1-20-8839/17

1-20-8839 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. veebruar 2021, Tallinn 1-20-8839 /20231600224/ Kohtunik Katrin Mikenberg Jane Põldoja V P süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Merike Tikk Aivar Ennok Süüdistatav V P – isikukood: xxxx; kannab karistust xxxx; elukoht vabaduses: xxxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: 1 klass; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxx; karistatus: varem kriminaalkorras neli korda karistatud, viimati Harju Maakohtu 24.09.2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud 23 päeva, millest kandmata karistus 11 kuud ja 23 päeva vangistust pöörati Pärnu Maakohtu 04.03.2020 määrusega täitmisele (karistuse kandmise alguseks 04.03.2020); tõkend: puudub RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, § 310, § 311, § 312, § 314 ja § 181 lg 1, § 381 lg 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus otsustas:
2. V P mõista õigeks talle esitatud süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi.
3. Jätta menetluskulud kogusummas 886,20 eurot (s.o määratud kaitsja õigusabi kulud kohtueelses menetluses 189,60 eurot ja kohtumenetluses 696,60 eurot) riigi kanda.
4. Võtta vastu K Pu tsiviilhagist loobumine ning lõpetada menetlus V P vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
5. K P lähenemiskeelu taotlus V P suhtes jätta läbi vaatamata EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 318 lg 1, 319 lg 2). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS 319 lg 3). SÜÜDISTUS V P 26.01.2020 kella 14.00 paiku lõuna paiku läks oma xxxx K P elukohta aadressil xxxx, kus ta lähenes kannatanule ja ähvardas K P nii füüsilise vägivallaga kui ka tapmisega, öeldes kannatanule: „Oota sa, küll ma su maha löön. Ma löön su pea lõhki“. K P võttis ähvardust reaalselt, tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta teab, et V P on olnud ka varasemalt vägivaldne. Seega V P pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. PÕHIOSA 1-20-8839 Tõendite lubatavusest
6. Kohus loeb süüdistatava V P ütlused ebausaldusväärseks, sest kõrvutades neid tunnistaja K S ja kannatanu K P ütlustega ilmnevad süüdistatava ütlustes suured erisused 26.01.2020 lõunasel ajal xxxx ruumides toimunu kajastamisel. Erinevalt kannatanust ja tunnistajast eitas süüdistatav xxxx ruumides viibides kannatanule ähvardavate lausete ütlemist. Samuti süüdistatava kohaselt kannatanu sõimas süüdistatavat ning ähvardas süüdistatavat lauajupiga lüüa, kui süüdistatav kohe ära ei kao. Kuivõrd kannatanu ja tunnistaja ütlused on üksteisega suuremas osas haakuvad ning neist ilmneb, et süüdistatav ütles kannatanule ähvardavaid lauseid; ei ilmne, et kannatanu oleks olnud süüdistatava suunal verbaalselt agressiivne, siis leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei pea paika. Eelviidatud vastuolude tõttu jätab kohus süüdistatava ütlused tervikuna tõendikogumist välja. Ülejäänud kohtus uuritud tõendid on lubatavad ning asjakohased. Tuvastatud asjaolud ning kuriteokoosseis
7. Kohus toob esmalt esile tuvastatud asjaolud, kontrollides, kas V P lähenes K P ja ähvardas teda verbaalselt tapmisega (lause „Oota sa, küll ma su maha löön“) ja füüsilise vägivallaga (lause „Ma löön su pea lõhki“). Kohus kontrollib, kas V P oli kannatanule teadaolevalt varasemalt vägivaldne, kuivõrd süüdistuse järgi andis just see asjaolu kannatanule alust karta ähvarduse täideviimist. Seejärel kohus hindab, kas tuvastatud asjaolud viitavad, et V. P tegevus tekitas kannatanule, aga ka keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist, tõsiselt võetava hirmutunde elu pärast või kartuse saada tervisekahjustus.
