Obsah (10)

§ 392§ 238§ 657§ 230§ 277§ 262§ 4§ 5§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. oktoober 2020 Tsiviilasja number 2-18

§ 392lõikest 1 paluma kostjal esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.

Kohus rikkus seega

§ 392lõiget 1 ja 230 lõikeid 1 ja 2.

3 Maakohus küsis kohtuistungil hagejalt seisukohta kostja vande all ülekuulamise kohta. Kohus rikkus sellega õigusnormi (

§ 238

lg 1), kuna kohus ei pidanud küsima hagejalt nõusolekut kostja vande all ülekuulamise kohta. Maakohus kohustas kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma. Kostja ei saanud mõjuval põhjusel kohtuistungile ilmuda. Kohus ei lükanud kohtuistungit edasi. Kostja ei saanud seega anda selgitusi, sh vande all. Maakohus rikkus

§-i 352. Kostja ei ole kordagi selgitanud, et hageja allkirjastas dokumendi, milles hageja kinnitas, et kostja on talle raha andnud, kostja juuresolekul. Hageja lihtsalt näitas iga kord dokumenti kostjale, kus olid juba allkirjad. Kostja uskus, et allkirjad dokumendil kuulavad kostjale. Kuna maakohus ei täitnud

§ 392

lg 1 tulenevat selgitamiskohustust ja jättis kostja poolt esitatud taotlused rahuldamata, on kohtuotsus kostjale üllatuslik.

1. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohtu järeldused on õiged ja seaduslikud. Tõendeid uuriti detailselt ja piisavas ulatuses. Kostja seisukohad menetlusõiguse normide rikkumise ja kohaldamata jätmise kohta ei ole õiged ja on vastuolus asja materjalidega. Kostja ei tugine materiaalõiguse normide rikkumisele. Maakohus selgitas menetlusosalistele, et eelmenetlus on lõppenud. Maakohus lähtus kostja taotluste lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Hageja ei nõustu kostja vande all ülekuulamisega. Hageja vaidleb tunnistajate ülekuulamisele vastu. Tunnistaja ütlustega ei saa kinnitada raha üleandmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt raha tagastamist, mille kostja sai hageja korraldusel kohtutäituri poolt.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatu üle, et poolte vahel oli sõlmitud raha hoiuleping (VÕS § 883; § 896). Hagejal tuleb seega menetluses tõendada hoiulepingu sõlmimist kostjaga ja selle alusel raha üleandmist. Poolte vahel ei ole vaidlust maakohtu poolt tuvastatus, et kohtutäitur O. Kutšmei kandis hageja soovil

1. mail 2017 kostja pangakontole 31 812 eurot 57 senti. Nimetatut tõendavad kostja avaldus kohtutäiturile (I kd, tl 3); kohtutäituri maksekorraldus (I kd, tl 7); samuti kostja pangakonto väljavõte (I kd, tl 83). Tegemist oli hageja vara müügist saadud rahaga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja kohustus nimetatud summa hagejale tagastama. Kumbki pool ei ole menetluses tuginenud sellele, et kostjal oleks tasunõue hageja kui hoiuleandja vastu. Hageja väitel on ta kostjalt saanud üksnes 3000 eurot, ülejäänud raha kostja hagejale tagastanud ei ole. Kostja on menetluses seisukohal, et ta on hagejale kogu hoiule antud summa tagastanud.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte hoiulepinguna. Hageja kui hoiuleandja nõuab kostjalt kui hoidjalt üleantu tagastamist, seega on hageja nõue suunatud kostja hoiulepingujärgse põhikohustuse täitmisele VÕS § 883 alusel. VÕS § 889 ja § 896 lg 2 järgi võib hoiuleandja igal ajal hoiulepingu üles öelda ja nõuda hoiuleantud asja (praegusel juhul raha) tagastamist, isegi kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud. Hageja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta soovis koheselt pärast kostjale raha laekumist selle tagastamist. Kostja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja väitel on ta kohtule 4 esitanud ka enne praegust menetlust hagi kostja vastu hoiulepingu alusel üleantu tagastamiseks, kuid siis ei olnud võimalik tasuda riigilõivu. Kostjal tuleb tõendada oma vastuväidet hageja nõudele, seega tuleb tal tõendada hoiulepingujärgse põhikohustuse - saadu tagastamise täitmist. Hagi vastuse kohaselt on kostja valduses dokument, millele hageja on isiklikult omakäeliselt allkirjaga kinnitanud, et ta on kostjalt raha erinevatel kuupäevadel kätte saanud. Lisaks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on ta erinevates summades ja kuupäevadel raha pangakontolt välja võtnud (I kd, tl 83jj). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et raha väljavõtmine ei tõenda selle hagejale üleandmist. Kostja väidete kohaselt andis ta iga väljavõetud rahasumma isiklikult hagejale sularahas üle, võttes selle kohta hageja allkirja, kostja esitas kohtule dokumendi, millel olid käsikirjaliselt kirjutatud kuupäevad, selle järel tagastatud summad ja hageja allkirjad. Hageja väitel ei ole ta kostja poolt kohtule esitatud dokumenti allkirjastanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluses eksinud tõendamiskoormise jaotusega. Kui vaidlustatakse dokumendi ehtsust

