KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- märts 2021 1-12-628 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Nikolai Sokolov (isikukood: 39302107014) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrus Volitatud esindaja Indrek Põder, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Jõgisoo Nikolai Sokolov RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- N. Sokolov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- mai 2012 otsusega KarS § 114 p 5 järgi. Ta kannab 12-aastast vangistust alates
- oktoobrist
- Karistusaeg lõpeb
- oktoobril
- Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid N. Sokolovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Vangla ja prokuratuur N. Sokolovi vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti N. Sokolov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus märkis, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab olema nende asetleidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida juba toimepandud kuritegude põhjal. N. Sokolovi on karistatud ühel korral. Kuriteo toimepanemise põhjuseks peab vangla isiku puudulikku probleemide lahendamise oskust ja grupi mõju. Mõrva sooritas N. Sokolov röövimise eesmärgil ja grupis. N. Sokolovi retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge ning seda ei maanda ka lisakohustused ja vabanemisjärgsed tingimused.
- Positiivsena tõi kohus välja N. Sokolovi panustamise haridusse ja keeleõppesse. Ta on lõpetanud gümnaasiumi
- a ja eesti keele tasemel B
- a omandas N. Sokolov pudupingioperaatori eriala. Lisaks sellele läbis N. Sokolov
- a kognitiiv-käitumusliku sotsiaalprogrammi „EQUIP“ ja
- a „Sotsiaalsete oskuste“ programmi. Vabanemisel oleks N. Sokolovil töökoht ning toetavad lähedased.
- Uute kuritegude ohtu pidas kohus siiski suureks. Asja materjalidest ei nähtu rehabiliteerivate tegevuste positiivset mõju kinnipeetavale. Iseloomustuse kohaselt määrati N. Sokolov
- oktoobril
- majandustöödele, ent ta ei asunud reaalselt tööle, ehkki meditsiinilist vabastust tal ei olnud. N. Sokolovile on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid.
- novembril
- määrati talle distsiplinaarkaristus allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest. Seega ei ole süüdlasel soovi ega tahet oma kuritegeliku aktiivsuse põhjuste, s.o puuduliku probleemilahendusoskuse ja impulsiivsuse ning kuritegelike hoiakutega tegeleda.
- Kohus tõdes, et terve vangistus on kinnipeetaval möödunud rohkete distsiplinaarüleastumiste ja täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega. Iseloomustuse kohaselt kontrollib süüdlane ametnikega suhtlemisel oma käitumist, ent on naisvalvurite suhtes käitunud ebasobivalt. Seega pole kinnipeetav teinud oma mõtte- ja käitumisviisis jätkuvalt korrektuure ja seda isegi pärast Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrust, kui N. Sokolov jäeti ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata mh põhjusel, et isikut on korduvalt karistatud korralduste mittetäitmise eest. Mõistetud distsiplinaarkaristustele vaatamata jätkab kinnipeetav samasugust käitumismustrit. Seega ei saa öelda, et N. Sokolov oleks saavutanud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid. Ka ringkonnakohtu
- novembri
- a määruses leiti, et isikul on probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodule vaatamata ei ole N. Sokolovi käitumises tänini muutusi toimunud. N. Sokolov on vastutustundetult suhtunud talle antud võimalustesse alustada seaduskuulekat elu ega ole valmis kuritegelikust käitumisest loobuma. Kohtu arvates võib N. Sokolovist oodata uute kuritegude toimepanemist. Tõenäoliseks ei pidanud kohus seda, et N. Sokolov oleks valmis korrektselt vabaduses tegelema erinevate rehabiliteerivate tegevuste raames probleemkohtadega või täitma temale ebameeldivaid või mõttetuna näivaid kohustusi.
