1-20-3181/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus

1. märts 2021, Valga kohtumaja 1-20-3181 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Liane Peets (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Sergei Kišunas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Sergei Kišunas isikukood: 36712100252, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistusaja algus ja lõpp: 14.05.2019 - 14.11.
2. Ei soovinud kaugkohtuistung 18.03.2021 RESOLUTSIOON Jätta Sergei Kišunas temale Harju Maakohtu 01.06.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3181 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 01.06.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3181 tunnistati Sergei Kišunas süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud. Samuti tunnistati Sergei Kišunas süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja p 9 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 09.02.2021 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Kišunase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Kišunase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sergei Kišunas kannab käesolevalt karistust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 talle mõistetud karistusajast ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p 9 elektroonilise valvega. Sergei Kišunas on temale mõistetud karistusajast kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud pisut üle 1 aasta 10 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega xxx. Kinnipeetav on kohustatud elama rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses xxx aadressil xxx ning alluma rehabilitatsiooniprogrammile. Keskuse juhatajalt J. M.ult on saadud 21.12.2020 kirjalik nõusolek elektroonilise valve paigaldamise aadressile xxx. Elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused eeltoodud aadressil tagatud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Sergei Kišunas on korduvalt minevikus kriminaalkorras karistatud ning ka kinnipidamisasutuses on ta lausa
5. korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud salajase varguse, avaliku varguse eest vägivallaga, röövimise, väljapressimise eest vägivallaga, narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise, lõhkeaine käitlemise, tulirelva käitlemise ja varguse eest. Käesolev kuritegu on narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja vargus. Käesolev kuritegu on toime pandud sõltuvusprobleemide ja puudulike probleemide lahendamise oskuse tõttu ning majandusliku kasu saamiseks. Sergei Kišunase käitumine on olnud järjepidevalt kriminaalne. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudaks teda õiguskuulekal rajal hoida. Kohtu hinnangul on Sergei Kišunase retsidiivsusrisk keskmisest kõrgem juba tema varasemast elukäigust tulenevalt. Sedavõrd arvukad kuriteod ning pikk kriminaalne ajalugu muudavad isiku poolt uute kuritegude toimepanemise vägagi tõenäoliseks. Isikus on elukestvalt juurdunud kriminaalsed mõtteviisid ja käitumismallid. Nendest vabanemine ei ole isikul minevikus õnnestunud ning kohtu hinnangul puudub alus arvamaks, et ka seekord isik suudab seda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei saa Sergei Kišunase puhul seda tingimust pidada täidetuks. Kinnipeetaval on koguni 3 kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse, isevalmistatud eseme omamise ning keelatud eseme omamise eest. Kohtuistungil isik ühtegi nendest rikkumistest ei tunnistanud, märkides, et ei tea, ei ole olnud. Ometi nähtub vangla toimikust siiski vastupidine. Kui kinnipeetav ei soostu ka vangistusasutuse rangetes tingimustel kehtivale korrale alluma ning eitab rikkumisi, on väga suur tõenäosus, et ta ei suuda ka vabaduses või rehabilitatsioonikeskuses kehtivast korrast kinni pidada. Samuti ei ole isiku vastuoluliste avalduste pinnalt narkootikumidega seonduvalt võimalik lugeda antud riski piisavalt maandatuks. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtuvalt ei pea Sergei Kišunas ennast sõltlaseks ning enda sõnul tarvitas amfetamiini korra kuus. Samas on kinnipeetav toime pannud mitmel korral narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid ning tunnistas, et tegi seda muuhulgas majandusliku kasu saamisele ka enda sõltuvusvajaduste rahuldamiseks, mistõttu oli kinnipeetav ka ise narkootikumidega pidevalt varustatud. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav samuti, et narkootikume tarbib vaid siis, kui midagi välja ei tule, muidu ei ole neid vaja ja ravi ta ka ei vaja. Ometi soovib isik minna rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Rehabilitatsioon kestaks keskuses 1 aasta, millele järgneks 6 kuu pikkune adaptatsiooniaeg. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jmt) viiakse läbi koos saatjatega, keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Tegemist on rangete tingimustega keskusega, milles olevate programmide edukas läbimine eeldab koostööd, sõltuvusprobleemi teadvustamist ning soovi muutusteks. Kui isik ei mõista enda sõltuvusprobleemi ning suhtub valikuliselt kohustustesse, eitades üleastumisi, on suur tõenäosus, et sõltlastele mõeldud keskuses pikaajalise programmi läbimine ei pruugi õnnestuda. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Sergei Kišunas suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tahtejõud muutuste tegemiseks edasise seadusekuuleka elu nimel jätkuvalt nõrk. Samuti ei saa kinnipeetava isikut, käitumist vangistusasutuses ja varasemat elukäiku silmas pidades loota vaid rehabilitatsioonikeskusele. Sellele oleks põhjendatud loota, kui isikul oleks tõepoolest tugev sisemine valmisolek muutuste tegemiseks ning motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks ja ta oleks seejuures vangistuse jooksul näidanud üles suutlikkust kehtivast korrast kinni pidada. Kohus nõustub vangla ja prokuratuuri seisukohaga, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks sellised asjaolud, mis võimaldaks loota, et isiku käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Arvestades Sergei Kišunase pikka kriminaalset elukäiku ning järjepidevat suutmatust püsivaid muutusi seadusekuulekuse suunas ette võtta, ei ole kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine kohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik