← Eesti

1-20-3238/51

Obsah (11)§ 180§ 423§ 173§ 297§ 7§ 310§ 37§ 381§ 175§ 179§ 126

1-20-3238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-3238 (kohtueelses menetluses 192301005

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kristjan Kriisilt välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot. See tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700055459.

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb Kristjan Kriisil menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1-20-3238 4.

§ 173

lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista Kristjan Kriisilt välja:  kannatanule XXX Xxx ja Xxx OÜ tekkinud menetluskulu, s.o kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu summas 2627,50 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu arveldusarvele;  kannatanule Xxx Xxx OÜ tekkinud menetluskulu, s.o kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu summas 2627,50 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu arveldusarvele;  kannatanule Xxx OÜ tekkinud menetluskulu, s.o kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu summas 2025 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu arveldusarvele.

  1. TsMS § 367 alusel mõista Kristjan Kriisilt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanule XXX Xxx ja Xxx OÜ esindajale makstud tasu 2627,50 euro hüvitamise kohase täitmiseni välja viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2627,50 eurot.
  2. TsMS § 367 alusel mõista Kristjan Kriisilt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanule Xxx Xxx OÜ esindajale makstud tasu 2627,50 euro hüvitamise kohase täitmiseni välja viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2627,50 eurot.
  3. Välja mõista Kristjan Kriisilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu XXX Xxx ja Xxx OÜ kasuks varaline kahju summas 5376 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda kannatanu XXX Xxx ja Xxx OÜ arveldusarvele.
  4. Välja mõista Kristjan Kriisilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Xxx Xxx OÜ kasuks varaline kahju summas 10 112,35 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda kannatanu Xxx Xxx OÜ arveldusarvele.
  5. Välja mõista Kristjan Kriisilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Xxx OÜ kasuks varaline kahju summas 18 993,60 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda kannatanu Xxx OÜ arveldusarvele.
  6. Asitõend- CD plaadid 2 tk – jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS Kristjan Kriisi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.02. kuni 25.03.2019, olles Xxx OÜ (registrikood xxx, kustutatud äriregistrist 21.05.2019) (edaspidi Xxx) ainuke juhatuse liige, tegi Xxx nimel korduvaid tellimusi kannatanute Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja XXX Xxx ja Xxx 2