- Röövmõrvas, mis pandi toime eelnevalt kokkulepitud tegevusplaani alusel kannatanult raha hõivamiseks ja vajadusel tema tapmiseks, oli N. Sokolovi roll lüüa kannatanut noaga selga või kõhtu. Nii raske kuriteo toimepannud isiku saab vabastada vaid juhul, kui oht uue kuriteo toimepanemiseks on minimaalne. Kohus märkis, et vabastamiseks peaks üliraske kuriteo sooritanud isiku käitumine vangistuses olema laitmatu ja kehtivast korrast kinnipidamine täpne ning rehabiliteerivate tegevuste osavõttki peaks näitama ilmselgelt soovi oma mõttemaailma ja käitumise muutmiseks. Sellist järeldust süüdistatava senisest käitumisest teha pole võimalik. Süüdlane võib hakata argielus raskuste või konfliktide vm ebameeldivuste korral neid lahendama õigusvastasel, sh vägivaldsel viisil, tõstes teiste vajadustest ja soovidest kõrgemale enda tahtmise. Selliselt on ta vangistuses ka käitunud (nt tööst keeldumine). Kohus ei näinud esitatud materjalidest ega kohtuistungil avaldatust motivatsiooniallikat, mille nimel N. Sokolov pingutaks senises eluviisis ja mõttemaailmas korrektuuride tegemiseks. Kuriteo toimepanemise ajalgi omandas ta haridust ning omas lähedaste toetust, ent see ei takistanud tal sooritamast jõhkrat kuritegu vaid 20 euro saamise nimel.
- Kohtul puudus kindel veendumus, et käitumiskontrollile allutamine elektroonilise valvega ja lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske piisavalt 2
(6)maandada. Kriminaalhooldus eeldab kehtestatud korrast täpset kinnipidamist, mida süüdlane vanglas ei ole suutnud. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Saata käesolev kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivselt teha uus määrus, millega vabastada N. Sokolov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.
- Kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid, hinnates sisuliselt vaid N. Sokolovi varasemaid kuritegusid rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
- N. Sokolovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud formaalsed eeldused. N. Sokolov soovib vabaneda ning võtab endale lisakohustuse alluda elektroonilisele valvele ning täita kõiki selle tingimusi. Ta on varasemast elukäigust järeldused teinud ning soovib teha kardinaalseid muudatusi, mida kinnitab üheselt tema käitumine kinnipidamisasutuses. N. Sokolov tunnistab süüd ja kahetseb tehtut, tal on vabanedes töö- ja elukoht ning toetavad lähedased. Ta on vangistuse jooksul perega suhelnud. N. Sokolovil puuduvad kontaktid kuriteokaaslaste või kriminaalkorras karistatud isikutega ning vanglas ei ole ta toetanud subkultuuri.
- Isiku head käitumist vangistuses iseloomustavad panustamine haridusse ja keeleõppesse, sh keskhariduse ja puidupingioperaatori eriala omandamine. Käesolevalt õpib N. Sokolov plaatijaks. Ta on läbinud erineva tasemega riigikeeleõppeid ning sotsiaalprogramme, st täitnud igakülgselt individuaalset täitmiskava. Kohtuistungil selgitasid kaitsja ja N. Sokolov
- oktoobril ja
- novembril
- a määratud distsiplinaarkaristuste asjaolusid (vt ka lisatud tõend Tartu Ülikooli Kliinikumis teostatud uuringutulemuste kohta, mis kinnitab N. Sokolovi vigastusi ja tööst puudumise/keeldumise/võimatuse asjaolusid). N. Sokolovi tervislikust seisundist olid teadlikud ka vangla töötajad, sest N. Sokolov oli enda tervisliku seisundi uuringute ja raviga olnud kliinikumi ravijärjekorras ca 1 aasta.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on edaspidise õiguskuuleka käitumise prognoos (Vt määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21 ja
- veebruari
- a määrus asjas nr 1-14-10087/66, p 33.). Mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks esinema ei pea. Kuritegude asjaolude tähtsus ajas väheneb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 28). Kohtul lasub süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmisel kohustus ära näidata, mis annab aluse arvata, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ja suhtumine muutunud, ning osutada nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 22)
- Maakohus on N. Sokolovi vangistusest ennetähtaegse vabastamisel sisuliselt keeldunud sellest kuriteo asjaolude tõttu, sidumata seda arusaadavalt praeguse aja ja süüdimõistetu prognoositava käitumisega. N. Sokolovi on karistatud ühel korral. Ta pani teo toime olles ca 20-aastane. Eeldatavalt ei mõistnud ta oma teo võimalikke tagajärgi. Praeguseks ajaks on ta viibinud vangistuses ca 9,5 aastat. Ta ei ole selle aja jooksul toime pannud uusi kriminaalkorras käsitletavaid rikkumisi, s.o ta on suutnud end kontrollida. Vastupidiselt kohtule leiab kaitsja, et N. Sokolov on muutunud ning omandatud keskharidus ja eriala ning keeletundmine annab talle edaspidi võimaluse elus hakkama saada. Tal on vabanemisfondis 3
(6)raha esialgseks hakkamasaamiseks ning toetav lähisuhtevõrgustik. N. Sokolovi vabastamine tingimisi enne tähtaega tagab suurema tõenäosusega selle, et ta tulevikus enam uusi kuritegusid toime ei pane. N. Sokolovi karistuseesmärgid on saavutatud enne karistusaja lõppu. Lisagarantiina on võimalik kohaldada järelevalvet, mis võimaldab paremat resotsialiseerumist, aga ka kontrolli tema tegevuse üle.