8. Kohus loeb kannatanu K. P ja tunnistaja K. S ütlustega tuvastatuks, et V. P on K. P vend. xxxx asuv korteriomand kuulub kinnistusraamatu andmetel (tl 79) ja kannatanu ütluste järgi T P ja K P. Tunnistaja K. S ütlustest nähtub, et ta tunneb nii süüdistatavat kui kannatanut 16-17 aastat, kuna elati kõrvuti majades. Kannatanu ja tunnistaja ütlused tõendavad, et varasemalt elas xxxx aadressil ka süüdistatav, kuid 26.01.2020 seisuga ei olnud süüdistataval enam korterile juurdepääsu. Karistusregistri teatise (tl 14-20) ja Harju Maakohtu 07.01.2020 määruse (tl 48-50) järgi vabanes süüdistatav 23.01.2020 tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt. Kannatanu ütlused näitavad, et ta kohtus juhuslikult
9. aasta jaanuaris reede õhtul V. P. Kohtumine oli rahulik. Kannatanu sai teada, et V. P ööbib paar päeva xxxx xxxx juures ja läheb esmaspäeval pikemaks ajaks xxxx. Järgmisel päeval, laupäeval, viis kannatanu tädi juures olevale V. P riided ja asjad, mis olid olnud xxxx. Ka siis räägiti rahulikult. Kannatanu ja tunnistaja ütlused ühilduvad selles, et 26.01.2020 (kalendri järgi pühapäev – kohtu märkus) hommikul ilmus süüdistatav xxxx juurde, kuid ei saanud korterisse sisse, sest kannatanut ei olnud kohal. Kannatanu sõnul oli korteris suur remont, kannatanu ise elas sellel ajal üüripinnal. Kannatanu sõnul V. P helistas talle pühapäeva hommikul kella 09-10.00 vahel, oli ärritunud. Kannatanu läks 26.01.2020 lõunasel ajal xxxx juurde, sest vennal olid seal paljud asjad ning kannatanu soovis need vennale kätte anda. Kui kannatanu xxxx juurde jõudis, oli vend saunas. Kannatanu sõnul olid saunas paljud V. P asjad ja vennal oli saunale juurdepääs. Kannatanu kohaselt oli vend väga pahane, vihane, et tema asjad ei olnud sauna pandud korralikult. Neil hakkas tekkima konflikt, milles vend V P süüdistas õde selles, et see jättis ta elukohast ilma. Selle peale läks kannatanu tuppa ning süüdistatav jäi sauna enda asju pakkima. Nii kannatanu, kui tunnistaja ütlustest nähtub, et samal ajal viibis xxxx korteris tunnistaja K. S.
10. Edasisi sündmusi xxxx korteris kajastavad kannatanu ja tunnistaja üldjoontes sarnaselt, kuid erinevused ilmnevad mõningates detailides ja sündmuste järjestuses.
11. Kannatanu K. P kirjeldab 26.01.2020 lõunasel ajal xxxx korteris toimunut järgmiselt. Toas oli kaks samasugust tööriistakasti. V ütles, et tööriistakast on tema oma. Kannatanu vastas, kui see on sinu, siis palun võta. Kannatanu järgi kallas süüdistatav tööriistakasti, milles olid kannatanu esemed, lihtsalt tühjaks, oli vihane, äkiline ja tõstis häält. Kannatanu rääkis, et tal tekkis kartus, et kui inimene on sellises vihaseisundis, võib juhtuda midagi, mida ise ka pärast kahetseb, võib lüüa või midagi. Süüdistatav ei löönud kannatanut. Kannatanu võttis enda kaitseks ühe puupulga või mingi ehitusmaterjali, n.ö. igaks juhuks. Kannatanu ütles süüdistatavale, et palun mine ära. Süüdistatav nägi kannatanu käes olevat puupulka ja ütles kannatanule, et löö, löö, siis ma löön sul 2 1-20-8839 pea lõhki. See ehmatas kannatanut. Seejärel süüdistatav lahkus toast ja tagasi ei tulnud. Süüdistatava ja kannatanu vaheline vestlus toimus toas vene keeles.
