peagi taas algavad beebidele suunatud huviringid); lapse keskmine kulu kuus beebikaupadele 200 eurot (beebivoodi, madrats, pesu, voodipehmendused, mähkimiskummut koos alusega, turvatool, vanker, kergkäru, beebimonitor, mänguasjad, sh arendavad mänguasjad jmt). Kulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule mõned tśekid ja arved (tl 113-125). Kostja vaidleb kohtuistungil hageja lapse kulude suurusele vastu, leides et kostja teada sisaldab osa elektriarvest kuivati kütmist, arvestada tuleks RAKE uuringu järgi keskmise eluasemekuluna 26 eurot kuus; tervishoiu ja isikliku hügieeni kulud (uuringu järgi 8 eurot), samuti kulud riietele ja transpordile (uuring 56 eurot) on üle paisutatud, perearst ei pea Tartust olema; kulud erinevatele beebikaupadele on ülepaisutatud (uuringu järgi keskmiselt 76 eurot). Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt toodud kulutused hageja lapse beebikaupade ostudele, riietele ja transpordile on mõnevõrra üle paisutatud. Asja menetluse kestel oli hageja laps kuni 1 –aastane, kelle ülalpidamiseks kuluva summa keskmine suurus RAKE xxxxx. uuringu järgi on 355 eurot kuus. Kohus nõustub pooltega, et esimesel eluaastal tehakse lapsele mitmeid suuremaid oste (turvahäll, lapsekäru jne), mis suurendavad lapse esimese eluaasta kulusid ( ka RAKE xxxxx. uuringu tulemuste järgi on kulu alla aastasele lapsele 1-2 aastasest lapsest saja euro võrra kuus suurem). Kohus nõustub pooltega selles, et mõistlik on lähtuda lapse reaalsetest kuludest. Samas on Riigikohus korduvalt rõhutanud (näiteks 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1-11812), et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning kehtivas õiguses erinevalt varasemast õigusest on sõnaselgelt sätestatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Säästlik majandamine on vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu 6

(7)ning hageja poolt väljatoodud suuruses kulutuste tegemist ei saa kohtu hinnangul pidada perekonna elustandardile vastavaks. Kohtu hinnangul, arvestades vanemate varalist seisu ja sissetulekuid, ei tingi elatise maksmine kostjale suuruses 155 eurot kuus olukorda, et hageja laps E. osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps R. § 111 lg 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Hageja seletuse ja kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite (tl 110,111) kohaselt saab hageja teise lapse ema vanemahüvitist 532 eurot, sotsiaaltoetust 36.31 eurot ja peretoetust 60 eurot ning töövõimetoetust 254 eurot kuus. Seega on lapse emal sissetulek riiklike toetuste näol üle 800 euro kuus, mistõttu ei ole ta vaidlusalusel perioodil ilmselt vajanud enam ülalpidamist hageja poolt; hageja ei ole kohtule esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Kohus nõustub kostjaga, et elatise maksmine kuulub hageja esmaste kohustuste hulka. Kohus leiab, et hageja osaks tuleb lugeda kostja ülalpidamisel 155 eurot kuus. Hagejalt väljamõistetud elatis koos kostja emapoolse samas suuruses panuse ja riiklike toetustega katab kostja mõistlikud vajadused. Hageja on esitanud elatise muutmise hagi 11.märtsil xxxxx. Seega tuleb muuta Tartu Maakohtu 25.veebruari 2019.a. otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx. L. väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista E. L. R. L. ülalpidamiseks alates 11.märtsist xxxxx. 155 eurot kuus R. L. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 1.juunil xxxx.a. TsMS §-de 497, 459 alusel saab pool vajadusel asjaolude muutumisel hagimenetluses taotleda elatise suuruse muutmist. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, arvestades hagi rahuldamise ulatust, mõlemal poolel olid menetluses lepingulised esindajad, kostja palub poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, puudub käesolevas asjas vajadus ka poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Roomet Sõnna Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.