(19)1-20-3238 OÜ juures erinevate kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ning -tarvikute ostmiseks omamata samal ajal kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Selliselt toimides viis K. Kriis kannatanud eksimusse oma maksevalmiduse osas eesmärgiga saada üleantud toodete eest varalist kasu. Xxx OÜ (edaspidi Xxx) (ajavahemikul 04.02. kuni 26.02.2019):  04.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190625, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osta kannatanult alljärgnevad tooted: o Blanc single only IDU 7.0 (2.65-8.25)kW, WIFI function, R32 (2 tk); o Blanc single ODU INV, R32 (2 tk); o A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0 kW (2 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk); o PVC slimduct, Ivory 2m, 75x62 mm (20 tk); o FP 3317, Silent + Condensate pump Inoac PVC, 12 l/h (2 tk); o Copper pipe ins. 3/8 ja 5/8, 20 m (1 tk). Viimati nimetatud tooted anti K. Kriisile üle 04.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 05.02.2019 arve nr 190585 summas 4 182 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata.  05.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190659, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osta kannatanult alljärgnevad tooted: o A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,2kW (2 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk); o A2A, OH4, IDU, -25, max 6,7kW (1 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk); o Wall bracket 800 x 465 mm, max 140 kg (40 tk); o Wall bracket 800 x 550 mm, 140 kg (5 tk); o Copper pipes ins 1/4 ja 3/8, 20 m (6 tk); o Slim corner for flat surface 90* (30 tk). Viimati nimetatud tooted anti K. Kriisile üle 15.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 18.02.2019 arve nr 190804 summas 3 914,40 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata.  06.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190683, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osta kannatanult alljärgnevad tooted: o A2A, OH4, IDU, -25C, max 7,6 kW (1 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk). Tellitud tooted anti K. Kriisile üle 06.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 07.02.2019 arve nr 190630 summas 972 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata.  07.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190716, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osta kannatanult alljärgnevad tooted: o A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,2kW (1 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk); o Kuumtsingitud ja pulbervärvitud maaraam h=54,5 cm, max 250 kg (4 tk). Tellitud tooted anti K. Kriisile üle 07.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 11.02.2019 arve nr 190671 summas 1 131,60 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata.  08.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190755, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osta kannatanult alljärgnevad tooted: o A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,7kW (2 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk). 3
(19)1-20-3238 Tellitud tooted anti K. Kriisile üle 18.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 19.02.2019 arve nr 190822 summas 2 076 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata.  12.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190797, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osa kannatanult alljärgnevad tooted: o A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0kW (2 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk); o Kuumtsingitud ja pulbervärvitud maaraam h=54,5 cm, max 250 kg (2 tk). Tellitud tooted anti K. Kriisile üle 13.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 15.02.2019 arve nr 190671 summas 2 554,80 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata.  15.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190873, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osta kannatanult alljärgnevad tooted: o A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0kW (2 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (2 tk); o A2A, OH4, IDU, -25C, max 6,2kW (1 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk); o Copper pipes ins 1/4 ja 3/8, 20m (1 tk). Tellitud tooted anti K. Kriisile üle 15.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 18.02.2019 arve nr 190805 summas 3 400,80 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata.  20.02.2019 koostas Xxx’i töötaja K. Kriisi tellimuse alusel müügitellimus-saatelehe nr 190945, mille kohaselt soovis K. Kriis Xxx nimel osta kannatanult alljärgnevaid tooted: o A2A, OH4, IDU, -25C, max 8,0kW (1 tk); o A2A, OH4 heatpump ODU (1 tk); o PVC slimduct, Ivory 2m, 75x62mm (50 tk). Tellitud tooted anti K. Kriisile üle 20.02.2019 ning Xxx’i töötaja koostas 21.02.2019 arve nr 190861 summas 1 698 eurot, mis jäi K. Kriisi poolt tasumata. Selliselt toimides sai K. Kriis enda valdusesse Xxx-lt tooteid kogusummas 19 929,6 eurot. Enne süüdistuses nimetatud tegude toimepanemist oli K. Kriis teinud kannatanule ettemaksu summas 936 eurot, seetõttu tekitas K. Kriis kannatanule kelmusega kahju 18 993,6 eurot. XXX Xxx ja Xxx OÜ (edaspidi XXX) (25.02.2019)  25.02.2019 koostas XXX töötaja K. Kriisi tellimuse alusel arve nr 190260, mille kohaselt soetas K. Kriis Xxx nimel kaheksa Fuji Electric RSG12KMCB siseosa ja kaheksa Fuji Electric ROG12KMCBN väliosa kogumaksumusega 5 376 eurot. 25.02.2019 koostati saateleht nr 190247, mille kohaselt viimati nimetatud tooted anti K. Kriisile üle. Kannatanu poolt esitatud arve jäi K. Kriisi poolt tasumata. Selliselt toimides sai K. Kriis enda valdusesse XXX-lt tooteid kogusummas 5 376 eurot ning tekitas kannatanule kelmusega viimati nimetatud summas kahju. Xxx Xxx OÜ (edaspidi Xxx) (ajavahemikul 22.02. kuni 25.03.2019)  Veebruaris 2019 esitas K. Kriis Xxx nimel Xxxile tellimuse, millega soovis kannatanult osta alljärgnevad tooted: o Kliimaseadme alusraam tsink (3 tk); o Isoleeritud vasktoru XXX 1/4“-3/8“ 20m rull (2 tk); o Kondensaadipump MINI LIME SILENT+, BBJ IVORI karbikuga (1 tk); o U CROWN seinamudel 1+1 (2 tk); o Vibrapuks 30x25 M8x23 45 sh kmpl (20 tk). 4
(19)1-20-3238  Xxx kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Xxxile 22.02.2019 arve nr 190390 kogusummas 2 149,20 eurot. Tellitud tooted anti saatelehe nr 190192 alusel 22.02.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata. Veebruaris 2019 esitas K. Kriis Xxx nimel Xxxile tellimuse, millega soovis kannatanult osta alljärgnevad tooted: o Kliimaseadme alusraam tsink (2 tk); o 550x700x50 (
  1. mm)kiviplaat maaraamile (2 tk); o U CROWN õhkxxx seinamudel 1+1 3,0(4,8) kW küttel 2,6(4,0) kW jahutusel, R410A (1 tk); o U CROWN seinamudel 1+1 3,6(5,4) kW küttel 3,5(4,5) kW jahutusel, R410A (1 tk); o Isoleeritud vasktoru XXX 1/4“-1/2“ 20m rull (1 tk). o Asd afa Xxx kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Xxxile 28.02.2019 arve nr 190425 kogusummas 1 819,20 eurot. Tellitud tooted anti 28.02.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata.    Märtsis 2019 esitas K. Kriis Xxx nimel Xxxile tellimuse, millega soovis kannatanult osta alljärgnevad tooted: o U CROWN seinamudel 1+1 (1 tk); o 550x700x50 (
  2. mm)kiviplaat maaraamile (1 tk); o Kliimaseadme alusraam Zn/PV 2018 (1 tk); o Isoleeritud vasktoru XXX 1/4“-3/8“ 20m rull (1 tk); Xxx kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Xxxile 05.03.2019 arve nr 190456 kogusummas 966 eurot. Tellitud tooted anti saatelehe nr 190221 alusel 05.03.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata. Märtsis 2019 esitas K. Kriis Xxx nimel Xxxile tellimuse, millega soovis kannatanult osta alljärgnevad tooted: o U CROWN seinamudel 1+1 (3 tk); o Kliimaseadme alusraam tsink (3 tk); o Isoleeritud vasktoru XXX 1/4“-3/8“ 20m rull (2 tk); o Vibrapuks 30x25 M8x23 45 sh kmpl (20 tk). Xxx kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Xxxile 08.03.2019 arve nr 190488 kogusummas 2 868 eurot. Tellitud tooted anti saatelehe nr 190238 alusel 08.03.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata. Märtsis 2019 esitas K. Kriis Xxx nimel Xxxile tellimuse, millega soovis kannatanult osta alljärgnevad tooted: o U CROWN seinamudel 1+1 5,3(7,3) kW küttel 5,3 (5,8) kW jahutusel, R410A (1 tk); o AMBER R32 õhkxxx seinamudel 1+1 AMBER NA18-50G10L R32 õhkxxx seinamudel 1+1 5,6 (9,2) kW küttel 5,6 (9,2) kW jahutusel, R32 XXX APN25 külmatoru 1/4“-5/8“ (6,35mm/15,88mm) (1 tk); o Isoleeritud vasktoru XXX 1/4“-3/8“ 20m rull (2 tk); o Isoleeritud vasktoru XXX 1/4“-1/2“ 20m rull (2 tk); o Kondensaadvoolik pumbale 6x9,5 mm, 25 m (1 tk); o Kondensaadvoolik spiraal 16 mm, 30 m (2 tk); o 550x700x50 (
  3. mm)kiviplaat maaraamile (3 tk); 5
(19)1-20-3238 o Kondensaadipump MINI LIME SILENT +, BBJ IVORI karbikuga (1 tk); o Seinakate TM-72 TOPP LINE /60 (4 tk); o Karbin 2m T-72 TOPP LINE /8 (8 tk). Xxx kinnitas K. Kriisi poolt esitatud tellimuse ning väljastas K. Kriisi juhiste alusel Xxxile 25.03.2019 arve nr 190555 kogusummas 2 309,70 eurot. Tellitud tooted anti 25.03.2019 K. Kriisile üle, kuid K. Kriis jättis saadud toodete eest tasumata. Selliselt toimides sai K. Kriis enda valdusesse Xxxilt tooteid kogusummas 10 112,35 eurot ning tekitas kannatanule kelmusega viimati nimetatud summas kahju. Peale eelpool nimetatud tegude toimepanemist võõrandas 28.03.2019 K. Kriis äriühingu Xxx OÜ A U V kontrolli all olevale äriühingule Xxx xxx UÜ-le (registrikood xxx) ning 01.04.2019 kutsuti K. Kriis juhatusest tagasi. 04.04.2019 koostatud ühinemislepingu nr 654 (koostatud ja tõestatud Tallinna notari L M poolt) ja osanike otsuse alusel ühines Xxx OÜ Xxx xxx UÜ-ga ning Xxx OÜ kustutati äriregistrist 21.05.
  1. K. Kriisi eesmärk oli end distantseeruda äriühingust Xxx OÜ ning vältida vastutust kelmuse tagajärjel saadud kauba tasumise eest. Nende tegudega pani Kristjan Kriis toime KarS § 209 lg 2 p 1 kvaliftseeritava kuriteo s.o. teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud korduvalt. POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud ning taotles õigeksmõistmist. Kaitsja toetas seda seisukohta. Prokurör ja kannatanud leidsid, et süüdistatava süü on tõendatud, taotlesid tema süüditunnistamist ning samuti tsiviilhagide väljamõistmist kannatanute kasuks. KOHTU SEISUKOHT Kohus loeb kohtuliku uurimise tulemusena tõendatuks järgmised asjaolud.
  2. Kristjan Kriis oli perioodil 2014 detsember-2019 märts Xxx OÜ juhatuse liige ja ainuosanik (kd 2 tl 33-36). 28.03.2019 võõrandas ta Xxx OÜ osa (100%) A U V juhitud Xxx xxx UÜ-le (kd 2 tl 167). 28.03.2019 kutsus uus ainuosanik Kristjan Kriisi Xxx OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ja valis uueks juhatuse liikmeks A U V (kd 2 tl 37). 04.04.2019 ühinemislepingu alusel ühines Xxx OÜ Xxx xxx UÜ-ga (kd 2 tl 40) ja 21.05.2019 kustutati Xxx OÜ äriregistrist (tl 33).
  3. Kristjan Kriisi juhatuse liikmeks oleku ajal tegeles Xxx OÜ kliima- ja kütteseadmete müügi ja paigaldusega. Xxx OÜ tegi pikaajaliselt koostööd kliima- ja kütteseadmete hulgimüüjatega OÜ Xxx (kd 2 tl 177-180), OÜ Xxx Xxx (kd 2 tl 183-184) ja OÜ XXX Xxx ja Xxx (tl 187188), kellelt ta regulaarselt erinevaid kütte- ja kliimaseadmeid jm tarvikuid ostis ning neid siis oma klientidele edasi müüs ja/või paigaldas.
  4. XXX Xxx ja Xxx OÜ seadusliku esindaja A L (kd 1 tl 61), OÜ Xxx Xxx seadusliku esindaja A T (kd 1 tl 63) ja OÜ Xxx seadusliku esindaja K L ( kd 1 tl 65) ja müügidirektor K P (kd 1 tl 69) ütlustega on tõendatud, et Xxx OÜ nimel esitas Kristjan Kriis kauba tellimusi kas telefoni või e-posti teel. Kui tema poolt tellitud kaup oli komplekteeritud, siis võis Xxx OÜ esindaja (tavaliselt Krisjan Kriis ise) minna müüjate lattu kaubale järgi. Reeglina allkirjastati kauba üleandmisel saateleht ning seejärel peale kauba üleandmist väljastati Xxx OÜ-le tasumiseks 6
(19)1-20-3238 arve. Xxx OÜ-le väljastatud arvetel varieerusid maksetähtajad müüjate lõikes 7-14 kalendripäeva. 3.