- Maakohus polegi sisuliselt vaaginud, kas N. Sokolovi puhul oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega või mitte. Talle on võimlik määrata kohustus võtta end Töötukassas arvele, et tagada regulaarne sissetulek ja toimetulek. Samuti võib keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud ning narkootikume tarvitavate ja nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Nii oleks maandatud uue kuriteo toimepanemise riskid ning N. Sokolovi suhtlusringkonna moodustaks kriminaalkorras karistamata isikud. Samuti oleks välistatud kokkupuuted narkootikumide tarvitamise ja nende ebaseadusliku käitlemisega.
- Puuduvad riskid, mida ei oleks võimalik vabatahtlikult võetud elektroonilise järelevalve kohaldamisega maandada. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks süüdlasele võimaluse näidata paranemisteele asumist ning seaduskuuleka eluviisi järgimist. Katseaeg aga annaks võimaluse hinnata N. Sokolovi püüdlusi oma elu korraldamisel ning reeglite järgimisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Apellatsioonikohtu arvates on I astme kohus õigesti tuvastanud N. Sokolovi ennetähtaegseks vabastamise formaalsed eeldused. N. Sokolov soovib vabaneda ning on võtnud endale lisakohustuse alluda elektroonilisele valvele.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohus luges N. Sokolovi esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks osaliselt, tuues positiivsete asjaoludena välja panustamise haridusse ja keeleõppesse, sh keskhariduse ja puidupingioperaatori eriala omandamine. Määruskaebuses tuuakse välja seegi, et N. Sokolov õpib praegu plaatijaks. Negatiivsena varjutab aga N. Sokolovi käitumist distsiplinaarkaristuste olemasolu. Selles osas märgib kaitsja, et kohtuistungil selgitati distsiplinaarrikkumiste asjaolusid ning palub uurida TÜK tõendit, mis kinnitab tema vigastusi ja tööst keeldumise asjaolusid, millest vanglaametnikud olid teadlikud. Ringkonnakohtu arvates ei lükka tõend ümber asjaolu, et tööst keeldumise ajal puudus N. Sokolovil töölt vabastav arstitõend. Kohtukolleegiumi arvates nähtub asjaolust, et N. Sokolov õpib praegu plaatijaks ning soovib ka vabanemise korral minna tööle abiehitustöölisena, et meditsiinidokumendis tuvastatu ei takista tal käelist tegevust. Loogiliselt võttes ei saaks seega tuvastatud kahjustus olla takistuseks ka majandustööde tegemisel, sest tegemist on teadaolevalt lihtsama ja 4
(6)vähem pingutust nõudva tööga kui nt plaatimine ja ehitustöö. Teiseks nähtub isiku iseloomustusest, et N. Sokolov määrati vanglas ka
- a juulist alates majandustöödele, ent ta ei asunud tööle pakutava töö väikse tasu tõttu. Kohtukolleegiumi arvates näitab see kogumis, et N. Sokolovi tööst keeldumise põhjused võivad hoopis peituda tema hoiakutes. Seda kinnitab ka vangla iseloomustus, kus kirjutatakse, et N. Sokolov on süstemaatiliselt keeldunud vangla majandustöödest, pidades antud tööd endale alandavaks ja mõttetuks. Isik on nõus kandma pigem distsiplinaarkaristust kui asuma tööle. Ühtlasi ei kinnita N. Sokolovi käitumine vangistuses, et ta oleks karistusest vajalikud järeldused teinud. Maakohus on osundanud sellele, et N. Sokolovi käitumist vangistuses üleüldiselt iseloomustab distsiplinaarkaristuste ja täiendavate julgeolekumeetmete kasutamine. Ka peale viimast tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust, on N. Sokolovil mitu distsiplinaarkaristust. Kui isik sooviks teha kardinaalseid muudatusi, mh näidata, et ta on omandanud sotsiaalprogrammis õpitu, oleks hea, kui seda kinnitaks tema käitumine kinnipidamisasutuses.
