Obsah (10)

§ 115§ 128§ 134§ 100§ 770§ 127§ 762§ 758§ 766§ 769

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19084 Tsiviilasi Xxx Xxxi hagi Osa

§ 115lg 1).

Seega on hageja kahjunõude rahuldamise eelduseks 1) poolte vahel sõlmitud leping; 2) lepingust tuleneva kohustuse rikkumine; 3) rikkunud lepingupoole vastutus; 4) kahju tekkimine. Seetõttu peab kohus tuvastama ja kvalifitseerima poolte vahelise lepingu, lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kostjate poolt, kostjate vastutuse ja kahju tekkimise, sh kahju hüvitamise täiendavate eelduste esinemise. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist (

§ 128lg 1).

Lepingust tuleneva 2 kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (

§ 134lg 1).

9. Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamist tervishoiuteenuse lepingu rikkumise korral pidanud võimalikuks (RKTKo 2-15-8533, p 18). Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (

§ 100

, § 770 lg 1); lepingut on rikutud süüliselt (

§ 770

lg 1); patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (

§ 134

); rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2,

§ 134

lg 1); mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (

§ 134lg 1).

1. Kohus selgitas 03.06.2020 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist. Kohus selgitas mh, et kohtul puudub alus järeldada, et tervishoiuteenuse osutamisel oleks rikutud dokumenteerimise nõudeid, mis annaks aluse tõendamiskoormise ümber pöörata. Seega kehtib tõendamise üldreegel ja hageja peab tõendama, et kostjad rikkusid lepingut ning hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vasta arstiteaduse tavalisele tasemele või seda on osutatud ebapiisava hoolega või hagejat ei teavitatud piisavalt operatsiooniga kaasnevatest riskidest, et kostjad vastutavad rikkumise eest süüliselt ning et hagejale on tekkinud kostjate rikkumise tulemusena kahju (kd I, lk 118-119 pöördel).
2. Hageja nõuete lahendamise seisukohalt on oluline teenuse osutamise kvaliteet

§ 762

tähenduses ehk kas kostjad osutasid tervishoiuteenust vastavalt vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Seega tuleb asja lahendamiseks kõigepealt kindlaks teha, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust (kas kostja tagas tervishoiuteenuse osutamise kooskõlas

§-ga 762). 12. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust (

§ 758lg 1).

Rindade suurendamise operatsioon on tervishoiuteenus (TTKS § 2 lg 1 ls 2, 10.01.2002 Sotsiaalministri määrus tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine § 1 p 2 ja NOMESCO NCSP, HAD 10). Poolte vahel sõlmitud leping vastab tervishoiuteenuse osutamise lepingu tunnustele.

1. Kohus leiab, et hageja poolt allkirjastatud operatsiooniks antud nõusolekuga on tõendatud, et pooled leppisid kokku endoproteesimise teenuse osutamises (kd I, lk 33 pöördel). Kostja selgitas kohtule, et tegemist on proteesi paigaldamisega (kd I, lk 191 pöördel). Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta ei ole kunagi loobunud rindade tõstmisest (kd I, lk 189). Kostja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et hagejale tehti mastopeksiir, mis kujutab endast üheaegselt rinna tõstmist ja samaaegselt üleliigse koe äravõtmist. Hageja ei soovinud lisasisselõikeid ja seetõttu paigaldati protees nibuoreooli kaudu (kd I, lk 191). Kostja 2 selgitas vande all, et mastopeksia tähendab rinna pingutamist pehmete kudede sisselõikamisega koos endoproteesimisega (kd I, lk 191 pöördel). Seega osutati hagejale rinna pingutamise teenust koos proteesi paigaldamisega. Hageja väited selle kohta, et ta ei ole kunagi loobunud rindade tõstmisest, ei oma asjas tähtsust. Hageja on hagis tuginenud üksnes asjaolule, et tegemist on valesti tehtud ja ebakvaliteetse teenusega. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et hagejale osutati kokkulepitust teine teenus.
2. Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega 3 (

§ 762ls 1).

Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest (

§ 770lg 1).