  1. OÜ Xxx väljastas Xxx OÜ-le erinevate kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ning tarvikute eest järgmised arved: 04.02.2019 arve 109585 (kd 2 tl 25); 05.02.2019 arve 190804 (kd 2 tl 29); 07.02.2019 arve 190630 (kd 2 tl 26) ja 190671 (kd 2 tl 27); 08.02.2019 arve 190822 (kd 2 tl 31); 12.02.2019 arve 190758 (kd 2 tl 28); 15.02.2019 arve 190805 (kd 2 tl 30), 20.02.2019 arve 190861 (kd 2 tl 32). Arvetel nimetatud kaubad sai Kristjan Kriis oma valdusesse, kinnitades saatelehtedel seda oma allkirjaga, v.a arve 190671 puhul sai kauba Xxx OÜ töötaja/kliimaseadmete paigaldaja R J (kd 2 tl 27 pöördel). Kõik nimetatud arved kokku summas 19 929,60 eurot jäid Xxx OÜ poolt arvetel märgitud maksetähtaja jooksul tasumata. 3.
  2. OÜ XXX Xxx ja Xxx väljastas 25.02.2019 kliimaseadmete eest Xxx OÜ-le arve 190260 (kd 2 tl 6) summas 5376 eurot, mis jäi tasumata. Kristjan Kriis sai arvel märgitud kaubad oma valdusesse (kd 2 tl 7), kinnitades seda oma allkirjaga saatelehel. 3.
  3. OÜ Xxx Xxx väljastas erinevate kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ning tarvikute eest Xxx OÜ-le järgmised arved: 22.02.2019 arve 190390 (kd 2 tl 8); 28.02.2019 arve 190425 (kd 2 tl 10); 05.03.2019 arve 190456 (kd 2 tl 11); 08.03.2019 arve 190488 (kd 2 tl 13); 25.03.2019 arve 190555 (kd 2 tl 17). Kõik nimetatud arved kokku summas 10112,35 eurot jäid Xxx OÜ poolt arvetel märgitud maksetähtajal tasumata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Kristjan Kriis sai oma valdusesse 28.02.2019 arve nr 190435 ja 25.03.2019 arve 190555 märgitud kauba - süüdistatav selliste tellimuste tegemist ja kauba kättesaamist eitab (kd 1 tl 105-106). Muude arvete osas selline vaidlus puudub- arvetel märgitud kauba on Kristjan Kriisi või R J kätte saanud. Xxx Xxx OÜ esindaja A T ütluste kohaselt ei koostatud pikaajalistele klientidele kauba üleandmisel alati saatelehti vaid piirduti üksnes meili teel arve väljastamisega. Samasugune olukord oli tunnistaja T sõnul ka osade süüdistuse aluseks olnud Xxx OÜ tellimustega. Kuna Xxx Xxx OÜ laotöötajad tundsid ja teadsid Kristjan Kriisi kui pikaajalist püsiklienti, siis saatelehti tema puhul alati ka ei koostatud. Tunnistaja T kinnitas tuginedes laotöötajate selgitustele, et ka kõnealuste tellimuste puhul käis just Kristjan Kriis neil laos järgi. 3.3.
  4. Kuna Kristjan Kriis on eitanud vähemalt kahe Xxx Xxx OÜ arvel märgitud kaba tellimist ja kättesaamist (erinevalt teistest süüdistuses märgitud tellimustest), siis esmalt võtabki kohus seisukoha selles küsimuses. Materjalidest nähtuvalt algas Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ koostöö juba 2011 aastal, s.o enne seda kui Kristjan Kriis Xxx OÜ nimel tegutsema hakkas ja esimese arve väljastas Xxx Xxx Oü Xxxile juba 04.10.
  5. Kristjan Kriis sai Xxx OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks
  6. aasta detsembrist (kd 2 tl 33-36). Sellest ajast alates kuni 2019 märtsini on Xxx väljastatud Xxx OÜ-le kokku 39 arvet (kd 2 tl 183-184). Seega saab järeldada, et Xxx OÜ oli Xxx Xxx OÜ pikaajaline püsiklient ja nendevahelised tehingud olid regulaarsed. Tunnistaja A T ütluste kohaselt tegeles Xxx ainult seadmete profimüügiga, st seadmete müügiga paigaldusfirmadele (kd 1tl 63). Seega on tõenäoline, et Xxx Xxx OÜ, mille tegevjuht A T alates selle asutamisest 2010 aastal oli, tundis ja teadis oma püsikliente väga hästi, samuti teadsid seda ka Xxx Xxx OÜ kaks laotöötajat, kes püsiklientidele kaupa väljastasid. Erinevalt tavalisest jaemüügile orienteeritud kauplejast on hulgimüüjate klientuur kindlasti piiratum ning omavahel teatakse-tuntakse kõiki selles valdkonnas tegutsevaid kliente. Sama kinnitas ka XXX Xxx esindaja, tunnistaja A L, et kliimaseadmete paigaldusega tegeleb väike ring tegijaid ja kõik tunnevad üksteist (kd 1 tl 61). Kuna Xxx OÜ oli väikefirma, siis Kristjan Kriis oligi teiste isikute jaoks selle firma põhiline kontakt ja esindaja. 7
(19)1-20-3238 3.3.
  1. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et varasemalt oleks keegi süüdistatava teadmata Xxx Xxx OÜ-st või mujalt kaupa tellinud ja ka kätte saanud või et üldse oleks kunagi sellist küsimustki tekkinud. Süüdistatav eitab nende kahe tellimuse kättesaamist, kuna puudub saateleht. Järelikult pidid sellised „teadmata tellimused“ olema esmakordsed peale pikaajalist ja probleemideta koostööd. Kohus leiab, et selliste teadmata tellimuse juhtumid just süüdistuse perioodil ja vahetult enne Xxx OÜ sisulise tegevuse lõpetamist ei saa olla juhuslik kokkusattumus. Süüdistatava sõnul tõendab ka arvel olev ebaharilik tootevalik seda, et tegemist ei saanud olla tema tellimusega (kd 1 tl 106). Nimel on arvel nr 190555 märgitud näiteks üheks kaubaartikliks toru mõõduga 1/4- 5/8, mida süüdistatav enda sõnul kliimaseadmete paigaldamisel tavaliselt ei kasutanud. See peaks tema hinnangul tõendama, et tegemist ei ole tema n-ö tavapärase tellimusega ja järelikult pole tema seda ka tellinud ega kätte saanud. Kohus sellega ei nõustu ja märgib, et kohtule on asjas esitatud ainult viis Xxx ja Xxx OÜ vahelist arvet ning nende pinnalt ei saa väga kaugeleulatuvaid järeldusi väljakujunenud kaubatellimuse kohta teha. Varasemate tellimuste ja tellitud torumõõtude koondandmete info kohta pole kohtule teavet edastatud, kuigi sellise asjaolu tõendamine oleks aktiivse kaitseväite puhul süüdistatava ülesanne. Samas nähtub kõnealustelt arvetelt, et osad kaubad jällegi kattuvad ka varem tellitud kaupadega (näiteks U Crown kliimaseade). Seetõttu ei saa olemasoleva võrdlusmaterjali ja ainult süüdistatava ütluste pinnalt sellise järeldusega ebahariliku kaubatellimuse kohta nõustuda. 3.3.
  2. Seega loeb kohus tõendatuks, et Kristjan Kriis on nendel kahel arvel (190425 ja 190555) märgitud kaubad tellinud ja kätte saanud. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et kannatanu Xxx Xxx OÜ esitaks nende kahe tellimuse kohta teadvalt valeinfot ja valeütlusi ja et tal oleks ka mingit motiivi (sh vaidlusaluste arvete või ka kogu tellimuste rahalist mahtu arvestades) seda ilmaasjata teha. Seda, et nimetatud kaks väljastatud arvet kajastuvad ka ametlikult Xxx Xxx OÜ raamatupidamises tõendab ka kaitsja poolt esitatud arvete koondväljatrükk (kd 2 tl 183184), seega ei ole tegemist kannatanu poolt mingi tegeliku asjaolu võltsimisega kuigi süüdistatav sellele oma viimases sõnas viitas (kd 1 tl 157). Seda, et nende kahe arve ja tellimusega seoses puuduvad eelpool märgitud põhjustel (vt p 3.3) saatelehed, ei loe kohus määravaks. Kohus ei ole mingite asjaolude tõendatuks lugemisel seotud kindlatest tõenditest (näiteks saatelehe olemasolu kauba üleandmisel) vaid hindab kõiki tõendeid kogumis. Kauba tellimist ja üleandmist süüdistatavale tõendab kohtu hinnangul ka üleüldine kaupade tellimise sagedus ning järjepidevus süüdistatava poolt
  3. aasta veebruaris ja märtsis ehk süüdistatava käitumise modus operandi. Seda, miks kaitsepositsioonist lähtuvalt oli vajalik eitada neid kahte tellimust, eriti just 25.03.2019 tellimust ja kättesaamist, peatud kohus edasiselt.
  4. Põhiline vaidlus poolte vahel on selles, kas Kristjan Kriis kannatanutelt kaupa tellides ei kavatsenud selle eest koheselt maksta. Või tekkis tal selline tahtlus (mitte maksta) ja objektiivne takistus alles hiljem. Viimase versiooni jaatamine tähendaks ühtlasi kuriteokoosseisu mitterealiseerumist.
  5. Järgnevalt analüüsibki kohus neid põhjuseid, mis tingisid kaitsepositsioonist lähtuvalt kanatanutele kauba eest mittemaksmise ja Xxx OÜ tegevuse lõpetamise. Nimelt andis süüdistatav kohtuistungil esmakordselt ütlusi ja esitas oma versiooni juhtunust (kd 1 tl 102122). Seejuures andis ta kaitsja küsimustele vastates väga põhjalikke selgitusi eraldi iga süüdistuses märgitud tehingu ja tellimuse osas, millest osasid on kohus juba eelnevalt käsitlenud (arved 190425 ja 190555).
  6. Tõenditest nähtuvalt on kannatanud süüdistuse perioodil müünud ja andnud Kristjan Kriisile või mõnel üksikul juhul R Jle üle kokku 35 komplekti kliima- ja kütteseademeid (koosnevad 8
(19)1-20-3238 siseosast ja välisosast), lisaks erinevaid paigaldustarvikuid (torud, voolikud, raamid jne). Kristjan Kriisi kohtus antud ütluste kohaselt nendest kaupadest valdava osa (s.o kokku 23 komplekti kütteseadmeid) tellis temalt pikaajaline klient M L. M L oli süüdistatava sõnul tema klient juba siis kui ta tegutses enne
  1. aastat veel Xxx xxx OÜ nimel. Juba siis oli Kristjan Kriis paigaldanud M Li tellimusel õhkxxxasid väga erinvatesse kohtadesse: M Li koju, M Li erinevate perekonnaliikmete kodudesse, M Li erinevate sõprade kodudesse, M Liga seotud kalatehaste (AS xxx) ruumidesse ja tootmishoonetesse. Süüdistatava sõnul tasus kõikide nende seadmete eest arve alusel AS Xxx, M L oli selles firmas tähtsal kohal, samas süüdistatav enda sõnul kunagi ei kontrollinud, kas ja milline esindusõigus M Lil oli. Samuti ei teadnud süüdistatav seda, mis asjaoludel käis arveldamine läbi AS-i Xxx. Seda isegi juhtudel, kui kliimaseadmed paigaldati Li pereliikmete või tema sõprade kodudesse. Vahepealsetel aastatel suhtlus M Liga katkes. Suhted taastusid
  2. aasta lõpus kui M L võttis temaga uuesti ühendust ja soovis uuesti hakata tellima kliimaseadmeid. Seda ta tegigi alates 2019 aasta veebruarist. M L oli talle rääkinud, et avab uue kalatehase xxx, et sinna on seadmeid vaja. Sel korral aga ei soovinud M L tellida kaupa koos paigaldusega (nagu varasemalt), vaid soovis süüdistatava käest osta ainult kliimaseadmeid, paigaldusega pidi ta süüdistatava sõnul saama ise hakkama. Süüdistatava sõnul tellis ta M Li tellimusel ja andis ka isiklikult M Lile üle saatelehe alusel järgmised süüdistuses märgitud seadmed (sh arvetel märgitud paigaldustarvikud): - 05.02.2019 OÜ Xxx arve 190804 (tl 29) puhul andis ta M Lile üle kolm kliimaseadme komplekti (3 siseosa ja 3 välisosa); 08.02.2019 OÜ Xxx arve 190822 (tl 31) puhul andis ta M Lile üle kaks kliimaseadme komplekti (2 siseosa ja 2 välisosa); 12.02.2019 arve 190758 (tl 28) puhul andis ta M Lile üle kaks kliimaseadme komplekti (2 siseosa ja 2 välisosa); 15.02.2019 arve 190805 (tl 30) puhul andis ta M Lile üle kaks kliimaseadme komplekti (2 siseosa ja 2 välisosa); 20.02.2019 arve 190861 (tl 32) puhul andis ta M Lile üle ühe kliimaseadme komplekti (1 siseosa ja 1 välisosa); 25.02.2019 OÜ XXX Xxx ja Xxx arve 190260 (tl 6) puhul andis ta M Lile üle kaheksa kliimaseadme komplekti (8 siseosa ja 8 välisosa); 05.03.2019 OÜ Xxx Xxx arve 190456 (tl 11) puhul andis ta M Lile üle ühe kliimaseadme komplekti (1 siseosa ja 1 välisosa); 08.03.2019 OÜ Xxx Xxx arve 190488 (tl 13) puhul andis ta M Lile üle kolm kliimaseadme komplekti (3 siseosa ja 3 välisosa);
  3. Süüdistatava sõnul jäi M L tellitud ja talle üleantud seadmete eest Xxx OÜ-le aga suures osas võlgu, M L lihtsalt kadus mingi hetk ning kontakti ei olnud võimalik temaga enam saada. M L tasus talle kokku kõigi tellimuste eest sularahas ainult 2800 + 1500 eurot, ülejäänud seadmete peale aga palus esitada arve
  4. märtsi alguses xxx OÜ nimele. Tegemist oli M Liga seotud uue kalatehasega xxx. Süüdistatav seda enda sõnul ka tegi ja esitas Xxx OÜ nimel xxx OÜ-le 01.03.2019 arve summas 15200 eurot + KM 20% maksetähtajaga 14 päeva. Arve jäi aga xxx OÜ poolt tasumata. Samuti esitas ta xxx OÜ-le veel ühe täiendava arve kas
  5. või
  6. märtsil ja seda osaliselt lisandunud kauba eest (
  7. ja
  8. märtsi tellimused, seotud Xxx Xxx Oü-ga). 01.03.2019 väljastatud arve maksetähtaeg oli 14 päeva ja teise (
  9. või
  10. märtsil) väljastatud arve maksetähtaeg oli M Li palvel sama, mis 01.03.2019 väljatatud arvegi puhul. Peale maksetähtaja möödumist (s.o 14 päeva alates 01.03.2019) mingit tasumist aga xxx OÜ poolt ei toimunud. Alles siis hakkas süüdistatav enda sõnul M Li kohta mh internetist infot otsima ja avastas, et tegemist on kelmiga. Ta üritas temaga tulutult kontakti saada, käis isegi xxx tema kodu juures. Lõpuks, saades aru, et ta on ise langenud M Li poolse pettuse ohvriks, ei näinud 9
(19)1-20-3238 ta muud võimalust kui Xxx OÜ tegevuse lõpetamiseks. Seetõttu ei olnud võimalik tal ka kannatanutele tema poolt tellitud kauba eest maksta. Süüdistatav eitas kategooriliselt, et ta oleks tahtnud kannatanuid tahtlikult petta. 8. Vaidlus puudub selles, et M L on xxx surnud – selle kohta esitas

