KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-9008 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank ASis. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud kostja L P vastu esitatud nõude osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I Alden Ehitus OÜ 01.07.

1. a ehituse töövõtulepingu nr xxxx, mille kohaselt teostas hageja kostjale I betooni ja kivi töid. Kostja I on jätnud hagejale tasumata arveid kokku summas 63 755,40 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostja I Alden Ehitus OÜ-lt kostjaga II L P põhivõlgnevust kokku summas 63 755,40 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hagiavaldusest ja sellele lisatud ehituse töövõtulepingust nr 01062019/1 nähtuvalt on töövõtulepingu nr xxxx poolteks hageja Benex Baltic OÜ ja kostja I Alden Ehitus OÜ. Kostja II, Alden Ehitus OÜ juhatuse liige L P, töövõtulepingu nr xxxx lepingupool ei ole, kuid hageja on selgitanud, et kostja II on solidaarvõlgnikuna esitatud hagiavalduses seetõttu, et hagejale on teada, et kostja I on viimasel ajal jätnud tasumata ka teistele ettevõtjatele, seega on põhjendatud kahtlus, et kostja I seadusliku esindaja teadmisel ja kaasabil võib olla tegemist kostja I tahtliku maksejõuetuseni viimisega. Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (st pidama kinni kokkulepetest, tasuma õigeaegselt arveid ja mitte kahjustama ettevõtte mainet, tekitades sellega ettevõttele majandusliku kahju, kuna ettevõte kaotab lepingupartnerite ees oma usaldusväärsust). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud ettevõtja hoolsusega. Seda L P teinud ei ole. Kohtu hinnangul hagejal L P vastu nõue puudub. Riigikohus on 13.06.
2. a kohtumääruses kohtuasjas nr 2-17-16889 selgitanud, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldajate ees. Juriidilise isiku juhatuse liige võib osal juhtudel vastutada juriidilise isiku võlausaldja ees deliktiõiguse sätete alusel, kuid selline vastutus on erandlik. Selleks, et võlausaldaja saaks esitada 2

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldab Benex Baltic OÜ hagi vaid kostja I vastu esitatud nõude osas, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja I kanda ning kostja II menetluskulud hageja kanda. Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 1) arve nr 06-935, 05.06.2020.a. Juriidiline konsultatsioon, tõendite kogumine, tõenditega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule, 6 tundi summas 729 eurot; 2) riigilõiv, 19.06.2020.a. summas 1 100 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostjad ei ole nende vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 2 tunni ulatuses, summas 243 eurot. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 343 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt 1 100 eurot ja õigusabikulu 243 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3