← Eesti

2-21-2215/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2215 Tsiviilasi Merike

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

  1. Tallinna Ringkonnakohus edastas
  2. veebruari 2021 määrusega pärast määruse jõustumist Merike Jürjo määruskaebuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  3. jaanuari 2021 kandemääruse peale lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et Merike Jürjo määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  5. jaanuari 2021 kandemääruse (registriosa nr X registrikanne nr X) peale tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  2. jaanuari 2021 kandemääruse (registriosa nr X registrikanne nr X), paludes tühistada kanne nr X, kuna registrikandes on märgitud ebaõige isikukood ning märkes ei ole ära näidatud isikut, kelle kasuks on keelumärge kinnistusraamatusse kantud. Registriossa nr X tehtud kanne nr X on tehtud Harju Maakohtu
  3. jaanuari 2021 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-21-
  4. Vastavalt

§-le 599 võib avaldaja esitada määruskaebuse kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. 2 Käesolevas asjas on vaidlustatud kandemäärus, millega kandeavaldus rahuldati täies ulatuses.

§ 600

lg 1 kohaselt ei saa kande peale edasi kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. Ringkonnakohus märgib, et

600 lg 1 koosmõjus §-ga 599 näeb ette põhimõtte, et positiivse kandemääruse peale ei saa kaevata. Järelikult ei saa avaldaja esitada 22. jaanuari 2021 kande peale määruskaebust.

§ 600

lg 1 alusel võib kandest puudutatud isik taotleda registrit pidavalt kohtult ebaõige kande parandamist, kuid antud juhul on avaldaja esitanud määruskaebuse kandemääruse peale, s.o tegemist ei ole

§ 600

lg-s 1 sätestatud taotlusega.

§ 659

kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 664

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Eeltoodust järeldub, et maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, kuid jättis selle rahuldamata. Kuna vaidlustatud kandemääruse peale edasikaebamise õigus ei tulene seadusest, siis puudub ringkonnakohtul alus määruskaebuse läbivaatamiseks ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ning seetõttu tuleb jätta määruskaebus

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Ringkonnakohus märgib lisaks, et tsiviilasjas nr 2-21-1021 on Harju Maakohus
  2. veebruaril 2021 teinud
  3. jaanuari 2021 hagi tagamise määruse osas vigade parandamise määruse, milles on parandatud ebaõige isikukood ning märgitud ära isik, kelle kasuks keelumärge seatakse. Harju Maakohus on viidatud määruse resolutsiooni p-s 4 märkinud, et määrus tuleb saata kinnistusosakonnale. Vigade parandamise määruse peale esitas avaldaja määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi 2021 määrusega jäeti avaldaja määruskaebus rahuldamata ja
  5. veebruari 2021 vigade parandamise määrus muutmata. Eeltoodust tuleneb, et vigade parandamise määruse jõustumisel parandatakse ebaõigsused kandes tsiviilasja nr 2-21-1021 raames. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.