12. Tunnistaja K. S ütlustest ilmneb, et V. P ja K. P vahel xxxx-xxxx ei ole. Tunnistaja peab ennast tänaseks päevaks K. P sõbrannaks, nende lapsed on lapsed on sünnist saati koos kasvanud. Tunnistaja kajastas 26.01.2020 lõunasel ajal xxxx korteris toimunut järgmiselt. Tunnistaja tuli xxxx, sest kannatanu kutsus teda enda juurde moraalseks toeks, nii igaks juhuks. V. P tuli mingi hetk tuppa. Tuppa tulles ei olnud V. P väga ärritunud, kuid ka mitte heas tujus. Tunnistaja sõnul tahtis V. P saada toast enda asju ning K. P aitas neid esemeid toas otsida. V nägi tööriistakasti ja ärritus, öeldes, et see on tema oma. V. P kiskus tööriistakasti lahti, valas kogu sisu põrandale. Tunnistaja kuulis, kuidas K ütles, et see ei ole V. P oma. Kohe peale seda nägi V oma kasti, viskas K kasti kõrvale ja hakkas võtma oma kasti. Tunnistaja sõnul oli kast mingisuguse aluse või plaadi peal. Tunnistaja sõnul tahtis K aidata, tõstis seda plaati. Tunnistaja nägi plaadi liikumist. Tunnistaja sõnul K ütles talle, et V sai plaadiga pihta. Tunnistaja ise pihta saamist ei näinud, kuna seisis köögi uksel, toas viibivast kannatanust ja süüdistatavast 4-5 meetrit eemal. KrMS § 66 lg 21 p 3 annab aluse tugineda tunnistaja vahendatud ütlustele. Kuna kannatanu K. P rääkis tunnistajale, et vend V. P sai kannatanu tegevuse tulemusena tööriistakasti all olnud plaadiga pihta, samas seda asjaolu kannatanu kohtus ülekuulamisel ei pidanud vajalikuks mainida ning plaadiga riivamine võib üldteadaolevalt põhjustada pihtasaajale valutunde, siis kohus leiab, et selline asjaolu on KrMS § 66 lg 21 p 3 mõttes vastuolus rääkija huvidega ning seetõttu loeb kohus tunnistaja K. S vahendusel tuvastatuks, et kannatanu läks plaadiga süüdistatavale pihta. Tunnistaja K. S rääkis, et siis läks jamaks. V oli vihane ja ärritunud, lubas K. P maha lüüa, üles puua, ära kägistada, midagi taolist. Tunnistaja ei mäletanud, mis keeles kannatanu ja süüdistatav vestlesid. Tunnistaja sõnul oli K ehmunud, võttis mingi lauajupi, mida hoidis seda enda ja V vahel. Tunnistaja sõnul K ei kaitsenud end pulgaga, ta lihtsalt hoidis seda vahel, et V talle lähemale ei saaks tulla. Selle peale V ägestus, võttis pulgast kinni, surus endale vastu rinda ja karjus Kle, et löö, löö. K ei löönud ning palus Vl lahkuda. V lahkuski. V.P tuppa tulemisest kuni välja minekuni kulus 5-10 minutit. Tunnistaja teadis, et konfliktolukordades on V.P hästi kergelt ärrituv ning arvas situatsioon võib hullemaks minna, kannatanu suhtes füüsiliseks. Tunnistaja teada oli õel ja vennal ka varem olnud sõnelusi ja kähmlusi, kuid tunnistajale ei meenunud, et V.P oleks varasemalt kasutanud õe K. P suhtes füüsilist vägivalda.
13. Tunnistaja K. S ja kannatanu K. P ütlustest saab teha järelduse, et süüdistatav ja kannatanu olid tööriistakastide juures lähestikku. Tunnistaja ja kannatanu ütlustest ei nähtu aga, et pärast tööriistakasti sisu maha valamist ja plaadiga pihta saamist oleks ärritunud ja häält tõstev süüdistatav spetsiaalselt kannatanule lähenenud. Küll võis kannatanu ärritunud süüdistatava lähenemist mitte soovida, kuna võttis kätte pulga, millega hoidis enda ja süüdistatava vahel distantsi. Kohus tunnistaja K. S ja kannatanu K. P ütlustega tuvastatuks, et V.P ütles pärast tööriistakasti intsidenti kannatanule hulga ebaviisakaid lauseid, sh „löön su maha“ ja pärast kannatanu poolt pulga kätte võtmist haaras pulgast, surus selle endale vastu rindu, öeldes „löö, löö, siis ma löön sul pea lõhki“. Lingvistiliselt võib lauset „löön su maha“ mõista tapmise lubadusena ja lauset „löön sul pea lõhki“ peavigastuse tekitamise lubadusena.
14. KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks ei piisa üksnes tapmisele või tervisekahjustuse tekitamisele viitavate lausete ütlemisest, kuivõrd tuvastada tuleb, kas kannatanul oli tegelik alus karta ähvarduse täideviimist. Teisisõnu on vaja praegusel juhul hinnata, kas V P öeldud laused tekitasid kannatanus K. Ps tõsiselt võetava hirmutunde enda elu pärast ning kartuse saada tervisekahjustus. Kohtupraktikas (vt nt RKKK 06.02.2020 otsus nr 1-19-1849) on leitud, et ähvarduse veenvust tuleb hinnata ka keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist. Kohtu hinnangul tähendab see kriteerium, et konkreetset sündmustiku, isikute omavahelisi suhteid ja muid kaasnevaid asjaolusid arvestades peab ähvardus tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
15. Süüdistuse kohaselt oli kartuse aluseks kannatanu teadmine, et süüdistatav on olnud varasemalt vägivaldne. Kannatanu K. P ütlustest nähtub, et V.P olnud ka varasemalt ettearvamatu, ärritub kergelt, kuid ta ei ole talle kätega kallale tulnud. Kannatanu ei teadnud, et süüdistatav oleks olnud 3 1-20-8839 kellegi teise suhtes füüsiliselt vägivaldne. Kannatanu teadis, et V.P on loopinud asju vastu seina, esinenud on lõhkumist. Konfliktid tekivad siis, kui V.P on alkoholi tarvitanud või pohmelliseisundis. K. Pl on esinenud V.P vaidlusi, seda ka öisel ja hommikusel ajal, mis häirib kannatanut ja tema lapsi. Oli juhus, kus vennal ei tulnud öösel und, ta tuli saunast tuppa, küsides, kes siin magab, ajas toad sassi ning see hirmutas kannatanu lapsi. Kannatanu teab, et vend on viibinud vangis, kuid ei tea, mille eest vend vangis oli. Kannatanu teab, et vennal oli varasemalt suhe ühe naisterahvaga ning on naiselt kuulnud, et lahkuminekul lõhkus vend ära naisterahva akna.
16. Kohus peab teiste nähes asjade loopimist, lõhkumist, öisel ajal teiste une häirimist vaimseks vägivallaks, mistõttu asub seisukohale, et tõendatud on kannatanu teadlikkus süüdistatava varasemast vaimsest vägivaldsusest. Kohtus ei leidnud tuvastamist, et kannatanu oleks olnud teadlik süüdistatava varasemast füüsilisest ehk kehalisest vägivaldsusest. Kohtus uuriti V.P varasemaid kohtuotsuseid ja karistusregistri väljavõtet (tl 14-50). Nende põhjal on V.Pl neli kehtivat kriminaalkaristust, muuhulgas kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Kuna kannatanu kohtuistungil ei teadnud, mille eest on vend vangis viibinud, siis sellest tulenevalt ei tõenda V.P varasem karistatus kannatanul K. Pl esinevat alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtuistungil uuriti ka politsei ettekannet (tl 53) politsei andmebaasi MIS põhjal. Sellest nähtuvalt on V.Pl andmebaasis 144 juhtumit. Ettekandes on toodud esile kolm juhtumit
17. aastast, milles kahega olid seotud nii K. P (teataja) kui V.P (seotud isik või kontrollitav isik). Kuivõrd üks pöördumistest on toimunud varahommikusel ajal kell 05.39 ja teine hilisõhtusel ajal kell 22.57 ning pöördumised on tinginud V.P käitumine (karjumine, elektrikilbist elektri väljalülitamine, pudelite loopimine), siis ka need pöördumised viitavad V.P vaimsele vägivaldsusele, asjade lõhkumisele, millega kannatanu kursis oli.
