lg 2p2,3 Ruslan Zaitsevit süüdistatakse selles, et tema, 10.07.2020 viibides korteris aadressil xxxx kella 22.00 paiku, lõi oma elukaaslast, T V, parema labakäega näkku, vastu paremat põske. Ruslan Zaitsev võttis noa ja asetas selle oma elukaaslase T V vasaku käe peale ning ähvardas tal sõrmed maha lõigata, tekitades sellega vasaku käe väikese sõrme nuki juurde haava. Seejärel väänas ta T V vasaku käe nimetissõrme, tekitades sellega vasaku käe peal nimeta- ja keskmise sõrme vahele turse. Ruslan Zaitsev tekitas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega pani Ruslan Zaitsev toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Ruslan Zaitsev tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. On teinud ÜKT tunde. Varasemad kohtukulud tasumata, pole millestki tasuda. Soovib teha veel ÜKT-d, palub reaalset vangistust mitte mõista. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Kannatanu T V ütlused (lk 11-12,19-20); Kannatanu T V suulise kuriteoteate protokoll (lk 1-2); Kannatanu T V läbivaatuse protokoll koos piltidega (lk 3-8); Tunnistaja D K ütlused (lk 15); Süüdistatava Ruslan Zaitsevi kahtlustatavana antud ütlused (lk 16-17); CD-plaat kõnesalvestisega, asitõendi vaatlusprotokoll koos stenogrammidega (lk 25-28); Karistusregistri väljavõte (lk 22); - Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (lk 18); MTA õiend (lk 21); Harju Maakohtu 12.juuni 2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-4124 (lk 31-32); Prokuröri päring koos kriminaalhooldusametniku vastusega (lk 34-36); Erakorraline ettekanna Ruslan Zaitsevi kohta (lk 37-38); Harju Maakohtu 22.12.2020 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-20-4124 (lk 39-41, 56); Kannatanu T V avaldus (lk 53-54); 04.03.2021 Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna vastus päringule (lk 65-66). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kannatanu, kaitsja ja prokuröri arvamuse ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Kannatanu läbivaatuse protokoll koos fotodega kinnitab, et T Vl tuvastati 10.07.2020 parema põse peal punetus. Vasaku käe peal nimetissõrme ja keskmise sõrme vahel on turse. Nimeta ja väikese sõrme vahel on vana haav. Läbivaatuse protokolli fototabelis fotol nr 6 on näha turse nimetissõrme ja keskmise sõrme vahel ning fotodel 2 ja 4 parema põse punetus. Eeluurimisel keeldus kannatanu ütluste andmisest, kuid kinnitas, et suulises kuriteoteates antud informatsioon vastab tõele. Suulises kuriteoteates selgitas kannatanu, et Ruslan Zaitsev võttis tüli käigus ära tema asjad, lõi parema labakäega vastu paremat põske, võttis noa ja surus käele, tekitades noaga haava väikse sõrme nuki juurde. Tunnistaja K ütlused kinnitavad, et 10.07.2020 palus naisterahvas telefoni politseisse helistamiseks, kui täpsemaid detaile ei mäleta. 14.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos stenogrammidega kinnitab, et T. V helistas häirekeskusesse ning teatas tülist mehega ning asjaolust, et mees peksis teda. Lõi vastu nägu paar korda ning surus noa vastu kätt, hakkas noaga kätt lõikama. Häirekeskuse töötaja küsimusele, kuhu süüdistatav kätte lõikas, vastas kannatanu, et süüdistatav lihtsalt surus noa ja sinikad on. Kõik kulla ja telefoni võttis ära. Ruslan Zaitsev jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde, mis kinnitavad, et ta lõi T. V labakäega näkku. R. Zaitsev möönis, et kui sõrmuseid kannatanult ära võttis, siis võib-olla väänas sõrme. Eitab noa surumist käele ja noaga haava tekitamist käele. Tsiteeritud tõendeid arvestades, on isiku läbivaatuse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, kannatanu avalduse ja süüdistatava enda ütlustega leidnud tõendamist, et Ruslan Zaitsev 10.07.2020 kella 22.00 paiku, lõi oma elukaaslast, T Vd labakäega näkku, vastu paremat põske, mis põhjustas kannatanule valu ja punetuse. Samuti kinnitavad eeltsiteeritud tõendid, et R. Zaitsev väänas T. V sõrme, mis tekitas kannatanule valu ja turse vasaku käe peal nimeta- ja keskmise sõrme vahele. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas tõendamist leidnud fakt, et Ruslan Zaitsev tekitas noaga haava vasaku käe väikese sõrme nuki juurde. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt sõrmenukk on kõverdatud sõrme (hrl teise ja kolmanda lüli vahelise) liigese nukk. Isiku läbivaatuse protokollis sõrmenuki juures haava ei kirjeldata ja fotodel väikese sõrme nuki juures haava ei nähtu. Suulise kuriteoteate protokollis on kannatanu küll selgitanud, et haava sõrmede juures tekitas R. Zaitsev noaga, kuid häirekeskusele tehtud kõnes kannatanu haava tekkimist ei maininud. Ka ei tunnistanud süüdistatav eeluurimisel haava tekitamist. Kannatanu läbivaatuse protokoll koos fotodega kinnitab, et nimeta ja väikese sõrme vahel on vana haav. Vana haav tähendab, et see on tekkinud millalgi varem ja see ei ole seostatav menetlusesemeks oleva süüteo sündmusega. Lisaks ei asu see haav sõrmenukil. Seega, puuduvad kriminaalasjas tõendid, et süüdistuses märgitud sõrmenuki juures oleks haav. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3, tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused süüdistatava 2 kasuks, mistõttu tuleb süüdistuse mahust jätta tõendamatuse tõttu välja süüdistus, et R.Zaitsev tekitas kannatanule vasaku käe väikese sõrme nuki juurde haava. Karistusseadustik ei erista kehavigastuse ja tervisekahjustuse mõistet, kuid teeb vahet tervise kahjustamisel ja valu tekitaval kehalisel väärkohtlemisel (
Nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik 3 tingimus. Kohtu hinnangul R. Zaitsev, lüües kannatanut tüli käigus käega näkku, seadis eesmärgiks kannatanule valu tekitamise, kuivõrd näkku löödi teadlikult ja sihilikult ning sellise löögi eesmärk saab olla ainult valu tekitamine (R.Zaitsev kinnitas, et lõi käega näkku, et kannatanu ei karjuks).
lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. R. Zaitsevi eesmärk oli kannatanult ära võtta kuldsõrmused, kuid tehes seda jõuga ja sõrme väänates, pidi isik võimalikuks pidama, et tekitab sellega kannatanule valu ning möönma seda. R. Zaitsevit on ka varasemalt sama sätte järgi karistatud, mistõttu on isikul ka isiklik kogemus sellise tegevuse tagajärgede suhtes. Sellest hoolimata otsustas isik kannatanut lüüa ja jõuga sõrmuseid ära võtma asuda, põhjustades kannatanule füüsilist valu.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et
kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. (554 SE, Riigikogu XII koosseis.) Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-75-15, p 8).“ Ruslan Zaitsev on Harju Maakohtu 12.06.2020 otsusega nr 1-20-4124 karistatud
lg 2 p 2 ja
Seega, on R. Zaitsev varem kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud. Võttes arvesse, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse R. Zaitsevit taaskord kehalise väärkohtlemise toime panemises, esineb R. Zaitsevi käitumises korduvus. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Ruslan Zaitsevi tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 2, 3 järgi kui valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ruslan Zaitsev on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Ruslan Zaitsevil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist. Kaitsja palus kohtuistungil arvestada kergendava asjaoluna ka puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et R. Zaitsev oleks avaldanud kahetsust oma teo suhtes eeluurimisel, samuti ei teinud ta seda kohtuistungil. R. Zaitsevit iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse teo eest ning sama kannatanu suhtes, seega teadis Ruslan Zaitsev, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Süüdistatav ei ole varasemast karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist. Varasema karistatuse, tasumata menetluskulude ning töökoha puudumise tõttu ei ole põhjendatud rahalise karistuse kui kergeima karistuse liigi määramine. Ruslan Zaitsevit karistati Harju Maakohtu 12.06.2020 otsusega nr 1-20-4124
