← Eesti

2-21-1443/4

Obsah (9)§ 322§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 144§ 178

2-21-1443 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1443 Tsiviilasi Coo

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Coop Finants AS esitas 28.01.2021 Harju Maakohtusse hagi T T’e vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 21.02.2019 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxx. Kohus võttis hagiavalduse 05.02.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas 05.02.2021 määruse ja hagiavalduse kostjale kätte 15.02.2021

§ 322lg 1 alusel.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 08.03.2021 oma vastust hagile esitanud.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 550 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

§ 144p 7 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv 550 eurot põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 2

(3)2-21-1443 (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.