§ 277

mõttes, piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamisest

§ 277lg 1 järgi.

Seega kui hageja leidis, et tema ei ole kostja poolt esitatud dokumenti allkirjastanud, siis peab kostja (mitte hageja) dokumendi ehtsust hageja vastuväite esitamisel ka tõendama (Riigikohtu

1. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10).
2. Hageja taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi
3. juuni 2019 ekspertiisiakti nr X kohaselt ei ole ekspertiisiks esitatud
4. mai 2017 –
5. juuli 2017 Igor Muravkini nimelt allkirjastatud võlgnevuse kättesaamise kinnitusi tõenäoliselt allkirjastanud Igor Muravkin. Ka dokumendil olevaid kuupäevi ja summasid ei ole kirjutanud Igor Muravkin. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis põhjendatult, et esitatud dokument ei tõenda kostja kohustuse täitmist. Ekspertiisiakti hindab kohus koos teiste tõenditega. Ringkonnakohus leiab aga, et lisaks ekspertiisiaktis tuvastatule on kostja väited menetluses selle dokumendi saamise ja koostamise kohta olnud vastuolulised. Vastuses hagile leidis kostja, et raha oli üle antud hagejale isiklikult kätte erinevatel kuupäevadel, üleandmise fakti kinnitas hageja ise oma allkirjaga. Maakohtu istungil pärast ekspertiisi tulemuste selgumist väitis kostja, et: „.. kostja küsis hagejalt, milline garantii tal on, mis kinnitab, et ta on hagejale raha tagasi maksnud. Hageja kinnitas, et iga kord, kui on raha makstud, siis panen siia kuupäeva ja linnukese, et raha on makstud.“ Kostja oli samal istungil olnud eelnevalt seisukohal, et allkirju ei pandud tema juuresolekul (II kd, tl 21). Ringkonnakohtu istungil väitis kostja, et: „ma nägin seda paberit pärast ja mingi aeg oli see minu käes“. Kostja kohtule esitatud paberil on ka kostja enda kinnitus raha andmise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et kostja lisas oma allkirja hageja poolt koostatud dokumendile, mille enda kätte sattumist ei oska ta aga arusaadavalt selgitada.
6. Ringkonnakohus kuulas ära kostja tunnistajad A.A., B.B. ja C.C.. Ringkonnakohus on seisukohal, et tunnistajate ütlused ei olnud raha hagejale üleandmise tõendamise suhtes usutavad. Kõik kolm tunnistajat olid kostja lähedased, kes mäletasid väga täpselt kuupäevaliselt kolme aasta taguseid sündmusi. Tunnistaja B.B. mäletas ka seda (ta luges väidetavalt automaatselt kaasa), et kostja luges sularaha kupüüre ja neid oli täpselt
7. Tunnistaja A.A. nimetas „suurt raha“. Tunnistaja C.C. väitel iga kord 750 eurot. Ringkonnakohus leiab, et isegi siis, kui A.A. oleks nimetanud täpse summa, mida kostja väidetavalt hagejale üle andis, ei oleks see muutnud tema ütluste usaldusväärsust. Tunnistajate ütlusi hindab ringkonnakohus koos menetluses esitatud teiste tõenditega. 5 Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kostja ei suuda meenutada, kuidas ta sai enda kätte laenu tagastamist tõendava dokumendi, ei ole usutav, et tema lähedased mäletavad detailselt kolm aastat tagasi toimunud raha üleandmist nii summa suuruse kui selle tagastamise kuupäevade osas. Kõik tunnistajad väitsid, et nad ei näinud, kuidas hageja allkirjastas raha üleandmist tõendava dokumendi. Nimetatu ei ühti aga kostja enda esialgu menetluses avaldatuga, mille kohaselt pani hageja iga kord „siia“ kuupäeva ja linnukese, et raha on makstud.
8. Ringkonnakohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse A.A. korduvaks ülekuulamiseks rahuldamata. Esiteks selgitab ringkonnakohus kostja esindajale, et küsimusi esitavad pooled menetluses tunnistjale kas otse või kohtu kaudu (

§ 262lg 5).

