Obsah (9)

§ 187§ 188§ 24§ 151§ 121§ 155§ 200§ 104§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 113 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib saada menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kaebaja pankrot kuulutati välja

1. augustil
2. a. Pankrotihaldur ei andnud nõusolekut menetlusega seotud kulude kandmiseks või esindajal vastavate kulude tekitamiseks. Menetlusabi taotluses märgitu kohaselt ei ole osanikul äriühingu eest võimalik riigilõivu tasuda, sest osanikul puudub viimasel neljal kuul sissetulek ja tema pangakonto on täitemenetlustes arestitud. Kuigi juhatuse liige ei ole menetlusabi taotlusele lisanud tõendeid osaniku maksevõimetuse kohta, siis pidades silmas asjaolu, et seoses äriühingu pankroti väljakuulutamisega enne halduskohtu poolt otsuse tegemist ei olnud halduskohtul pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse lahendamiseks ja arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, ei nõua ringkonnakohus menetlusabi taotluse täiendamist. Ringkonnakohus eeldab, et nii kaebajal kui ka osanikul puuduvad võimalused riigilõivu tasumiseks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu 245,80 euro tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid apellatsioonkaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus

§ 187lg 1 alusel kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse.

13. Arvestades, et halduskohtul ei olnud pädevust kaebaja kaebuse lahendamiseks ning lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida vastustaja vastust apellatsioonkaebusele (

§ 188lg 1 p-s 1 sisalduv nõue). 3 II 14. Kaebuse menetlemise ajal halduskohtus sätestas Pankr

S § 43 lg 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. Kohtupraktikas on sedastatud, et seadusandja eesmärk on panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõue sissenõutavaks muutub. Ka PankrS § 44 lg 1 kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, s.t ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite järgi (RKÜKm 13. detsember 2005. a, 3-3-1-39-05, p 15). Tulenevalt alates 1. jaanuarist 2004. a kehtivast pankrotiseadusest, tuleb maksuhalduril esitada maksukohustusest tulenev nõue pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajana pankrotimenetluses. PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele. Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist

§ 24lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse (RKHKm 7.

märts

1. a, 3-3-1-88-06, p-d 13 ja 15; RKHKm
2. juuni
3. a, 3-3-1-34-11, p-d 11 ja 13). Kui pankroti väljakuulutamise ajaks on halduskohus otsuse teinud, siis tuleb kohtumenetlust haldusasjas jätkata (RKHKm
4. juuni 2014, 3-3-1-35-14, p 11). PankrS § 4 lg 1 kohaselt pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.
5. Eelviidatud

§ 24lg 1 p 1 sisaldus kuni 31.

detsembrini 2011. a kehtinud

-is, sätestades, et halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Analoogse sisuga säte sisaldub ka alates 1. jaanuarist 2012. a kehtivas

-is, sätestades § 121 lg 1 p-s 1, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 1 sätestatud asjaolud.

Õigusalases kirjanduses on selgitatud, et kaebuse tagastamine otsustatakse enne kaebuse menetlusse võtmist, läbi vaatamata jätmine pärast asja menetlusse võtmist.

§ 121

lg-s 1 nimetatud aluste näol on tegemist puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 431-432).

§ 155

lg 3 lause 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. 16.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

1. Kaebaja pankroti kuulutas välja Viru Maakohus
2. augustil
3. a määrusega. Halduskohus tegi otsuse
4. septembril
5. a. Seega ei olnud praeguses haldusasjas halduskohus kaebaja pankroti väljakuulutamise ajaks veel otsust teinud. Sellest sõltumata lahendas halduskohus kaebuse sisuliselt, jättes tähelepanuta, et kohtul ei olnud enam pädevust kaebaja kaebuse lahendamiseks. Kuigi menetlusosalised ei ole halduskohtus ega kaebaja ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu pädevust, tuleb ringkonnakohtul eeltoodud asjaolu arvesse võtta, juhindudes ülalviidatud kohtupraktikas antud seisukohtadest. Kohtupraktikas ei ole menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes peetud võimalikuks jätta halduskohtu otsust jõusse (RKHKm
6. juuni
7. a, 3-3-1-34-11, p 12). 4
8. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
9. septembri
10. a otsuse ja jätab

§ 151

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel koostoimes § 200 p-ga 5 kaebaja kaebuse läbi vaatamata. 19. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse tühistamisnõudes, mille esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv oli 245,80 eurot (RLS § 60 lg 4).

§ 104

lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel.

Eeltoodut arvestades ning lähtudes asjaolust, et praegusel juhul on tegemist kaebuse läbi vaatamata jätmisega

§ 151

lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebajale käesoleva määruse jõustumisel tagastada halduskohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 245,80 eurot. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb ringkonnakohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 104

lg 8¹ kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 20.

§ 118

lg 3 alusel jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 245,80 eurot) Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5