1. Lepingu rikkumise tuvastamisel ei ole oluline, missugune oli osutatud tervishoiuteenuse tulemus. Hageja rindade olukord enne ja pärast operatsioone on tõendatud menetluses esitatud fotodega (kd I, lk 11, 12 ja 38). Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et pingutamine ja ülestõstmine ei õnnestunud vasaku rinnaga. Parema rinnaga oli kõik korras juba pärast esimest operatsiooni. Teisel operatsioonil tehti mõlema rinnanibu oreooli piirkonnas lõige, et rinnad näeksid ühesugused välja (kd I, lk 188 pöördel). Hageja andis vande all ütlusi ka selle kohta, et pärast kolme operatsiooni on pildilt nähta, et implantaat paistab vasakus rinnas välja. On ka hästi näha, et vasak rind on madalam kui parem. Hageja andis ütlusi ka selle kohta, et on arusaadav, et kuna ta ei pidanud teise ja kolmanda operatsiooni eest maksma, siis oli tegemist raviveaga (kd I, tl 189 pöördel).
2. Kohtule hageja poolt esitatud ekspertkomisjoni koosoleku protokollist ei nähtu, et kostja 2 oleks teinud ravivea (kd I, lk 9-19). Samuti andis eksperttunnistaja plastikakirurg J K 01.10.2020 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et raviviga tema silmis tehtud ei ole. J K andis ütlusi ka selle kohta, et parema tulemuse saamiseks oleks õige implantaat panna lihase all ning teha rinna tõstmine mitte oreooli vaid ankurtehnikas. Isegi kui oleks lihase alla pandud, oleks implantaadi servad ikkagi jäänud tunda. Implantaati ei kinnitata. Operatsioonitehnika valib arst (tl 133 pöördel). Ekspertiisiakti nr 19E-PõI0005 kohaselt oli tegemist esteetilisel näidustusel teostatud operatsioonidega, mille puhul on operatsiooniplaani tegemisel oluline patsiendi enda soov. Hagejale tehtud operatsioonide läbiviimiseks ravijuhendit ei eksisteeri (kd I, lk 68-69).
3. Kohus selgitab, et hageja nõuete lahendamise seisukohalt ei ole oluline, missugune oli operatsiooni tulemus. Tervishoiuteenuse tulemus sõltub mitmetest asjaoludest, mis ei ole arsti kontrolli all nt patsiendi bioloogilised ja füsioloogilised eripärad ning patsiendi keha reaktsioon arstlikule sekkumisele. Seetõttu ei tähenda soovitud tulemuse saavutamata jäämine ega isegi operatsiooni ebaõnnestumine tingimata lepingu rikkumist. Asjaolu, et implantaat vasakus rinnas liigub ja vasak rind on madalamal kui teine, ei ole käsitletav raviveana. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et raviviga tehtud ei ole.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostjad rikkusid lepingut ning hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vasta arstiteaduse tavalisele tasemele või seda on osutatud ebapiisava hoolega. Seega vastas hagejale osutatud teenus arstiteaduse üldisele tasemele.
5. Teenuse osutaja peab patsienti teavitama tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest (

§ 766lg 1 ls 1).

Kui patsient on jäetud tervisehoiuteenusega kaasnevatest riskidest teavitamata, võib patsiendil olla õigus nõuda kahju hüvitamist (RKTKo 2-15-123028, p 20.2). 20. Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama (

§ 769ls 1).

Esimese operatsiooni tegemise ajal kehtinud Sotsiaalministri määruse tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord kohaselt tuli statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida koostades haigusloo. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt saab oluliseks pidada haigusloo üldosa, anesteesia kaarti ja operatsiooni protokolli (määruse § 33 ja § 34 lg 21). Kohtule on esitatud operatsiooni protokollid (kd I, lk 33-34 ja 37). Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertidele ka tervisekaart (kd I, lk 68). Samuti nähtub Sotsiaalministeeriumi juures asuva 4 Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsusest, et operatsiooni kirjeldusest oli võimalik tuvastada operatsiooni metoodika (kd I, lk9-10). Seetõttu leiab kohus, et kostjad ei ole rikkunud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiskohustust. 21. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama terviseteenusega kaasneva, sh sellega kaasnevate riskide kohta teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (

§ 766lg 1 ls 2).

Seega pole tervishoiuteenuse osutajal kohustust anda patsiendile omal algatusel kaasa kirjalikku teavitust teenusega kaasnevate ohtude kohta, kui patsient ei ole esitanud vastavat soovi. Hageja andis kostjale allkirja, et teda on terviseteenusega kaasnevatest riskidest piisavalt teavitatud (I kd, lk 33 pöördel-34, 36 pöördel). Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta kirjutas mälu järgi alla nõusolekule teha narkoos. Samuti kinnistas hageja vande all, et see on tema allkiri (kd I, lk 90). Hageja kirjutas alla 2014 ja 2015 aastal venekeelsetele dokumentidele millega andis nõusoleku operatsiooniks. Nimetatud dokumentidel on ühtlasi kirjas, et hagejale on selgitatud kaasnevatest riskidest. Kohus on seisukohal, et hagejale pidi olema arusaadav millele ta alla kirjutab ja seega on tõendatud, et hagejat informeeriti riskidest. Samuti on tunnistaja T B poolt 01.10.2020 kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et kostjad teavitasid hagejat operatsiooniga kaasnevatest riskidest. Tunnistaja T B andis ütlusi selle kohta, et enne operatsiooni vestleb doktor patsiendiga ja patsient täidab dokumendid, kus on kirjas mis võib juhtuda operatsiooni ja narkoosi ajal. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta täpselt mida doktor rääkis konkreetselt hagejale, kuid doktor räägib alati riskidest (kd I, lk 194 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja T B ütluste usaldusväärsuses. Seega on hagejat kaasnevatest riskidest teavitatud. 22. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et osutatud ravi vastas arstiteaduse üldisele tasemele

§ 762mõttes ja kostjad ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud.

Seetõttu puudub vajadus hinnata tervishoiuteenuse osutaja vastutust (

§ 770lg 1) ning teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. 23. Hageja esitas hagiavalduses taotluse asendada jõustunud lahendis Ts

MS § 462 lg 2 alusel hageja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata hageja isikukood. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 1 ls 1). Arvestades hageja taotlust peab kohus põhjendatuks asendada kohtulahendi jõustumisel ja enne kohtulahendi avaldamist hageja nimi tähemärkidega ja jätta avalikustamata isikukood. Otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ning otsuse hageja isikuandmetega avaldamine võib kahjustada hageja eraelu puutumatust. Kohus leiab, et tähemärkidega avaldamine on sobivam meede. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
2. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5