§ 297korras tõendi prokurör (tl 200 ja 204).

Seetõttu M Li kohtus üle kuulata ei olnud võimalik. Tema nime ei olnud märgitud ei süüdistusaktis ega ka kaitseaktis. Seda, miks Li nime süüdistusaktis kirjas ei olnud peab kohus mõistetavaks, tegemist oligi esmakordselt alles kohtumenetluses ilmsiks tulnud kaitseversiooniga. Seda, miks M Li nime ei olnud kaitseaktis kirjas, peab kohus aga kummaliseks. Nimelt oma kohtus antud ütlustes ei kinnitanud süüdistatav kordagi, et tema teada oleks M L surnud. Seda vaatamata asjaolule, et kannatanu esindaja S küsis korduvalt süüdistatavalt, et millal ta viimati M Li kohta infot googeldas (kd 1 tl 119). Sellest võib järeldada, et M Li surmafakt on internetist kergesti leitav info. Juhul kui M Li surmafakt oleks süüdistatavale olnud enne ristküsitlust teada, siis ei saa kohus aru, miks süüdistatav sellest ei rääkinud? Kui ta aga ei teadnud enne ristküsitlust M Li surma faktist, siis on kummastav, et teda ei olnud kaitseaktis märgitud kui kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas. Kahtlemata oleks olnud tegemist süüdistust kummutava tõendiga. Eeltoodust saab järeldada, et süüdistatav teadis Li sUt juba enne kaitseakti koostamist ja seetõttu polnud teda ka kaitseaktis tunnistajana märgitud. Kokkuvõttes viitab see sellele, et süüdistatava poolt on M Li isikut ja tema surma oma huvides ära kasutanud ning tema ütlused M Li kohta ei ole tõesed. Kuna mingeid muid tõendeid, sh Xxx OÜ raamatupidamisdokumente ja saatelehti ei ole kohtule esitatud (sellel temaatikal peatub kohus edasiselt), siis tuleb süüdistatava versiooni M Li tellimuste kohta hinnata muudele asjaoludele tuginevalt, sealhulgas nende asjaolude elulist usutavust. 8.

