← Eesti

2-20-134831/16

Obsah (8)§ 436§ 363§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-134831 Tsiviilasi E Mi hagi K Mi vastu e

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 6

(16)ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

27. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  K Mi ja V Ki kooselust sündis xxx tütar E M (dtl 34, sünni tõend);  hageja ja tema ema elavad kostjast eraldi hiljemalt alates 29.05.2020;  kostja ei tasu hagejale elatist rahas;  kostja ülalpidamisel on alaealine laps C M (dtl 60, sünni tõend). 29. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 22.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 30. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)on lapse ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud, kandes lastega seotud kulusid vahetult; (
  2. ii)lapse kulud (piimapulber ja mähkmed) ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks; (iii) arvestada tuleb lapsele makstava lapsetoetusega summas 60 eurot; (
  3. iv)vanematel oli kokkulepe, millega välistati 2020. a eest elatisnõude esitamine; (
  4. v)kostjal on veel teinegi laps ning nõutavas ulatuses elatise väljamõistmine seaks kostja teise lapse hagejaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning kahjustaks kostja enda ülalpidamist. 31. Kohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta kõik poolte seisukohad ning väited, mis puudutavad vanemate omavahelisi suhteid (sh varalisi suhteid) ning lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra teostamisega seotud küsimusi ja erimeelsusi. Käesolevas tsiviilasjas lahendatakse üksnes lapse ülalpidamisega seotud vaidlust. 32. Kostja märgib, et tal oli hageja seadusliku esindajaga kokkulepe, mille kohaselt ei nõuta kostjalt elatist kuni käesoleva aasta lõpuni seoses asjaoluga, et kostja võõrandas hageja emale sõiduauto 1 euroga olukorras, kus selle tegelik turuväärtus oli 2200 eurot ning asjaoluga, et pere elatus kostja vahenditest ning hageja seadusliku esindaja emapalk säästeti lapse ülalpidamise tarbeks. Kohus on seisukohal, et nimetatud väiteid on tõendamata. Vanemate vahelised kokkulepped, mis puudutavad nende omavahelisi rahalisi suhteid, ei mõjuta lapse ülalpidamise temaatikat. Kohus lisab, et vanemate vaheline lapse ülalpidamist puudutav kokkulepe ei takista lapse elatisnõudega kohtu poole pöördumist (PKS § 100 lg 3). Samuti oleks vastav kokkulepe tühine (PKS § 109). Seega tuleb nimetatud väide jätta tähelepanuta. 7

