Obsah (7)

§ 116§ 97§ 96§ 100§ 101§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2216 Tsiviila

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 01.03.2020 igakuise elatise miinimummääras. Kostja on hagile vastu vaielnud järgmistel põhjustel: kostjal puudub oma laste kohta igasugune informatsioon, sest laste ema takistab lastega suhtlemast ja arvestades, et lapsed elavad Venemaal, on isiklik suhtlemine ka takistatud arusaadavatel põhjustel. Vastavalt vanemate suulisele kokkuleppele on kostja maksnud hagejale ja tema õele V Kile elatist kokku 450 eurot kalendrikuus st ühele lapsele 225 eurot kalendrikuus. Seoses eriolukorraga kaotas kostja töö ja uue leidmiseni on raske igapäevaste kulutustega toimetulek. Elatise tasumine on vajaduspõhine. Laste kulutused tuleb lahti kirjutada ning ema enda sissetulek tõendada, sest mõlemal vanemal on kohustus panustada oma laste toimetulekuks ühetaoliselt.
2. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
3. Kohus märgib, et kohus jätab tähelepanuta kõik väited, mis puudutavad vanemate ja lapse vahelist suhtlemist. Käesolevas asjas lahendatakse elatise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses.
4. Kohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks 3 vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Eeltoodut selgitas kohus kostjale ka 04.11.2020 kohtukirjaga. 06.11.2020 seisukohas märkis kostja, et tal oli suusõnaline kokkulepe hageja seadusliku esindajaga, et kostja tasub kahe lapse pealt elatist kokku 450 eurot. Lisaks on kostja töötu, kuid otsib endale tööd. 16. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kohus selgitab, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 11). Kuna hageja elab hageja seadusliku juures, kannab hagejaga seotud kulud hageja seaduslik esindaja vahetult. 27.04.2020 täpsustas hageja seaduslik esindaja, et laps käib ujumistrennis, selle eest maksab hageja seaduslik esindaja 3200 rublat ehk 40 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja maksab korteri liisingut, kus lapsed elavad, 48 000 rublat ehk 600 eurot kuus ja korteri kommunaalmaksud 5000 rublat ehk 62,50 eurot. Tšekke riietumise eest hageja seaduslik esindaja esitada ei saanud, sest ta ei kogunud neid. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 584 eurot kuus. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 292 eurot kuus (584 : 2).

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimene lause sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Kostja on 03.11.2020 seisukohas palunud nõuda hageja seaduslikult esindajalt tema viimase 6 kalendrikuu pangakonto väljavõtted ja hageja tegelikud igakuised kulud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 sätestab, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, 4 millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. TsMS § 238 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kostja on taotluse esitanud põhjusel, et hageja seaduslik esindaja ei ole menetluses välja toonud, kui suured on hageja kulud ja seda, et hageja seaduslik esindaja suudab panustada hageja eest hoolitsemisele. Kohus selgitab, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja kulutustega seonduvat on kohus käsitlenud käesoleva otsuse punktis
2. Kohus luges hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 584 eurot kuus, millest kummagi vanema osa on 292 eurot kuus. Kuna hageja elab hageja seadusliku juures, kannab hagejaga seotud kulud hageja seaduslik esindaja vahetult. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse nõuda hageja seaduslikult esindajalt tema viimase 6 kalendrikuu pangakonto väljavõtted ja hageja tegelikud igakuised kulud, kuna eeltoodud asjaolusid ei ole vaja tõendada.
3. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Hagi vastuse lisana esitatud tõendilt nähtub kohtule elatise tasumine 16.01.2020 summas 450 eurot, 10.02.2020 summas 450 eurot, 11.03.2020 summas 450 eurot ja 12.05.2020 summas 450 eurot (tl 2024). Seega on kostja hageja ülalpidamiseks tasunud 225 eurot (450 : 2).
4. Mis puudutab kostja väidet, et vanemate vahel oli kokkulepe hagejale elatise tasumise kohta igakuiselt 225 eurot, märgib kohus järgmist.

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist igakuiselt 225 eurot. Kohus märgib, et isegi kui kostja oleks tõendanud vanemate vahelise elatise maksmise kokkuleppe, ei välista ega piira vanemate kokkulepe

