2-20-18333 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2021. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-18333 Tsiviilasi Universaal Kaub

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Universaal Kaubandus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul esimesed majanduslikud raskused

1. a kevadise Corona-kriisiga. Madalseisust suudeti välja tulla tänu valitsuse poolsetele palgatoetustele ning suvel teeniti jällegi kasumit. Kuna olulise osa klientidest moodustasid soomlased (võlgnik osutas iluteenuseid), tabas võlgnikku uus löök septembrikuus, mil turistidele piirid uuesti suleti. Tagasi tõmbus ka kohalik nõudlus. Võlgnikul on oluliselt vähenenud käibenäitajate juures kriitiliseks kasvanud võlgnevus palkade ning maksuvõlgade alal. Ainuosanik ei näinud võimalust jätkamiseks ning andis võlgniku üle OÜ-le A võlgniku lõpetamiseks. Tänane juhataja on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, majandustegevus on lõppenud. Võlgnik palub kohtul kuulutada välja Universaal Kaubandus OÜ pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. 14.01.
2. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 74 614,19 eurot, vara on 0,52 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2020. aasta sügisel.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on ise välja toonud, et pandeemiapuhangu tõttu võlgnik kaotas püsikliendid Soomest. 2020. a kevadel suudeti makseraskustest välja tulla valitsuse poolsete palgatoetuste abil, kuid sügisel suleti piirid välisturistidele uuesti ning käive vähenes selliselt, et ainuosanik ei näinud enam võimalust äritegevuse jätkamiseks. Lisaks on võlgnik selgitanud, et 10.12.2020 lõpetas üürileandja üürilepingu ning kokkuleppel jäi kogu võlgniku salongi sisustus üürileandjale võlgnevuse katteks. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus muutunud püsivaks COVID19 pandeemia tõttu. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes. 2

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 617,50 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 36,67 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks 785 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 23lg 4 (redaktsioon kuni 01.02.2021.

a) sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule H. T.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3