  1. Kõigepealt peatub kohus M Li poolt tehtud tellimuste „mahul“. Lühikese aja jooksul (Li tellimused olid süüdistatava sõnul perioodil 05.02-08.03) tellitud 23 komplekti kütte- ja kliimaseadmeid on Xxx OÜ jaoks märkimisväärne kogus. Seda on süüdistatav ka ise kinnitanud, et kalendriaasta algused olid alati kliimaseadmete müügi mõttes majanduslikult rasked ning M Li suuremahulised tellimused olid suureks abiks „ nagu rusikas silmaaugus“ (kd 1 tl 108). Kohtu jaoks on kõigepealt arusaamatu see, miks süüdistatav ilma igasuguse tagatiseta andis nii suures koguses kaupa M Lile üle ilma ettemaksuta või juba üleantud kauba eest tasu saamata? Süüdistatav on ka ise kinnitanud, et aasta algus oli firma jaoks rahaliselt keeruline (kd 1 tl 108), seega järelikult ei saanud ta endale sellist krediidiandmist lubada. M Li näol ei olnud tegemist kliimaseadmete paigaldaja vms Xxxi püsikliendiga (võrdluseks nagu Xxx oli kannatanutele pikaajaline ja teada tuntud klient selles valdkonnas). Edasi on kohtu jaoks täiesti arusaamatu, mida M L sellise koguse seadmetega lühikese aja jooksul üldse peale oleks hakanud? Juba M Li ja süüdistatava koostöö n-ö esimesel perioodil (kuni AS Xxx pankrotini ja enne
  2. aasta detsembrit) oli süüdistatav enda sõnul väidetavalt paigaldanud M Li enda või tema lähedaste või sõpradega seotud erinevatesse asukohtadesse kümneid kliimaseadmeid. Seetõttu on kohtul raske uskuda, et samas mahus võiks koostöö veel mõned aastad hiljem uuesti jätkuda. Seda isegi juhul kui varasemalt M Li ja süüdistatava vahel ka mingis mahus võis koostööd olla, mille kohta pole ühtegi tõendit esitatud. Kohus leiab, et kliimaseadmed ei ole selline tarbekaup, mida kõigil läheb alati ja piiramatult vaja. Selliste koguste ja tellimuste korral oleks M L võinud otse pöörduda ka mõne seadmete maaletooja hulgimüüja poole, mitte osta kaupa vahendaja käest, kelleks Xxx OÜ oli ja seadmete müügilt ka oma kasumimarginaali võttis. 8.
  3. Ka kõiki muid M Liga seotud tellimuste asjaolusid on raske kui mitte võimatu kontrollida. Näiteks väitis süüdistatav, et M L esitas oma tellimused talle suuliselt telefoni teel- ta helistas alati. Ta teadis väga täpselt, mida tal vaja on. Ta oli ennast seadmetega kurssi viinud. Ta oli 10

(19)1-20-3238 pedantne, tegi endale kõik asjad selgeks (kd 1 tl 107). Seetõttu puudub ka igasugune kirjavahetus M Li ja süüdistatava vahel, mis neid tellimusi kinnitaks. On üldteada asjaolu, et mobiiltelefonide suhtluse fakti (nn kõneeristus) talletatakse vastavalt seadusele üks aasta, seega tänaseks on ka selle fakti (kõnede toimumine süüdistuse perioodil) kontrollimise võimalus juba teoreetiliselt ka ammendunud. Kohtu jaoks tundub see äärmiselt ebausutav, et selliste spetsiifiliste kliimaseadmete ja tarvikute tellimisel ei oleks kasutatud näiteks e-kirjavahetust vms ning kogu suhtlus piirdus ainult telefonivestlustega. 8.
  1. Süüdistatava väitel tasus M L talle nimetatud seadmete eest ainult osaliselt ja sedagi sularahas, seega ka tasumise osas, mis kinnitaksid tehingute toimumist, puuduvad muud objektiivsed tõendid. Jällegi jääb arusaamatuks, et kui kõigi muude kaupade eest leppisid L ja süüdistatav kokku n-ö koondarve (vt p 8.6), et miks siis väike osa eelnevalt tasuti Li poolt sularahas? 8.
  2. M L tegeles seadmete paigaldusega väidetavalt ise, süüdistatav ei tea, kuhu L seadmed paigaldas, seetõttu ei ole võimalik ka teoreetiliselt kontrollida mõnel objektil seadmete olemasolu ja saada kinnitust Li tellimuste kohta. Selle temaatikaga haakub ka see küsimus, et mis üldse sai nendest kümnetest kliimaseadmetest, mis süüdistatav veebruaris- märtsis 2019 kannatanutelt oma valdusesse sai? Kuigi otseselt ei ole seadmete edasine saatus kuriteokoosseisu mõttes enam ka oluline, siis kinnitab süüdistatava poolt sellise versiooni püstitamine seda, et objektiivselt puudub võimalus ta väiteid kontrollida. 8.5 Samuti ei tõenda süüdistatava ütlusi ka xxx OÜ
  3. aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni inf B lisa, mille kohus kannatanu esindaja taotlusel

§ 297korras täiendava tõendina Maksuametilt välja küsis.

Ka sealt ei nähtu, et Xxx OÜ oleks esitanud 01.03.2019 arve summas 15200 eur + km 20% (kd 2 tl 208). Samuti ei nähtu, et xxx OÜ oleks deklareerinud ka teist väidetavat arvet kas 8. või 9. märtsist 2019, mil süüdistatav enda sõnul samuti arve väljastas. Kaitsja esitas sellepeale seisukoha, et xxx OÜ deklareerimiskohustust ei saa süüdistatavale ette heita, mis iseenesest on õige väide. Kuid kohtu jaoks on see samuti üks paljudest kaudsetest tõenditest, mis süüdistatava versiooni toimunud sündmustest ei toeta. Seda enam, et xxx OÜ 2019. märtsikuu käibedeklaratsioonil nähtub kokku 29 erineva arve deklareerimine, mis pigem kinnitab, et xxx OÜ poolt deklareerimiskohustust täideti ning et Xxx OÜ arve(

  1. te)olemasolul oleks need ka deklareeritud olnud. 8.6 Kui Xxx OÜ tõepoolest oleks 01.03.2019 ja 8. või 9.märtsil 2019 esitanud xxx OÜ-le arved vähemalt summas 15200 eur + km 20%, mis jäid tasumata, siis jääb kohtule arusaamatuks, et miks ei asunud Kristjan Kriis seda võlgnevust kohtu või inkasso abil sisse nõudma? Süüdistatava sõnul üritas ta M Liga sel teemal kontakti saada ja tema jaoks võrduski xxx OÜ M Liga (kd 1 tl 108). Arusaamatuks jääb, miks ei võtnud süüdistatav ühendust mõne teise xxx OÜ esindajaga, seda enam, et 2019. märtsikuu INF B lisas (tl 208) nähtub seadusliku esindajana hoopis H Li nimeline isik. Kannatanute esindajad on kohtus kirjeldanud, kuidas peale maksetähtaegade möödumist ei olnud süüdistatavat enam võimalik telefoni ega e-maili teel kätte saada ja ta vältis nendega igasugust kontaktisaamist. Normaalse äritegevuse korral ning tehingute tegeliku toimumise korral oleks kogu situatsioon olnud võimalik ära lahendada ning võlgu jäänud summad ka xxx OÜ-lt suure tõenäosusega sisse nõuda ja kannatanutele omakorda arved ära tasuda. Seda, et süüdistatav sisuliselt ei proovinudki olukorda lahendada ning xxx OÜ-lt väidetavat võlga sisse nõuda, viitab kohtu jaoks pigem võimalusele, et sellist võlasuhet tegelikult ei eksisteerinudki ning süüdistatava versioon arve(
  2. te)väljastamisest xxx OÜ-le on vale. 11