§ 100lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

1. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha kostja varalise seisundi. Kostja on selgitanud, et ta on käesoleval ajal töötu, kuid otsib endale tööd, mis arvestades uut viirusepuhangut on raskendatud. Kostja elab käesoleval ajal oma vanemate juures vanemate korteris. Kostja ainukeseks varaks on
2. aasta sõiduauto xxx, mida tal on vaja võimaliku töökoha leidmisel. Kostja elab varasemalt kogutud säästude arvelt. Kostja 03.11.2020 esitatud pangakonto väljatrüki kohaselt olid kostja kulud näiteks mais 2020 450 eurot (lastele elatis) ja peamiselt toit ning muud väiksemad kulud summas 292,70 eurot (kokku 742,70 eurot). 03.12.2020 kirjaga tegi kohus kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja krediidiasutustele. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et kostjale ei ole määratud sotsiaal- ja peretoetusi või pensioni alates 11.02.2021 kuni päringu tegemise kuupäevani (tl 60-61). Töötukassa vastas kohtule, et töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel ei ole kostja
3. aastal olnud töötuna registreeritud ja talle ei ole väljamakseid tehtud (tl 72-73). 5 Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil 01.02.2020-31.10.2020 tehtud väljamakseid summas 745,34 eurot (tl 89-90). Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et kostja omab AS-is SEB Pank arvelduskontot number xxx ja kaardikontot number xx (tl 75). Arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et perioodil 11.02.2020-03.12.2020 laekus kostja kontole 12 898,46 eurot ja kontolt liikus välja 14 273,18 eurot. Perioodi lõppjääk on 0,15 eurot. Kontole on tehtud sularaha sissemakseid järgmiselt: 20.02.2020 500 eurot, 10.03.2020 480 eurot, 20.03.2020 1000 eurot, 09.06.2020 470 eurot, 12.06.2020 80 eurot, 21.06.2020 460 eurot, 02.07.2020 370 eurot, 02.07.2020 20 eurot, 09.07.2020 100 eurot, 10.07.2020 450 eurot, 09.08.2020 460 eurot, 10.08.2020 10 eurot, 28.08.2020 80 eurot, 02.09.2020 40 eurot, 10.09.2020 450 eurot, 11.09.2020 100 eurot, 13.09.2020 50 eurot, 24.09.2020 20 eurot, 07.10.2020 60 eurot, 07.10.2020 5 eurot, 09.10.2020 455 eurot, 10.10.2020 50 eurot, 17.10.2020 150 eurot, 23.10.2020 40 eurot, 05.11.2020 120 eurot, 05.11.2020 20 eurot, 07.11.2020 50 eurot ja 10.11.2020 520 eurot. Lisaks on kostjale laekunud töötasu xxx järgmiselt: 30.03.2020 1272,11 eurot ja 29.04.2020 1272,11 eurot. Maksu- ja Tolliametilt on kostjale 08.05.2020 laekunud tulumaks 1200,02 eurot. 18.05.2020 on kostjale tehtud tagastus summas 2544,22 eurot. Eeltoodud kontolt nähtuvad suuremad väljaminekud on järgmised: 21.02.2020 algkursus xxx keel 1000 eurot, 11.03.2020 elatis 450 eurot, 20.03.2020 algkursus xxx keel 1000 eurot, 12.05.2020 elatis 450 eurot, 28.05.2020 ülekanne xxx 2544,22 eurot, 12.06.2020 elatis 450 eurot, 22.06.2020 ülekanne xxx-le 460 eurot ja 02.07.2020 360 eurot, 11.07.2020 elatis 450 eurot, 10.08.2020 elatis 450 eurot, 10.09.2020 elatis 450 eurot, 09.10.2020 elatis 450 eurot ja 10.11.2020 517 eurot. Lisaks on kostja tasunud xxx-le 23.10.2020 30 eurot ja 05.11.2020 120 eurot. Kostja kaardikonto number xxx väljavõttest nähtub, et vabu vahendeid on 1917,35 euro ulatuses. 14.12.2020 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha Töötukassa, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste päringute vastuste osas kohtule. Pooled kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Lisaks on kohus teinud kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on veebruaris 2020 kostjale tehtud väljamakse xxx poolt (tl 110). Kostjale kuulub mootorsõiduk xxx (registreerimismärk xxx) (tl 113, pöördel). Kohus leiab, et kuigi kostja on väitnud, et ta sissetulekud on väikesed, nähtub kostja AS-i SEB Pank konto väljavõttest, et kostja sissetulekute suuruseks ühes kuus on 1289,85 eurot (12 898,46 eurot : 10 kuud). Lisaks nähtub kostja kontoväljavõttest, et kostja on külastanud arvukalt erinevaid söögikohtasid ja restorane. Kostja igakuised väljaminekud on 292,70 eurot, millele lisandub lastele makstav elatis 450 eurot. Kostja töötuna registreeritud ei ole ja talle ei ole väljamakseid tehtud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise 225 eurot.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kohus leiab, et tulenevalt oma majanduslikust seisust on kostja võimeline hagejale elatist tasuma hetkel kehtivas miinimummääras. 6

1. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
2. Kohus leiab, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. 23.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Juhindudes Ts

MS § 455 lgs 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 01.02.2021 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 08.02.
3. Hageja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 7