Kui kohus on eelnevat määranud, et tunnistajate küsitlemine toimub kohtu kaudu ning pooled on kohtule esitanud eelnevalt küsimused, mida nad soovivad tunnistjale esitada, ei tähenda see siiski seda, et kohus on kohustatud kõiki kohtuni eelnevalt jõudnud küsimusi tunnistaja käest ka küsima. Nimetatud põhimõte ei erine sellest, kui tunnistajaid küsitlevad pooled otse. Kohtul on alati õigus kõrvaldada küsimusi

§ 262lg 6 alusel.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohus andis istungil iga tunnistaja küsitlemise järel poolete võimaluse esitada täiendavaid küsimusi, seega andis kohus pooltele võimaluse kohtule esitatud ütlusi täiendada ja täpsustada. Kostja esindaja ei kasutanud seda võimalust ühegi tunnistaja puhul. Kostja esindaja kohustuse sisu aktiivselt tunnistaja küsitlemisel osaleda ei muuda kuidagi asjaolu, et kohus andis istungil täiendavate küsimuste esitamise õiguse esimesena hagejale.

§ 262

lg 6 järgi on küll esimeseks küsijaks pool, kelle taotlusel tunnistajat ära kuulatakse, kuid nimetatu eesmärk on anda paremat võimalust tõendamiskoormise täitmiseks. Kuna kostja esindajal ei olnud aga tunnistajatele ühtegi täiendavat, täpsustavat või selgitavat küsimust, ei jäänud kohtuistungil ka

§ 262lg 6 eesmärk täitmata.

Ringkonnakohus selgitas

§ 262lg 4 alusel tunnistajale ülekuulamise eset.

Kostja on ekslikult seisukohal, et tunnistaja peab teadma kogu menetluse sisu. Ulatuslik menetluse sisu selgitamise kohustus tunnistajale ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega vasta ka tsiviilkohtumenetluse üldistele põhimõtetele. Praegusel juhul on kostja esindaja õigusteadmistega isik, kes on nii maakohtus kui ringkonnakohtus esitanud kohtu tegevusele mitmeid vastuväiteid seoses selgitamiskohustuse rikkumisega või väidetava kohtu aktiivse rolli täitmata jätmise tõttu (II kd, tl 21; lk 30 ning vastuväide ringkonnakohtu tegevusele). Kostja esindajale peaks olema teada, et hagimenetluses on just poole enda kohustus tuua esile need asjaolud, tõendid ja taotlused, mis peaks viima tema nõude rahuldamisele. Tulenevalt

§ 4

lõikest 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise. Kohtulik selgitamiskohustus ei muuda

§ 5

lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtet, mille järgi on hagimenetluses asjaolude kohtu ette toomise kohustus pooltel, kellele tuleb kohtul samal ajal ka tagada võrdsed võimalused oma menetluslikku positsiooni kaitsta. Kohtu ühepoolne menetlusosalise nõustamine võib tuua endaga kaasa kahtluse kohtu erapoolikuses. Kohtul ei ole kohustust esitada aktiivselt tunnistajatele küsimusi, nagu väidab kostja esindaja. Paljasõnalised on kostja vastuväite seisukohad, mille kohaselt jäi tal puudu võimalusest ennast istungil piisavalt avada. Ringkonnakohus andis kostja esindajale võimaluse iga tunnistaja ärakuulamise järel täiendavaid küsimusi esitada, samuti aega pooltele läbirääkimiste pidamiseks. Kostja ei ole ka täpsemalt selgitanud, millised väljendusvõimalused tal kohtuistungil kasutamata jäid. 12. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud suurust maakohtu menetluses. 6 13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Ringkonnakohus andis

1. oktoobri
2. a istungil menetlusosalistele tähtaja kuni
3. oktoobrini 2020 menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta menetluskulud kostja kanda ning märkis, et vastuse koostamise ajaks on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 240 eurot (käibemaksuta), s.o töötasu 2 tunni eest apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks. Kuivõrd kohtul puudub info muude hageja menetluskulude kohta, lähtub ringkonnakohus vastuses apellatsioonkaebusele esitatud menetluskulude nimekirjast. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, hageja esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 7