(19)1-20-3238 9. Seega on süüdistatava poolt esitatud M Li alibi näol tegemist täiesti kontrollimatu versiooniga. Seda eriti olukorras, kus muid tõendeid peale süüdistatava enda väidete seda ei tõenda. Samuti väärib märkimist see, et süüdistatav on selle versiooniga esmakordselt välja tulnud alles kohtumenetluses. Sellist kaitsetaktikat ei saa talle põhimõtteliselt ette heita, kuid samas tulebki sel juhul arvestada süüdistatava jaoks võimalike negatiivsete järeldustega nagu praegusel juhul ka kohus on teinud. Tegemist on aktiivsete kaitseväidetega, mida tuleks ja peaks ta paljuski ise tõendama või looma võimalused selle kontrollimiseks. Seda süüdistatav aga ei ole teinud. Kohtu hinnangul viitab süüdistatava poolt sellise versiooni esitamine alles kohtumenetluses sellele, et ta on M Li surma fakti lihtsalt sobivalt enda jaoks ära kasutatud, et luua oma tegude õigustuseks n-ö kontrollimatu kaitseversioon toimunust. Olukorras, kus kohus saaks lugeda eelnevad väited tõsiselt võetavaks ja neid poleks võimalik veenvalt kummutada, olekski järgmise sammuna vajalik rakendada

§ 7

lg-s 3 sisalduvat in dubio pro reopõhimõtet ning teha sellest lähtudes õigeksmõistev otsus. Kohtu hinnangul just sellele süüdistatav ka loodab. Samas on Riigikohus korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni toetuvad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (RKKK nr 1-18-86 p 58).

  1. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, siis süüdistatava versiooni M Li kohta ei toeta mitte ükski tõend, kuigi paljuski oleks selline tõendamiskoormis pidanud langema just süüdistatavale. Kahtlemata oleks mitmeid asjaolusid võimalik olnud tõendada Xxx OÜ raamatupidamisdokumentide abil (saatelehed, millega süüdistav andis kauba üle M Lile, M Li poolt tasutud sularahamakse kviitung vms), kuid kohtule neid antud asjas esitatud ei ole. Süüdistatava väitel on kõik raamatupidamisdokumendid üle antud Xxx OÜ uue omaniku esindajale ja juhatuse liikmele, st A U Vle (kd 1 tl 108). See justkui välistaks süüdistatava puutumuse raamatupidamisdokumentidega. Edasi käsitlebki kohus Xxx OÜ osa võõrandamisega seotud asjaolusid vahetult peale viimaste tellimuste ja kauba kättesaamist 28.03.
  2. Just sellega on seotud ka raamatupidamisdokumentide uurimise võimatus.
  3. Kuigi kaitseaktis oli märgitud üheks kirjalikuks tõendiks ka Xxx OÜ raamatupidamisdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt (kd 1 tl 26), siis kaitsja seda kohtule ei esitanud, öeldes vaid, et süüdistatav pole talle seda esitanud (kd 1 tl 123). Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt selline kirjalik akt aga koostati tema ja V vahel (tl 108). Kuigi süüdistatav rääkis detailselt Vle üle antud mitme aasta raamatupidamisdokumentidest, nimetades ära ka osade kaustikute värvuse ja koguse, siis saab järeldada, et kirjalikku üleandmise akti selle kinnituseks ei eksisteeri. See seab aga jällegi kahtluse alla süüdistatava ütluste usutavuse, et ta on dokumendid üldsegi Vle üle on andnud. Tunnistaja A U V ütlused ei kinnita temale Xxx OÜ raamatupidamisdokumentide üleandmist. Ka temal ei ole selle kohta kirjalikku akti säilinud (kd 1 tl 83). Tunnistaja V sõnul võidi talle süüdistatava poolt raamatupidamisdokumendid üle anda, aga võis olla ka, et neid üle ei antud, sest mõnikord sellistel juhtudel neid üle ei antud (tl 83). Tunnistaja V reklaamis internetis xxx oma „teenust“ , mille kohaselt aitas ta koormavaks muutnud äriühingust lahti saada. Samuti on ta teenuse reklaamis kirjas, et uus omanik võtab üle (raamatupidamis)dokumentatsiooni, mis hoiustatakse uue omaniku valduses üldjuhul Aasias, nt Hong Kongis (kd 2 tl 60), millel puudub normaalse ja seadusliku likvideerimisteenuse puhul igasugune loogiline ja praktiline vajadus. Seega aitas V luua mh võimalust, et huvitatud isikud 12

(19)1-20-3238 (võlausaldajad, pankrotihaldur jt) ei pääseks ligi „koormavaks“ muutunud firma raamatupidamisele.
  1. Kui süüvida natuke rohkem A U V pakutava n-ö teenuse sisusse (tl 60), siis saab järeldada, et raamatupidamisdokumente süüdistatava poolt Vle pigem siiski üle ei antud. V enda ütluste kohaselt võis see täiesti nii ka olla. V poolt antud ütlustega on tõendatud, et ta pakkus probleemidesse sattunud firmadele n-ö (liba)likvideerimisteenust, millel puudub igasugune seos ja sarnasus osaühingu likvideerimismenetlusega äriseadustiku tähenduses. (Liba)likvideerimine tähendas seda, et V kontrollitud äriühing ostis probleemidesse sattunud firma ära, ühendas seejärel selle enda äriühinguga, mille tulemusel probleemisse sattunud firma kustutati äriregistrist. See võimaldas probleemidesse sattunud ettevõtjal koormaks muutnud äriühingust vabaneda ning puhtalt lehelt jätkata. Kuigi ühinemisel läks probleemidesse sattunud firma (nagu ka Xxx OÜ puhul) õigusjärglus üle ühendatavale V juhitud ühingule (kd 2 tl 42), siis V sõnul ühendatava ühingu võlausaldajatel sellest mingit kasu ei olnud, sest ilmselgelt oli üle antud firma näol tegemist varatu äriühinguga ja endiste võlausaldajatega mingite vanade võlgade tasumise teemal pikemat juttu ei olnud (kd 1 tl 84). Seda tõendab ka Xxx OÜ suhtes 28.06.2019 tehtud tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-4925 (kd 2 tl 201), millest nähtub, et tunnistaja V Xxx OÜ seadusliku esindajana ei reageeringud mingilgi viisil kohtu ega võlausaldajate teadetele ja lasi sellel olla. Kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates ei teadnudki ta seda fakti, et Xxx OÜ suhtes on üldse mingi tsiviilhagi välja mõistetud. N-ö libalikvidaatorite temaatika on majandusõigusvaldkonnas tegutsevatele juristidele juba aastaid teada-tuntud probleem, kus võlausaldajad jäävad juriidiliselt korrektse skeemiga ilma igasuguse kaitseta. Seetõttu ei ole kohtul ka erilisi illusioone sellest, et V võis ja pidi jätkama Xxx OÜ õigusjärglasena mingit tegevust ja et kannatanutel oleks aktiivsema huvi korral võimalus olnud oma võlga tema käest sisse nõuda. Just seda aga üritas kaitsja väita. Muu hulgas esitas kaitsja tõendina Xxx Oü-le kuulunud ja tänaseks hüljatud mulje jätnud sõiduki fotod, mis kaitsja hinnangul on käsitletavad Xxx OÜ varana ja võimaldaksid kannatanutel oma pretensioone teistele isikutele (näiteks Vest) esitada. Samas ei ole kohtul põhjust kahelda V poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses. Ta ei üritanud oma rolli kuidagi pisendada või varjata ning pigem rääkis nii nagu asjad selles valdkonnas tegelikult olidki. Tunnistaja V ütluste usaldusväärsust kinnitab seegi, et tänasel päeval ta selles valdkonnas (libalikvideerimine) enam ei tegutse kuna hiljuti karistati teda kriminaalkorras mitme ettevõtte raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise eest ning talle on kohaldatud ka tähtajalist ettevõtluskeeldu (kd 2 tl 63). Seega võib arvata, et tänasel päeval ei ole tal põhjust oma kunagise tegevuse kohta teadvalt valeütlusi anda ja seeläbi süüdistatava ütlusi alusetult kinnitada.
  2. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis viimase Xxx Xxx OÜ tellimuse (mida Kristjan Kriis ise küll eitab) sai süüdistatav kätte 25.03.
  3. Kolm päeva hiljem, s.o 28.03.2019 võõrandas ta notari juures Xxxi tunnistaja V juhitud usaldusühingule (kd 2 tl 35). Kohtu hinnangul just see ajaliselt väga lähedane aeg (st kolm päeva viimase tellimuse kättesaamisest) viitab sellele, et süüdistataval ei olnud juba algselt kaupu tellides kavatsust nende eest maksta. Kohtu hinnangul nähtub sellisest süüdistatava käitumisest muster võtta igalt kannatanult niipalju kaupa kui võimalik ning seejärel ennast Xxx OÜ-st V abil distantseerida. Sellele viitab mh ka järgnev. Kaheksa esimest tellimust perioodil 4.-
  4. veebruar 2019 on tehtud ainult OÜ-le Xxx, seejärel ülejäänud kuus järgmist tellimust alates 22.02-25.03.2019 on tehtud OÜ-dele XXX Xxx ja Xxx Xxx. Kuna kaks viimast olid seotud samade omanikega ning kasutasid samu laoruume ja see oli teada ka süüdistatavale (kd 1 tl 104), siis viitab see sellele, et süüdistatava poolt on tehtud kõik endast olenev, et info tema tegutsemise kohta piisavalt kiiresti erinevate kannatanute vahel ei liiguks. Kokkuvõttes on see kohtu hinnangul ka põhjus, miks süüdistatav ei tunnista mh 13
(19)1-20-3238 25.03.2019 tellimust ja arvet. Ajaline vahe viimase tellimuse ja firma võõrandamise vahel oleks sel juhul liiga lühike, et esitada usutavalt versiooni M Li abil realiseerunud äririskist. 14. Lisaks võtab kohus veel arvesse ka järgnevat. Kannatanu esindaja esitas

