Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13567 Ts

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja MABRUK OÜ (uus ärinimi KoroonaClub Hola! OÜ) sõlmisid

1. juunil 2019 Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr xxxx välikohviku paigaldamiseks xxxx ette. Leping kehtis perioodil
2. juulist 2019 kuni
3. septembrini
4. Tingimuste lisa 2 punkt 7.1 sätestab, et üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri linnarajatise üürilepingu punktis 11 märgitud summas. Viimati nimetatu kohaselt kohustub üürnik tasuma üüri 496,80 eurot/kuus, arvestatuna tariifist 21,60 eur/m2 eest kuus. Poolte vaheline leping lõppes, kuid kostjal jäi lepinguperioodist üürivõlgnevus. Tingimuste lisa 2 punkti 7.3 kohaselt on üürnik linnarajatise üürilepingu punktis 11 nimetatud üüri tasumisega viivitamisel kohustatud tasuma üürileandjale viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja saatis
5. oktoobril 2019 kostjale meeldetuletuse üürivõlgnevuse tasumiseks. Lisaks saatis hageja
6. augustil 2020 kostjale e-kirja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole tasunud võlgnevust. Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse väljastatud saldoväljavõttest ja väljastatud arvetest nähtub, et kostjal on hageja ees üürivõlgnevus perioodi
7. juulist 2019 kuni
8. augustini 2019 eest summas 957,40 eurot. Tingimuste punkti 7.3 kohaselt on üürnik linnarajatise üürilepingu punktis 11 nimetatud üüri tasumisega viivitamisel kohustatud tasuma üürileandjale viivist 0,05% tähtajaks tasumata 2 summalt iga viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevusest tulenevad viivised summas 182,86 eurot. Hageja palub kindlaks määrata enda menetluskulud summas 200 eurot. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse pealt tasutud riigilõivust. Muid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole. Hageja palub: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 957,40 eurot ja viivis summas 182,86 eurot, 2) jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda, 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot ning määrata kindlaks, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 02.10.2020 AETsüsteemi vahendusel. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Hagile vastamise tähtaeg oli seega 16.10.
9. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmisel on kohtul õigus teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab kohus põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus peab seega hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot põhjendatuks.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4