(16)
  1. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot, täpsemalt 740 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 pis 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot).
  6. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks töövõimetu.
  7. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu liik Toit Hügieenitarbed Eluase Tervisehoid Transport Riided ja jalanõud KOKKU Kulu suurus (eurot) 200 150 275 30 35 50 740 Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar 8
(16)Toit 200 Hügieenikulu 75 Tervisehoid 30 Transport 35 Riided ja jalanõud 50 Eluase Kokku: 275 665 Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kostja põhistused nimetatud summa ülemäärasuse osas ei ole kohtu hinnangul asjakohased ega taga lapsele täisväärtuslikku toidusedelit. Isegi, kui laps enam piimapulbrit ei vaja, asendub nimetatud kulu tavapärase ja eakohase toidu soetamise kuluga. 6,7 eurot päevas (200/30) toidukuluna on tavapärane. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades lapse vanust ja mähete tavapärast maksumust (ca 25 senti tk) ning kulu (nt 6 tk ööpäevas, kalendrikuus 180), leiab kohus on põhjendatud mähetekulu suurus on 45 eurot kuus. Nimetatud summale lisanduvad aga kõik muud hügieenitarbed, mida sellises vanuses lapse hooldamisel tarvis on (kreemid, seebid, hambapasta ja -hari, alusmatid jms), mille hinnanguline kulu ühes kuus võib olla mõistlikult võttes täiendavad 25 eurot. Kulu kokku seega ca 75 eurot. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kasvav laps vajab regulaarselt vitamiine ning hooajaliselt ka mõningaid ravimeid. Arvestades toidulisandite ning tavapäraste ravimite maksumust, on kulu suurus mõistlik. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Põhjendatud. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta.
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 665 eurot kuus. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 332,50 eurot kuus (665 / 2).
  2. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit ning tema võimekust hagejale elatist tasuda. Kostja on xxx (registriosa nr xxx) asuva korteri kaasomanik, kuid on sõlminud kohtuliku kompromissi (dtl 159-163, kohtumäärus), mille kohaselt läheb kostjale kuuluv omandiosa üle teisele kaasomanikule hüvitise vastu. Kostjal on osalus äriühingus xxx (registrikood xx; ainuosanik ja juhatuse liige, maksuvõlg puudub, ettevõte on kasumlik) ning xxx (registrikood xxx; ainuosanik ja juhatuse liige, maksuvõlg puudub, ettevõte on asutatud sissemakset tegemata ning äriregistrist nähtuvalt aktiivne majandustegevus puudub). Kostja on juhatuse liige ettevõttes xxx (registrikood xxx). Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi. Kostjale kuulub sõiduauto xxx (reg nr xxx). Kostja regulaarne neto sissetulek on keskmiselt 1 150 eurot kuus, lisandub kostja teise lapse ema poolt igakuiselt makstav elatis summas 275,25 eurot kuus. Kostja püsiväljaminekuks on üürikorter hinnaga 695 eurot kuus (dtl 61-64, leping ja selle lisa), 9
(16)selle kasutamisega kaasnevad kommunaalkulud maksumusega ca 110 eurot kuus (dtl 165166, arved). Kostja ei ole tõendanud, transpordikulude suurust. Kostja on küll esitanud oma pangakontode väljavõtted (dtl 174-215), kuid kostja ei ole viidanud, milliseid asjaolusid pangakontodelt nähtuv tõendab. Kohtul ei saa ise asjaolusid tõenditest otsida, nende esiletoomine on võistlevas kohtumenetluses poole ülesanne. Eeltoodut kokkuvõttes on kostja püsisissetulekuks 1 425,25 eurot ning tõendatud väljaminekuid summas 805 eurot, mistõttu jääb kostjal muude kulude kandmiseks 620,25 eurot. Vaatamata sellele, et kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud, arvestab kohus siinkohal ka sellega, et eelduslikult on kostjal igakuised kulud iseenda toidule, hügieenile ning riietele-jalanõudele. Kohus arvestab nimetatud kulude katteks 250 eurot. Nagu kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, arveldab kostja märkimisväärses ulatuses sularahas (erinevas suuruses regulaarsed sissemaksed). Seetõttu võib eeldada, et ka kostja sissetulek laekub osaliselt sularahas. Sularaha päritolu ei ole aga asja materjalide põhjal kontrollitav, kuid kohtu hinnangul annab see aluse arvata, et mitte kogu kostja sissetulek ei laeku ametlikult. Samas annab see aluse ka arvata, et kostja majanduslik seisukord on parem, kui see kohtule esitatud tõenditest nähtub. Kuivõrd kostja on sisuliselt iseenda tööandja, sõltub temale makstavate summade suurus kostjast endast. Kostja ei ole esile toonud, et tal puudub võimalus endale suuremate tasude maksmiseks. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja kulutused teise lapse (C M) ülalpidamisele vähenevad, kuivõrd C M asus käesolevast õppeaastast õppima xxx, mistõttu viibib sageli esmaspäevast reede õhtuni kodust eemal. Kostja esitatud tõenditest ei nähtub, et kostja annaks C Mile väidetud ulatuses ülalpidamist. Kostja väited halvast majanduslikust seisukorrast ei ole vastavuses tema tarbimisharjumustega – kostja einestab tihti väljas, külastab restorane ja baare ning kasutab toidukulleri teenuseid. Samuti teeb kostja regulaarselt ja kohati märkimisväärses ulatuses ülekandeid kolmandatele isikutele (xxx, xxx, xxx), mille sisu ei ole kostja kohtule selgitanud. Ka eeltoodu annab aluse arvata, et kostja majanduslik seisukord on parem kui ta seda kohtule presenteerib. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kostja majanduslik seisukord on piisavalt hea, et hagejale nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kuivõrd kostja majanduslik seisukord on hea ning tema tehtavad kulutused C Mi ülalpidamiseks vähenevad märkimisväärselt, ei saa kohtu hinnangul rääkida C Mi ja hageja ebavõrdest majanduslikust seisukorrast. 38. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada riiklikku toetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole 10
(16)riiklike toetuste võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Kohus on eespool jõudnud seisukohale, et lapse vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad ning ka kostja varaline seisund ei ole halb. Seega leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks.
  1. Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust kandes temaga seotud kulusid vahetult. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  12. juuni
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hageja viibimiskoht olnud kostja juures. Periood 15.09.2020 kuni 06.12.2020 – lapse viibimine kostja juures Kostja märgib, et perioodil 15.09.2020 kuni 07.12.2020 toimis poolte vahel suhtluskord (dtl 48-49, kokkulepe), mille kohaselt viibis hageja igakuiselt ca 10 päeva kostjaga. Kohus märgib, et nimetatud tõendist on võimalik lähtuda üksnes juhul, kui vanemad on seda järginud. Hageja on märkinud, et ta nimetatud kokkulepet ei allkirjastanud ning poolte vaheline suhtlus selle järgi ka ei toimunud. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, millest saaks järeldada nimetatud perioodil hageja viibimist kostja vahetul ülalpidamisel. Kuna 07.12.2020 hakkas poolte vahel kehtima juba uus suhtluskord, siis kõnealune suhtluskord sai kehtida kuni 06.12.
  14. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et perioodil 15.09.2020 kuni 06.12.2020 oleks lapse viibimiskoht olnud ca 10 päeva kuus tema juures. Seega perioodi 15.09.2020 kuni 06.12.2020 eest tuleb kostjal tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 11