§ 297korras tõendina 29.06.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-19-4925.

Sellest nähtub, et Xxx OÜ-lt mõisteti 29.06.2019 tagaseljaotsusega hageja (samuti kliimaseadmete müügiga tegelev hulgimüüja) kasuks välja kokku 30 õhksoojuspumba tellimuse eest võlgu jäetud summad. Kuigi see otsus ei kattu süüdistuse esemeks olevate episoodidega, väärib siiski märkimist, et ka need tellimused ja kauba üleandmised olid toimunud süüdistusega samal perioodil, s.o 7-15 veebruar

  1. See muudab kokkuvõttes süüdistatava ütlused M Li suurtellimuse kohta veelgi ebausutavamaks ja kinnitab kohtu järeldust süüdistatava käitumismustri kohta eelmises punktis (p 13).
  2. Kohus ei pea usaldusväärseks Xxx OÜ
  3. aasta majandusaasta aruannet (kd 2 tl 48). Kaitsja hinnangul pidi see tõendama Xxxi
  4. aasta märkimisväärselt suurt käivet ja tegutsemismahtusid ning seeläbi ka marginaliseerima kannatanutele võlgu jäetud summasid. Kohus juhib tähelepanu, et majandusaasta aruande on 09.04.2019 digitaalselt allkirjatanud juhatuse liikmena A U V. Samas tunnistaja V sõnul allkirjastas ta selle ettevalmistatud kujul, st tema ei ole kontrollinud selle aruande õigsust. Järelikult ei saa ka selles aruandes nimetatud müügitulu lugeda usaldusväärselt tõendatuks, sest kaitse pool ei ole kaasanud tunnistajana (õigemini loobus temast) raamatupidajat, kes süüdistatava sõnul valmistas aruande ette. Just raamatupidaja oleks tunnistajana saanud kinnitada või ümber lükata majandusaasta aruandes kajastatud andmete õigsust, sest ka süüdistatava sõnul tegeles aruandega raamatupidaja.
  5. aasta majandusaasta aruande ilmselget puudulikkust ja V poolt pimesi allkirjastamist kinnitab kasvõi aruande tegevusaruanne (tl 50), mille järgi seatakse
  6. aasta eesmärgiks nii käibe kui kasumi suurendamist. See ei loo erilist usaldust ka ülejäänud majandusaasta aruande sisu osas. Samas isegi kui majandusaasta aruandes nimetatud käive leiaks ka usaldusväärselt kinnitust, siis lõppkokkuvõttes ei mõjutaks see tõenäoliselt oluliselt kohtu lõppjäreldusi eelnevates punktides.
  7. Samuti ei pea kohus asjakohasteks tõenditeks süüdistatava kasiinokülastust puudutavaid tõendeid ja selle analüüsi kõrvutatuna Xxx OÜ pangakontodega (kd 2 tl 133). Tõendi asjakohasus tähendab seda, kas asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada omab asja lahendamisel tähtsust ehk kas tõendamisvahend on sobilik vastava asjaolu tõendamiseks. Prokurör soovis nendega tõendada, et süüdistataval oli kasiinosõltuvus ning seetõttu ka motiiv varasise kasu saamiseks kelmust toime panna. Tõsi on see, süüdistatav on kasiinodes regulaarselt käinud ja seda ta ka ei eitanud. Samas ei ole prokurör siiski veenvalt ära tõendanud seda, et just kasiinos käimine oleks kuidagi seotud toimepandud kelmusega või andnuks selleks selge motiivi. Seetõttu jääb kohtu hinnangul selline asjaolude seostamine meelevaldseks ning kohus sellega seotud tõendeid arvesse ei võta.
  8. KarS § 209 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kannatanute esindajate ütlustega, asjas uuritud kirjalike tõendite ning süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et Kristjan Kriis kasutas ära olukorda, kus Xxx OÜ oli aastaid olnud kannatanute koostööpartner, kelle vastu oli tekkinud kannatanutel usaldus. Usaldus oli tekkinud neil ka selles, et Xxx OÜ oli maksevõimeline ja tal oli maksevalmidus tema esindaja poolt tellitud ja üleantud kaupade suhtes. Tegelikult aga süüdistataval sellist valmidust ei olnud ning ta ei kavatsenudki kannatanutele kauba eest maksta. Oma sellise tegevusega moonutas süüdistatav tegelikke asjaolusid ehk pani kannatanud uskuma, et maksab tellitud 14

