) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal, ja kostjal on ühised 15-aastane tütar ja 13aastane tütar (I kd tl 9-10), kes elavad ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Samuti puudub vaidlus hagejate vajaduste suuruse osas. 26.11.2019 toimunud istungil kostja kinnitas, et ei vaidlusta hagejate vajadusi (vt I kd tl 144). Seega tuleb lugeda hageja I vajaduste suuruseks 1202.94 eurot ning hageja II vajaduste suuruseks kahekordne miinimumelatis. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kostja on seisukohal, et tema ei ole võimeline hagejale I ½ ulatuses hageja I vajadustest elatist andma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejate vanemate, s.o hagejate seadusliku esindaja ja kostja, igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses (vt nt I kd tl 143). Samas on kostja äriühingu omanik ning tema täiendava sissetuleku moodustavad äriühingu makstavad dividendid. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub kinnisvarana elukoht, samuti sõiduk. Kostjale kuulub kinnisvarana tema elukoht. Mõlema vanema ülalpidamisel on alaealistest lastest hagejad. Vanemate töövõimet ei ole piiratud. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus hagejate osas, siis on vanemad ise kujundanud laste elulaadi, sisustanud laste vaba aja huviringiga, ning selliselt käitudes on pidanud vanemad endale ka teadvustama, et nad võtavad endale kohustuse tagada laste sellistele vajadustele rahaline kate. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud mõlemale hagejale kokku alates hagi esitamisest, s.o aprill 2019 kuni oktoober 2019 elatist 3280.00 eurot (vt I kd tl 155, I kd tl 175183), s.o kummalegi hagejale 1680.00 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et nimetud ajavahemikul on olnud hagejate ja kostja vahetu suhtlus minimaalne. Seega on kostja tasunud hagejale I elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 01.04.2019, 2 kuu ja 24 päeva ulatuses (1680.00 eurot : 600.00 eurot/kuus) ning kostjal tuleb elatist tasuda hagejale I alates 25.06.2019. Seega on kostja tasunud hagejale II elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 01.04.2019, 6 kuu 7 päeva ulatuses (1680.00 eurot : 270.00 eurot/kuus) ning kostjal tuleb elatist tasuda hagejale II alates 08.10.2019.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. 3 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ajavahemiku 28.03.2018-27.03.2019 eest tasus kostja hagejatele kokku elatist 1195.00 eurot (vt I kd tl 45 pöördel, I kd tl 71 pöördel), s.o kummalegi hagejale 597.50 eurot. Kostja on tõendanud, et kandis ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 vahetult hageja I osas hariduskulusid 1015.92 euro ulatuses (I kd tl 81-84, I kd tl 85, II kd tl 53-59) ning kulusid seoses hageja I treeningtegevusega 3148.42 euro ulatuses (I kd tl 86-95, I kd tl 96-97, II kd tl 53-59). Vaidlust ei ole selles, et hageja II õppis koolis, kus tuli tasuda õppemaksu, ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja I tegeleb igapäevaselt ujumistreeningutega. Kostja on tõendanud, et kandis ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 vahetult hageja II osas hariduskulusid 1378.88 euro ulatuses (I kd tl 77-80, I kd tl 85, I kd tl 98, II kd tl 53-59). Vaidlust ei ole selles, et hageja II õppis koolis, kus tuli tasuda õppemaksu, ei ole. Polte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejaid täiendavalt ajavahemikul 28.03.201827.03.2019 vahetult üleval pidanud riiete-jalatsite osas 269.15 euro ulatuses (vt II kd tl 65). Kuna pooled ei ole ülalpidamise jaotust hagejate vahel esile toonud, siis tuleb lugeda ülalpidamine võrdseks, s.o kummagi hageja osas 134.58 ulatuses. Ülejäänud osas, s.o 407.07 euro ulatuses, vaidlevad hagejad vahetule ülalpidamisel vastu. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu üheliselt, et nimetatud asjad oleksid ostetud just hagejate tarbeks, mitte nt kostjaga koos elava kärgpere laste tarbeks. Seetõttu ei loe kohus tõendatuks riiete-jalatsite osas vahetut ülalpidamist 407.07 euro ulatuses (I kd tl 184, I kd tl 185, I kd tl 186, I kd tl 187, I kd tl 188, I kd tl 189, I kd tl 190, I kd tl 197, I kd tl 198, I kd tl 199, I kd tl 200). Seega on tõendatud, et kostja pidas hagejat I ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 ülal 4896.42 euro ulatuses (597.50 + 1015.92 + 3148.42 + 134.58). Samuti tõendatud, et kostja pidas hagejat II ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 ülal 2110.96 euro ulatuses (597.50 + 1378.88 + + 134.58). Seega on kostja hagejaid ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 ülal pidanud 7007.38 euro ulatuses, mis ületab hagejate miinimummääras elatise nõuet tuntavalt. Elatise võlgnevuse osas ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 jääb hagi rahuldamata. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et S Ri ja L-L Ri hagi H Ri vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja I ülalpidamiseks igakuise elatise summas 600.00 eurot alates 25.06.2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni hageja I kasuks ning hageja II ülalpidamiseks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 08.10.2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni hageja II kasuks. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr x Swedbank AS-is iga kuu 01. kuupäevaks. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 468 lg-st 3 tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks kummagi hageja osas igakuiselt ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, lugedes selle hagejatele hädavajalikuks ulatuseks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.