lg 2 p 2 ja
lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi koos käitumiskontrolli ning 2 aasta pikkuse katseajaga. Seejärel vähem kui kuu möödudes, st katseajal, on süüdistatav käitunud taaskord viisil, mis on kaasa toonud süüdistuse esitamise uues isikuvastases süüteoepisoodis. Vähem tähtsust ei oma ka asjaolu, et Ruslan Zaitsev rikkus ka kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati Harju Maakohtu 12.06.2020 otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu 22.12.2020 määrusega täitmisele ning asendati üldkasuliku tööga 358 tundi. Töö tegemise lõpptähtajaks määrati 12.06.2022. Kohtuistungi ajaks oli isikul neist ära tehtud 16 tundi. Probleemne kriminaalhooldus ja katseajal toime pandud uus kuritegu juba iseenesest näitavad, et R. Zaitsev ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik ning kergemad karistused ei suuda mõjutada isikut oma käitumist muutma. Kuriteo toimepanemise ajal oli R. Zaitsev tarvitanud alkoholi, millest võib järeldada probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja alkoholi mõjul suutmatust oma käitumist kontrollida. Seega, ainus võimalik karistuse liik R. Zaitsevile on vangistus, mida ei ole võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kuivõrd eelnev karistus samalaadse teo eest R. Zaitsevi käitumisele positiivset mõju ei avaldanud, peab mõistetav karistus olema eelnevast raskem, et kinnitada keelunormi kehtivust. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja proportsionaalne määrata R. Zaitsevile reaalne vangistus 1 aasta 3 kuud, mida kohus KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab ühe kolmandiku võrra. Kuivõrd kaitsja palub vangistus asendada uuesti ÜKT-ga, märgib kohus järgmist: 5
lg 1 kohaselt on võimalik üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastast vangistust. Riigikohus on lahendi 3-1-2-83-12 p 10 sedastanud, et karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt kohaldatakse
sätteid just
MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Materiaalõiguslikud ja menetlusõiguslikud karistuse kergendamised ei kumuleeru, kuna tegemist on erinevate õiguslike instituutidega, mis lähtuvad erinevaist eesmärkidest. Vastupidisel juhul ei ole enam selgelt piiritletav ja kohtuotsusest jälgitav, millistel alusel on kohus põhikaristuse mõistnud. Eeltoodust johtuvalt nõustub kriminaalkolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga
Juhindudes eeltoodud seisukohast ning asjaolust, et käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus R. Zaitsevile katseajal sooritatud kuriteo eest 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning ilma seda vähendamata KrMS §238 lg 2 alusel oleks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust on välistatud R. Zaitsevile mõistetud karistuse asendamine
sätete alusel üldkasuliku tööga, kuivõrd ilma
Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Ruslan Zatsevit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Ruslan Zaitsevit tuleb
lg 2 p 3 alusel karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema reaalse vangistusega, 1 aasta ja 3 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.06.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 12 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb määrata 1 aasta 9 kuud 12 päeva vangistust. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaadijätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 237,60 eurot riigituludesse. Menetluskulude vähendamist taotletud ei ole. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus 6 otsustas: Süüdi tunnistada Ruslan Zaitsev
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.06.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 12 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud 12 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Ruslan Zaitsevilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 237.60 eurot. Kohustada Ruslan Zaitsevit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.