(19)1-20-3238 kliimaseadmete eest, kuigi tegelikult seda teha ei kavatsenud, s.t ta pani toime petmise. Petmise tõttu tekkis kannatanutel eksimus, mille tulemusena tegid nad varakäsutuse – kannatanud andsid Kristjan Kriisile üle kliimaseadmeid (so majanduslikus mõttes vara) kokku summas 34 481,95 eurot, sh XXX Xxx ja Xxx OÜ summas 5376 eur; Xxx Xxx OÜ summas 10 112,35 eur ja Xxx OÜ summas 19 929,60 eur. Seega tekkis kannatanutel eeltoodud sündmuste tõttu varaline kahju nimetatud summas ja süüdistav sai samas jällegi varalist kasu samas ulatuses. Kohtu hinnangul on kõik kelmuse koosseisuelemendid omavahel põhjuslikus seoses. Kristjan Kriisi poolt kannatanute petmine ehk tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine viis kannatanud eksitusse, milles viimased uskusid, et kauba eest makstakse peale selle üleandmist ning tegid seetõttu varakäsutuse vara (kliimaseadmed) valduse üleandmise näol, mis viis lõppkokkuvõttes kannatanute varalise seisu kahjustumisele. Korduvus ehk vähemalt teistkordne kelmuse toimepanemine tuleneb käesolevas kriminaalasjas asjaolust, et kelmuse episoode pani Kristjan Kriis toime kolme erineva kannatanu suhtes korduvalt. Seega tuleb tema poolt toime pandud kuriteod kvalifitseerida korduvalt (s.t vähemalt teist korda) toime pandud kelmustena ehk KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.
  1. Kohus on seisukohal, et Kristjan Kriis pani kõik episoodid toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Selle kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kristjan Kriis tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et ei plaani tegelikult kaupade eest kannatanutele maksta. Petmise osas tegutses ta kavatsetusega, sest tellis järjepidevalt kannatanutelt kaupa kuigi teadis, et ta ei kavatse nende eest maksta ning vahetult peale viimase tellimuse kättesaamist võõrandas Xxx OÜ osa, millega distantseerus Xxx OÜ-st ning lootis seeläbi vastutust vältida. Seega teadis Kristjan Kriis algusest peale, et ta loob kannatanutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  2. Eeltoodust tulenevalt on Kristjan Kriisi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning ta on toime pannud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KARISTUS
  3. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena ühe kuni viieaastane vangistus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mis antud juhul oleks 3 aastat vangistust. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
  4. Hinnates süü suurust KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine või natuke alla selle. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo, s.o kelmuse korduvat toimepanemist kolme erineva kannatanu suhtes, mille tulemusel tekitati neile ainult kahekuulise perioodi jooksul varalist kahju kokku 34 481,95 eurot. Tekitatud varalise kahju suurus on sellise perioodi kohta märkimisväärne. Sealjuures kuritarvitati kannatanute väljateenitud usaldust, mis normaalse majandustegevuse toimimise seisukohalt on ülioluline väärtus omaette. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistatav täitis oma tegevusega ühe KarS § 209 lg-s 2 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – kuriteo toimepanemine korduvalt, st vähemalt teist korda. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatava eesmärk oli võimalikult palju saada 15
(19)1-20-3238 kelmuse tulemusena varalist kasu. Süü suurust negatiivselt iseloomustab ka see, et n-ö õigustava kaitseversiooni loomiseks kasutas ta surnud isiku identiteeti ja nime. Samuti mõjutab süü suurust see, et peale kuriteo toimepanemist üritas ta äriühingut variisikule võõrandades vastutusest vabaneda. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  1. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta ka seda, et süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga (kd 2 tl 158). Kohus peab vajalikuks arvestada ka seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud tänaseks juba peaaegu kaks aastat, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja koosseisuväliste raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus natuke alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
  2. Peale seda kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samuti arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, s.o teo toimepanemisest on tänaseks möödunud juba peaaegu 2 aastat, siis leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning vangistuse reaalne või ka osaline ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas. Karistuse ära kandmine saab oma eripreventiivset eesmärki täita eelkõige siis kui teo toimepanemise ja karistuse saabumise vaheline ajavahemik ei ole kuigi suur. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Seega peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava tema isikuandmete tõttu käitumiskontrollile allutamata ja kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid. Arvestades süüteo toimepanemisest pikema aja möödumist ja süüdistatava isikuandmeid, s.o seda, et kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatavat oleks vahepeal süütegude eest karistatud, leiab kohus, et määratav katseaeg ei pea olema pikaajaline ja võib jääda keskmise määra juurde, s.o 3 aastat. Kohus ei pea vajalikuks kohaldada lisakaristusena ettevõtluskeeldu kuigi prokurör seda taotles. Kohus leiab, et tegemist oleks liialt ebaproportsionaalse piiranguga, mis võiks oluliselt pärssida isiku majanduslikku toimetulekut ja oma perekonna eest ülalpidamist. Mõistetud põhikaristus üksi koos katseajaga peab tagama selle, et hoida süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest. TSIVIILHAGID 24.

§ 310

lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 25. Kriminaalasjas on kannatanud esitanud järgmised tsiviilhagid: XXX Xxx ja Xxx OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 5376 eurot (kd 1 tl 12); Xxx Xxx OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 10 112,35 eurot (kd 1 tl 15) ja OÜ Xxx on esitanud tsiviilhagi summas 18 993,60 16

(19)1-20-3238 eurot (kd 1 tl 19). Kuigi süüdistatav sai enda valdusesse Xxx-lt tooteid kogusummas 19 929,6 euro ulatuses, siis seoses ettemaksuga summas 936 eurot on tsiviilõiguslik kahju selle võrra väiksem. 26.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul saab järeldada, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitsenormiks on ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseis. 27.

§ 381

kohaselt on kannatanul õigus esitada süüdistatava vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg-test 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist. Eelpool uuritud tõenditest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kelmusega. Uuritud tõenditest ja nende analüüsist nähtuvalt (otsuse p-des 1-19 põhjendused, eriti p 17) on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine XXX Xxx ja Xxx OÜ-le summas 5376 eur; Xxx Xxx OÜ-le summas 10 112,35 eur ja Xxx OÜ-le summas 18993,60 eur ulatuses otseselt Kristjan Kriisi poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Kristjan Kriisilt kannatanute XXX Xxx ja Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ kasuks. Seega kuuluvad XXX Xxx ja Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ tsiviilhagid eelnimetatud ulatuses (vt p. 25) rahuldamisele ja Kristjan Kriisilt väljamõistmisele MENETLUSKULUD 28.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 1 alusel valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetluse kuludeks on

§ 175lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuivõrd Kar

S § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus, on tegemist teise astme kuriteoga tulenevalt KarS § 4 lg-s 2 sätestatust.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.01.2020 kuupalga 17

(19)1-20-3238 alammääraks 584 eurot, on

§ 179

lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetava sundraha suuruseks 876 eurot. 29. Süüdistataval tuleb hüvitada ka kannatanutele nende poolt valitud esindajate kulud. Kannatanute XXX Xxx ja Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ esindaja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindaja tegelenud muuhulgas kriminaaltoimiku läbitöötamise ja analüüsimisega, kuriteokaebuse koostamisega, tsiviilhagide koostamisega, kliendi nõustamisega ning istungil osalemisega. Kohus leiab, et kannatanu esindajate osalemine menetluses on olnud vajalik ja põhjendatud ning arvestades tunnitasu suurust 125 eurot, vastab kannatanute esindaja tasu kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kannatanute kulutused õigusabile on kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb süüdistatavalt kannatanute XXX Xxx ja Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ kasuks välja mõista menetluskuluna

§ 175lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel vastavalt 2627,50 eurot ja 2627,50 eurot. 30. Ts

MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kannatanute XXX Xxx ja Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ esindaja taotleb süüdistatavalt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kannatanute kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
  3. Kannatanu Xxx OÜ esindaja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindaja koostanud kuriteokaebuse, teinud päringuid, valmistanud ette tsiviilhagi ning osalenud Harju Maakohtus toimunud istungitel. Kohus leiab, et ka kannatanu Xxx OÜ esindaja osalemine menetluses on olnud vajalik ja põhjendatud ning arvestades tunnitasu suurust 150 eurot, vastab kannatanu esindaja tasu kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kannatanu kulutused õigusabile on kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades olnud vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanule tekkinud menetluskulud 2025 eurot, mis tasuda kannatanu Xxx OÜ arveldusarvele.
  4. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus erandlikke asjaolusid, mis tingiksid Kristjan Kriisilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Valitud kaitsja kulud jäävad süüdistatava enda kanda.
  5. Kohus märgib, et kuivõrd kannatanu valitud esindajatele makstavate kulude näol ei ole tegemist riigi tuludesse makstavate menetluskuludega ning riik ei ole neid kulusid kandnud, ei saa kohus kohaldada

§ 180lg-s 3 sätestatut, s.o jätta osa neist riigi kanda või määrata 18

(19)1-20-3238 nende tasumist ositi. Seetõttu tuleb kannatanu valitud esindajale makstavad kulud hüvitada kannatanule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. ASITÕENDID 34. Asitõend – CD-plaadid 2 tk pangakontode väljavõtetega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.