Obsah (4)

§ 238§ 326§ 2§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-963 (20257000254) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Koik Kriminaal

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓, s.o 2 aasta vangistuse võrra ning mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinni pidamine 06.12.

1. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
2. Menetluskuludena mõisteti R. Põdralt riigi tuludesse välja kokku 2397,88 eurot, s.h sundraha 1460 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.
3. Mootorsõiduk Ford Transit reg.nr XXXXXX, mis asub XXX, tagastada omanikule. DVDplaadid salvestistega jätta kriminaalasja juurde.
4. Maakohus leidis, et R. Põdrale süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on leidnud tõendamist kohtus uuritud ja riimuvate tõenditega. R. Põder rikkus mootorsõiduki juhina süüdistuses kirjeldatud liiklusnõudeid. R. Põder oli joobeseisundis, põhjustades liiklusõnnetuse, milles kõrvalistuja kohal istunud XX sai eluohtlikud vigastused, mis põhjustasid tema surma. Kohus tuvastas ka selle, et R. Põder rikkus liiklusnõudeid otsese tahtlusega. Kannatanu XX surma põhjustas R. Põder ettevaatamatusest. R. Põdra teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
5. R. Põdrale KarS § 56 lg 1 sätestatud alustel karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü on keskmine. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et R. Põdra käitumismuster näitab, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, samuti on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja joobes olles on toime pannud järjest raskemad kuriteod. Kriminaalhooldaja tegi hetkeolukorda arvestades ettepaneku määrata R. Põdrale reaalne vangistus. Ka alaealise lapse 2 ülalpidamiskohustus ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus asus seisukohale, et eelkirjeldatud asjaoludel tuleb R. Põtra karistada vangistusega alla keskmise vangistuse määra, mida tuleb vähendada ⅓ võrra.
6. Maakohus jättis muutmata R. Põdrale tõkendina kohaldatud vahistamise. Ühtlasi mõistis maakohus temalt välja menetluskulud.
7. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni R. Põdra kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist R. Põdrale mõistetud karistuse osas ja talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et R. Põdrale mõistetud vangistus tuleks osaliselt asendada tingimusliku karistusega ja allutada süüdistatav käitumiskontrollile, mis kätkeks ka alkoholi tarvitamise keeldu. Pikaajaline vangistus ei ole otstarbekas, sest vanglas viibitud 4 kuu jooksul on R. Põder enda käitumisest järeldused teinud. Süüdistatava ülalpidamisel on alaealine laps, kes vajab isa tuge. Ringkonnakohtu põhjendus ja järeldused
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kaitsja apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 10.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Nii on Riigikohus mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kohtukolleegium leiab, et R. Põdra kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonis esitatud taotlus R. Põdrale mõistetud karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest, omamata seejuures ka mootorsõiduki juhtimisõigust, mille tagajärjel tekitas R. Põder liiklusõnnetuse, põhjustades ettevaatamatusest autos kaasreisijana viibinud XX surma, mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt ja põhjalikult motiveerinud. Kohtukolleegium nõustub nende seisukohtadega täielikult. R. Põdrale KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest üks mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja teine teiseliigilise teo eest, mille on R. Põder toime pannud samuti alkoholijoobes. Eelmised karistused, sh vangistus, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata ja üldkasulik töö, ei ole mõjutanud R. Põtra õiguskuulekalt käituma. Süüdistatav ei ole aastate jooksul midagi ette võtnud, et muuta enda alkoholi tarvitamise harjumusi. R. Põdra tegu õõnestab teiste liiklejate turvatunnet. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, milles kõrgem kohus leidis, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub riigis purjus 3 juhtide süül kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

§ 2

p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.

§ 364

lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik. R. Põdrale mõistetud karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve. 13. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtukolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Kaitsja menetluskulude tasutaotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ 4