18. Praegusel juhul on lisaks kannatanu teadlikkusele V.P varasemast käitumisest (kalduvus karjuda, vaielda, lõhkuda asju) ja V.P isiksuse omadustest (kergelt ärrituv) vaja arvestada ka põhjuseid, miks V.P tuli 26.01.2020 xxxx ning korteris aset leidnud sündmustikku. Leidis tuvastamist, et süüdistatav tuli xxxx juurde eesmärgiga saada kätte saunas ja korteris olevad temale kuuluvad isiklikud esemed. Kannatanule teadaolevalt oli süüdistatav 26.01.2020 häiritud sellest, et ta ei ole enda varasemasse elukohta xxxx enam oodatud, samuti sellest, et süüdistatava asju hoitakse saunas lohakalt. Kannatanu sai aru, et süüdistatav on halvas tujus ka xxxx korteris viibides, kuivõrd pidas köögis olnud kannatanu tööriistakasti enda omaks, tõstis häält ja valas meelepahas tööriistakasti sisu põrandale. Kannatanu teadis, et läks tööriistakasti all olnud plaadiga kogemata süüdistatavale pihta, misjärel süüdistatava pahameel kasvas veelgi ja ta pahvatas välja hulga ebaviisakaid lauseid, sh „ma löön su maha“. Tunnistaja ja kannatanu ütlustest ei ilmne, et V.P oleks pärast tööriistakasti intsidenti ja plaadiga pihta saamist midagi spetsiaalselt kätte võtnud. Seda ei heideta talle ka ette. Järgmiseks võttis kannatanu ebaviisakalt väljenduva süüdistatavaga distantsi hoidmiseks kätte pulga. Süüdistatav võttis pulga otsast kinni, surus selle endale vastu rinda, öeldes, et löö, löö, siis ma löön sul pea lõhki. Kui kannatanu palus tal korterist lahkuda, siis V.P seda ka tegi. Tunnistaja ja kannatu ütlustest ei ilmne, et 26.01.2020 oleks V.P olnud alkoholijoobes või jääknähtudega.
19. Kohus leiab, et varasema teadmise pinnalt ei olnud kannatanul ega ka samade teadmistega keskmisel mõistlikul kõrvalseisjal alust tõsimeeli karta, et kaines olekus, kuid pahases tujus isiklikele esemetele järgi tulnud vend, kes seni on konfliktolukordades piirdunud karjumise ja asjade lõhkumisega, mõtleb pärast tööriistakasti- ja plaadiintsidenti kannatanule öeldud lauseid „löön su maha“, „löö, löö, siis ma löön sul pea lõhki“ tõsiselt. Kohus leiab et V.P öeldud laused ei olnud tõsiselt võetavad ähvardused ka seetõttu, et ta pärast tööriistakasti põrandale laiali valamist ja plaadiga pihta saamist süüdistatav küll verbaalselt plahvatas, kuid ei võtnud ise kätte esemeid, mis võinuks anda kannatanule signaali, et öeldut ka tegelikult mõeldakse. Pulgast haaras süüdistatav ja surus selle endale vastu rinda alles siis, kui kannatanu oli pulga kätte võtnud. Samuti lahkus süüdistatav korterist pärast kannatanu sellekohast palvet. Neist asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava laused „löön su maha“, „löö, löö, siis ma löön sul pea lõhki“ on käsitatavad emotsionaalse väljapurskena. Kohtu hinnangul kannatanuga samade teadmistega ja samades oludes viibiv keskmine mõistlik kõrvalseisja tunneks end ebaviisakatest lausetest 4 1-20-8839 häirituna ning sooviks selliselt käituva isiku lähedust vältida, kuid ei arvaks tõsimeeli, et süüdistatav, kes varem ei ole füüsiliselt kallale tulnud, mõtleb neid lauseid tõsiselt. Seega ei leidnud tuvastamist, et kannatanul oli alust karta, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia – soovida kannatanut tegelikult tappa või kannatanu tervist kahjustada.