(16)Periood 07.12.2020 kuni 02.02.2021 – lapse viibimine kostja juures Kostja märgib, et perioodil 07.12.2020 kuni 03.02.2021 toimis poolte vahel suhtluskord, mille kohaselt viibis hageja kostjaga igakuiselt ca 13 päeva. Seda tõendab kostja lastekaitsetöötaja vahendusel paika pandud suhtluskorraga (dtl 59, e-kiri). Tõendist nähtub järgnev: „Teisipäeviti kell 10.00 võtab K V juurest E ning viib tagasi järgmisel hommikul (kolmapäeval) kell 10.
  1. Neljapäeviti kell 10.00 võtab K V juurest E ning viib tagasi järgmisel hommikul (reedel) kell 10.
  2. Laps veedab enda isa Kiga aega üle nädala reede õhtust pühapäeva hommikuni. Pühapäeva hommikuti läheb V Ele järgi Ki juurde.“ Hageja esitatud vastusest järeldab kohus, et vanemad täitsid suhtluskorra kokkulepet vaatamata sellele, et hageja emale tekitas see vastumeelsust. Seega nähtub, et neljanädalase perioodi vältel viibis laps isa juures kokku 11 päeva, s.o 39% ajast (eeldusega, et nädalavahetusel viibis laps isaga reede õhtust pühapäeva hommikuni, s.o 1,5 päeva). Kuivõrd 03.02.2021 jõustus tsiviilasjas 2-20-17708 määrus, millega sätestati uus suhtluskord, siis käesoleva suhtluskorra kehtivuse lõpukuupäev on 02.02.
  3. Periood 03.02.2021 kuni tänaseni – lapse viibimine kostja juures Kostja märgib, et 03.02.2021 jõustus tsiviilasjas 2-20-17708 määrus (dtl 168-170), millega kinnitati vanemate vahel sõlmitud kompromiss kostja ja hageja suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et hageja viibib alates 03.02.2021 kostjaga 28-päevase ajavahemiku jooksul kokku vähemalt 148 tundi, s.o 6,17 ööpäeva, mis teeb 22%. Kohtumäärusest (p 1.1 ja 1.2) tuleneb järgnev: „Paaritutel nädalatel (kalendriaasta 1., 3.,
  4. jne nädal) võtab lapse isa lapse ema elukohast reede õhtul kell 16.00 ja viib lapse ema elukohta tagasi esmaspäeva hommikul kell 10.
  5. Paaris nädalatel (kalendriaasta 2.,4.,
  6. jne nädal) on laps isaga esmaspäeva, kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti. Lapse isa võtab lapse ema elukohast kell 16.
  7. Lapse ema läheb lapsele lapse isa elukohta järgi kell 19.00.“ Kohtu ette ei ole toodud, et vanemad nimetatud kokkulepet ei täida. Kuivõrd tegemist on kompromissiga, siis eeldab kohus, et selle tingimused kajastavad vanemate ühist tahet ja nägemust sellest, mil viisil ja ulatuses hageja kostja juures viibib. Kostja on õigesti märkinud, et see moodustab 22% neljanädalasest perioodist.
  8. Kostja väidab, et ajal, mil laps on tema juures, katab ta kõik lapse kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul lapsele igakuiselt ca 205 eurot järgevalt: 20 eurot riided ja jalanõud; 40 eurot söök; 35 eurot mänguasjad/raamatud; 50 eurot kulutused transpordile; 20 eurot kommunaalkulud; 20 eurot mähkmed (ca 86 tk kuus); 20 eurot hügieen ja ravimid. Eeltoodule lisandub lapse osa isa üürikulust kuni 31.12.2020 summas 225 eurot ning alates 01.01.2021 summas 232 eurot (isa poolt lapsele tagatava elukoha üür on kuni 31.12.2020 675 eurot kuus ning alates 01.01.2021 summas 695 eurot kuus, mis jaguneb 3 pereliikme vahel). St kokku kannab isa kuni 31.12.2020 igakuiselt lapse ülalpidamiskohustuseks 430 eurot kuus ning alates 01.01.2021 summas 437 eurot kuus. Kostja on lapse vahetut ülalpidamist kinnitavate tõenditena esitanud oma pangakonto väljavõtted. Kostja on ülal ka välja toonud, milliseid kulusid ta väidetavalt kandnud on. Siiski ei ole kostja sidunud enda poolt esitatud tõendeid enda poolt väljatoodud asjaoludega, kuigi vastav kohustus pooltele menetlusseadustikust tuleneb (vt