- Kaitsja on maakohtu lahendile ette heitunud N. Sokolovi vangistusest vabastamata jätmist eelkõige kuriteo asjaolude tõttu, mida ei ole seotud süüdimõistetu prognoositava käitumisega.
- Kohtukolleegium sellega ei nõustu. N. Sokolovi on tõepoolest karistatud ühel korral. Samas ei saa nõustuda kaitsja positsiooniga selles, et ca 20-aastane inimene ei mõista eeldatavalt oma tegude tagajärgi. Selleks vanuseks peaks isiksus olema välja kujunenud. Kohus arvestas N. Sokolovi rolli röövmõrvas ning möönis sedagi, et vaatamata aja möödumisele ei ole uue kuriteo risk väike. Kohus põhjendas seda läbi N. Sokolovi vangistusaegse käitumise, mis ka pärast rehabiliteerivate tegevuste läbimist ei näita mõttemaailma ja käitumise muutumist. N. Sokolovile ja tema kaasosalisele heideti ette kannatanu löömist 15 korral noaga ja mitmel korral pesapallikurikaga keha piirkonda ja kolmel korral ligi 3 kg kaaluva teravaservalise paekivitükiga pea piirkonda. Iseloomustuse kohaselt põhjendab N. Sokolov oma kuritegu valel ajal vales kohas olemisega ning sooviga aidata sõpra. Kuriteo asjaolud (kuritegu pandi toime pööramata tähelepanu kannatanu palvetele kallaletung lõpetada) ning selle toimepanemine ettekavatsetult ja kooskõlastatult näitab ringkonnakohtu jaoks süüdlase äärmist ükskõiksust inimelusse, tema selgitused aga ilmselget soovi ennast õigustada. Vangla iseloomustuse kohaselt näitab raske vägivallakuritegu, et kinnipeetav on võimeline erinevate asjaolude kokkulangemisel käituma vägivaldselt ja tagajärgedega mitte arvestavalt. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.
- Kohtukolleegium möönab, et N. Sokolovi vabanemisjärgsed tingimused (töö- ja elukoht ning toetavad lähedased) on tema vabastamist toetavad. Samas on maakohus aga möönnud sedagi, et ka kuriteo toimepanemise ajal omandas N. Sokolov haridust ning tal oli ka lähedaste toetus, ent see ei takistanud tal jõhkra kuriteo sooritamist.
- Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja kriitikaga, nagu oleks kohus jätnud vaagimata, kas N. Sokolovi puhul oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega või mitte. Kohtul puudus kindel veendumus, et käitumiskontrollile allutamine elektroonilise valvega ja lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske piisavalt maandada. Kriminaalhooldus eeldab kehtestatud korrast täpset kinnipidamist, mida süüdlane vanglas ei ole suutnud. 5
(6)- Kokkuvõtvalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et sisuliselt on maakohus keskendunud üksnes varasemalt toimepandud kuriteole ja selle raskusele ega ole võtnud sisuliselt arvesse süüdimõistetud käitumist pika vangistuse kandmise ajal.
- Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6
(6)