← Eesti

2-19-8181/44

Obsah (6)§ 163§ 162§ 168§ 193§ 65§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8181 Tsiviilasi

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 05.03.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Võlausaldajate nõudeid tagava pandieseme müügist on pankrotivarasse laekunud 208 900 eurot (so korteriomand asukohaga xxx müügihinnaga 89 000 eurot ja korteriomand xxx müügihinnaga 119 900 eurot). Kahe kinnisasja müügist laekunud summast 208 900 eurot broneeriti pankrotimenetluse kuludeks 10%. Nimetatud kulu arvestati proportsionaalselt nõuete suurusega maha esimese järjekoha võlausaldajatelt, so xxx-ilt ja xx. Seega läks kahe nimetatud võlausaldaja vahel jaotamisele 188 010 eurot (208 900-20 890). Müümata on xxx (registrikood xxx) osa. Halduri arvamuse kohaselt on nimetatud ühing varatu ja ei tegutse enam ning osa enampakkumine nurjus ostuhuvi puudumise tõttu. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses, st võlgnik, olles äriühingu juhatuse liige, ei täitnud hoolsuskohustust, milleks oli maksuseadusest tulenev riiklike maksude tasumise kohustus. Maksejõuetus tekkis jaanuaris 2016. Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks rasket juhtimisviga pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  2. peatüki
  3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  4. aasta
  5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis 2 kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
  6. aasta
  7. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.
  8. Pankrotiseaduse (

) § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 sätete järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 18 198,55 eurot (sealhulgas käibemaks). Haldur on taotlenud tasu alammääras lähtuvalt pankrotivara müügist laekunud (208 900 eurot) summa suurusest (vahemikus 128 001-320 000), kokku 12 334 eurot. Seaduses sätestatud piirmäärale lisandub 3,5% tasu alumist piiri ületavalt osalt, so 2831,46 eurot ((208 900-128 001)x3,5%). Halduri tasu moodustab seega kokku 15 165,46 eurot (12 334+2831,46), millele lisandub käibemaks kooskõlas

§ 65lõikega 11 summas 3033,09 eurot.

Absoluutse häälteenamusega võlausaldajad ei ole halduri tasu arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja halduri tasu suurus on põhjendatud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 18 198,55 eurot (sealhulgas käibemaks). Tulenevalt eeltoodust kuulub A Ki (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Peeter Sepperi A Ki (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.