§ 363

lg 1 p 3 ja § 394 lg 2 p 3), kusjuures kohus on seda kostjale selgitanud juba 26.11.2020 hagi menetlusse võtmise määruses (vt resolutsiooni p 3 ja selgituste p 1) ning täiendavalt on selgitanud seda 18.01.2021 selgitamiskohustuse täitmise määruses. Kohtul ei ole hagimenetluses õigust ega kohustust ise tõenditest asjaolusid otsida, asjaolude sidumine esitatud tõenditega on poole ülesanne. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale tehtud kulutused on tõendamata (välja arvatud kommunaalkulud, üür, mähkmete osas esitatud põhistused, lisaks toit, mille osas ei saa mõistlikku vaidlust olla). 12

(16)41. Kulud perioodil 07.12.2020 kuni 02.02.2021 Kohus leiab, et kostja poolt hagejale tehtavatest kuludest on põhjendatud eluasemekulu 104,65 euro ulatuses (arvestusega, et eluruumi kasutavad lisaks kostjale ka tema teine tütar ja hageja, mistõttu on hagejaga seotud kulu eelduslikult 1/3 igakuisest eluasemekulust summas 695 + 110 = 805 eurot, s.o 268,33 eurot ning seda eeldusel, et laps viibib seal kogu kuu. Kohus on tuvastanud, et laps viibib seal 39% ajast, mistõttu on hagejaga seotud kulu 104,65 eurot). Puudub vaidlus, et laps kostjaga koos olles ka toitus. Toidukulu on põhjendatud 73,70 euro ulatuses (arvestusega 6,7 eurot päev ning eeldusel, et laps viibis kostja juures arvestuslikult ümardatult 11 päeva kuus). Kuivõrd kostja on esile toonud, et peab enda elukohta ostma lapsele eraldi riideid ja jalanõusid, loeb kohus põhjendatuks riided ja jalanõud 10 euro ulatuses ühes kuus. Mähkmetega seotud kulu on (ca 25 senti tk, 6 tk ööpäevas, laps ca 11 päeva kuus kostja juures) põhjendatud summas 16,50 eurot kuus. Kulu kokku 204,85 eurot. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Ülalt nähtub, et isa teeb lapsele igakuiselt kulutusi 204,85 euro ulatuses ning ema 665 euro ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibis 39% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada ka eluasemekulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 275 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 39% (s.o 107,25 euro) võrra, kuna laps viibib 39% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava eluasemekulu suuruseks 167,75 eurot (275 – 107,25). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja igakuine toidukulu on 200 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 39% (s.o 78 euro) võrra, kuna laps viibis 39% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud toidukulu suuruseks 122 eurot (200 - 78). Eeltoodust tulenvalt oli nimetatud perioodil hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 484,75 eurot: o eluasemekulud 167,75 eurot; o toit 122 eurot; o riided ja jalanõud 50 eurot; o tervis 35 eurot; o hügieen 75 eurot; o transport 35 eurot. o o o o isa juures tekkinud kulud 204,85 eurot: eluasemekulud 104,65 eurot; toidukulu 73,70 eurot; mähkmed 16,50 eurot; riided ja jalanõud 10 eurot. 13
(16)Lapse igakuised kulud on kokku 689,60 eurot (484,75 + 204,85), millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 344,80 eurot. Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis nimetatud perioodil igakuiselt lapse kulusid vahetult arvestuslikult summas eurot 204,85 eurot, on hageja elatisenõue nimetatud perioodil põhjendatud 219,54 euro ulatuses (344,80 - 204,85). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise perioodil 07.12.2020 kuni 02.02.2021 summas 139,95 eurot. 42. Kulud alates 03.02.2021 ja edasi Kohus leiab, et kostja poolt hagejale tehtavatest kuludest on põhjendatud eluasemekulu 59,03 euro ulatuses (arvestusega, et eluruumi kasutavad lisaks kostjale ka tema teine tütar ja hageja, mistõttu on hagejaga seotud kulu eelduslikult 1/3 igakuisest eluasemekulust summas 695 + 110 = 805 eurot, s.o 268,33 eurot ning seda eeldusel, et laps viibib seal kogu kuu. Kohus on tuvastanud, et laps viibib seal 22% ajast, mistõttu on hagejaga seotud kulu 59,03 eurot). Puudub vaidlus, et laps kostjaga koos olles ka toitub. Toidukulu on põhjendatud 46,90 euro ulatuses (arvestusega 6,7 eurot päev ning eeldusel, et laps viibi kostja juures arvestuslikult ümardatult 7 päeva kuus). Kuivõrd kostja on esile toonud, et peab enda elukohta ostma lapsele eraldi riideid ja jalanõusid, loeb kohus põhjendatuks riided ja jalanõud 10 euro ulatuses ühes kuus. Mähkmetega seotud kulu on (ca 25 senti tk, 6 tk ööpäevas, laps ca 7 päeva kuus kostja juures) põhjendatud summas 10,50 eurot kuus. Kulu kokku 126,43 eurot. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Ülalt nähtub, et isa teeb lapsele igakuiselt kulutusi 126,43 euro ulatuses ning ema 665 euro ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibib 22% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada ka eluasemekulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 275 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 22% (s.o 60,50 euro) võrra, kuna laps viibib 22% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava eluasemekulu suuruseks 214,50 eurot (275 - 60,50). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja igakuine toidukulu on 200 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 22% (s.o 44 euro) võrra, kuna laps viibib 22% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava toidukulu suuruseks 156 eurot (200 - 44). Eeltoodust tulenvalt on hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkivad kulud 565,50 eurot: o eluasemekulud 214,50 eurot; o toit 156 eurot; o riided ja jalanõud 50 eurot; o tervis 35 eurot; o hügieen 75 eurot; o transport 35 eurot. 14
(16)o o o o isa juures tekkivad kulud 126,43 eurot: eluasemekulud 59,03 eurot; toidukulu 46,90 eurot; mähkmed 10,50 eurot; riided ja jalanõud 10 eurot. Lapse igakuised kulud on kokku 691,93 eurot (565,50 + 126,43), millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 345,97 eurot. Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kannab igakuiselt lapse kulusid vahetult arvestuslikult summas eurot 126,43 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 219,54 euro ulatuses (345,97 - 126,43). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 03.02.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 241,81 eurot.
  1. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohtuni ei ole toodud ega tõendatud, et vanemate vahel kehtiks kokkulepe, mille kohaselt võib hagejale ülalpidamist anda muul viisil kui raha maksmisena.
  2. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise järgmiselt: a. perioodi 15.09.2020 kuni 06.12.2020 eest seaduses sätestatud miinimummääras, st summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (käesoleva otsuse tegemise ajal 292 eurot kuus); b. perioodi 07.12.2020 kuni 02.02.2021 eest summas 139,95 eurot kuus; c. alates 03.02.2021 kuni hageja E M täisealiseks saamiseni summas 241,81 eurot kuus.
  3. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval hageja ema V K arveldusarvele nr XXX selgitusega “Lapse elatisraha“. Ka juba sissenõutavaks muutunud elatismaksed tuleb tasuda samale kontole. 46. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 47.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot. Menetluskulude jaotus 48.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 15

(16)Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 49.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 50. Kohtutoimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Hageja ei ole esitanud ka menetluskulude nimekirja. Seega leiab kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad, millest johtuvalt tuleb hageja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.