20. Kohtus uuriti telefoni kuvatõmmist (tl 57-58) V.P sõnumivahetusega. Kannatanu ütlustest nähtub, et sai sõnumivahetuse V.P endiselt pruudilt. Kannatanu sõnul kirjutas Vk sõnumid pruudile eelmisel aastal, kui sai vangist välja ja pidi minema xxxx. Kirjutas kas samal või järgmisel õhtul. Kuvatõmmiselt on näha, et V.P kirjutas kell 22.41 kellelegi: „Kas sa käisid suvel kohal?“. Vestluspartner vastas: „Ja kuidas sa praegu hakkad?“. V.P kostis: „Nad ei andnud sulle isegi minu aadressi!“ Talle vastati: „Jah, kolmeks kuuks.“ Seejärel kirjutas V.P: „Tappa neid!“. Kui temalt päriti, milleks, vastas V.P: „Aga mida veel nendega teha? Rääkisid kõikidele igasugust paska minu kohta! Ma ei suhtle nüüd mitte ühegi sugulasega.“ Kui vestluspartner küsis, aga tädi, vastas V.P: „Kõikidest on kopp ees! Kõik (arusaamatu sõna) mind.“ Kohus leiab, et kõnealune kuvatõmmis ei tõenda, et kannatanul oli 26.01.2020 lõunasel ajal põhjust karta ähvarduse täideviimist. Esiteks, V.P saatis sellise sõnumi mitte kannatanule, vaid hoopis enda pruudile. Teiseks, ta saatis sõnumi pruudile pärast 26.01.2020 intsidenti xxxx, st ajaliselt tükk maad hiljem pärast häirivate lausete ütlemist kannatanule. Kolmandaks, V.P kirjutas mitmuses, konkretiseerimata, kellele on lause „tappa neid“ suunatud. Neljandaks, arvestades kogu kuvatõmmiselt nähtuvat vestlust, toimus kirjavahetus solvumise foonil ning kohtu hinnangul on lause „tappa neid!“ käsitatav emotsionaalse väljapurskena, mitte tõsiselt võetava tapmise lubadusega.
21. Kohtus uuriti ka xxxx (xxxx) vastust (tl 55), millest tulenevalt on V.P aastatel xxxx, viimati 13.02.2020, käinud psühhiaatriapolikliinikus vastuvõtul ning viibinud aastatel xxxx neljal korral ravil. Kannatanule oli V.P haiglas ravil käimise fakt teada. Praegusel juhul ei viita 26.01.2020 sündmustik, et V.P varasemate pöördumiste põhjal xxxx-i oleks kannatanu kartnud ähvarduse täideviimist.
22. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtus ei leidnud tõendamist, et V.P poolt kannatanule öeldud laused „löön su maha“ ja „löö, löö, siis ma löön sul pea lõhki“ oleksid kannatanule öeldud selliselt, et kannatanul ja keskmisel mõistlikul kõrvalseisjal oleks tekkinud tõsiselt võetav hirmutunde enda elu pärast või kartus saada tervisekahjustus. Seega ei leidnud kinnitust KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu tunnus „kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist“.
23. Lähtudes KrMS § 309 lg 2 mõistab kohus V.P talle esitatud süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi õigeks, kuna kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud. MENETLUSKULUD
24. V.P menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõistes on määratud kaitsja tasud kohtueelses ja kohtumenetluses.
25. Määratud kaitsjate tasud olid kohtueelses menetluses 97,20 eurot (tl 61-62 ), 92,40 eurot (tl 63-66) ning kohtumenetluses 696,60 eurot (tl 85-86), kõik kokku 886,20 eurot. Kohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kaitsjatasu suuruse määratlemisel on taotlustes arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 1 kohasest kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis. Kuna kohus mõistis V P talle esitatud süüdistuses õigeks, jäävad määratud kaitsja tasud vastavuses KrMS § 181 lg 1 riigi kanda. TSIVIILHAGI
26. Kannatanu K. P esitas 27.01.2020 tsiviilhagi V.P vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot. 22.01.2021 toimunud kohtuistungil kannatanu loobus süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagist. Süüdistatav ega kaitsja tsiviilhagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kannatanu avaldus hagist loobumise osas tuleb vastu võtta ja tsiviilhagi menetlemine lõpetada KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. 5 1-20-8839 LÄHENEMISKEELD
27. 22.01.2021 kohtuistungil, samuti kohtuistungil uuritud 06.01.2021 taotluse kohaselt, soovis kannatanu K. P lähenemiskeelu kohaldamist V.P suhtes. Kuna kohus mõistis V P talle esitatud süüdistuses õigeks, jätab kohus kannatanu esitatud lähenemiskeelu KrMS § 3101 lg 2 ja § 310 lg 2 tulenevalt läbi vaatamata. Kohus juhib tähelepanu, et TsMS § 475 lg 1 p 7 võimaldab ka tsiviilkohtumenetluses taotleda hagita menetluses lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg Kohtunik 6