lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegevuste eest, näeb SKA erandina vaid väljaspool Eestit töötamist ning
lg 4 kohaldamist, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb ilmselge juhis arvesse võtta mitte liikmesriikides töötatud aeg, vaid liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud asjaomased kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodid. 13.4 Eeltoodud Euroopa Liidu regulatsioonist nähtub, et kui inimesel on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitist, liidetakse kõigis EL liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid kokku ning isiku pensioniõiguslik staaž saadakse eri liikmesriikides täitunud (mitte töötatud) aja liitmisel. Seetõttu on arusaamatu ning asjakohatu SKA tuginemine
aastani töötanud NSV Liidu liikmesriikides (kellest enamus ei kuulu seejuures käesoleval hetkel Euroopa Liitu) ega 3 tähenda, et üksnes neil on õigus Eestis pensioni taotledes väljastpoolt Eesti territooriumi teenitud pensioniõigusliku staaži arvesse võtta. Käesoleval juhul ei ole kaebaja puhul küll tegemist NSV Liidu territooriumil töötamisega ega muude § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tegevustega, mistõttu ei tule kõne alla ka
Küll aga ei tähenda see, et kõik teised isikud, kes pole töötanud või eeltoodud tegevusi teinud Eestis ega endise NSV Liidu territooriumil, kaotavad oma võimaluse taotleda Eestis pensioni asjaolu tõttu, et nad on omandanud pensioniõiguslikud- või muud kindlustusperioodid muude EL liikmesriikide territooriumil. Seega on SKA keeldunud kaebaja poolt soovitud perioodi arvestamist kaebaja pensioniõigusliku staaži kohta, tuginedes käesolevas vaidluses asjakohatule sättele. 13.5 Eeltoodust ning põhimääruse eesmärkidest ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes oleks SKA pidanud leidma, et kaebaja poolt Bulgaaria Vabariigis omandatud pensioniõiguslik staaž või muu asjakohane kindlustusperiood tuleks põhimääruse artiklist 6 tulenevalt liita Eestis omandatud pensioniõigusliku staažiga vaatamata sellele, et 1975-
) § 6117 alusel vanaduspension alates 13.11.
lg-st 1 ja § 27 lg-st 1 määratakse ja makstakse
alusel vanaduspensioni Eestis töötamise ja Eestis toimunud
Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (30.09.2008 otsus asjas nr 3-4-1-8-08, p-d 35 ja 36 ning 01.10.2008 otsus asjas nr 3-4-3-57-08, p 30). Erand, kui pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse väljaspool Eestit toimunud töötamine ja/või
lg-s 2 nimetatud tegevused, on sätestatud
lg-s 4, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka
aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. 4 14.3 Kaebaja on vanaduspensionieas ja tema puhul on täidetud 15-aastase Eestis omandatud
§-s 27 sätestatud pensionistaaži nõue. 27.10.2019 pöördumises selgitas kaebaja, et ta elab ja töötab Eestis alates 02.12.1992. Kaebaja tütar Y on sündinud 16.07.1979 Bulgaaria Rahvavabariigis Sofias. Seega ei hoolitsenud kaebaja lapse eest kuni 3-aastaseks saamiseni Eestis ja samuti ei saanud ta last enne 01.01.1999 kasvatada 8 aastat Eestis, mistõttu puudub seaduslik alus kaebaja pensioniõigusliku staaži suurendamiseks lapse kasvatamise eest ettenähtud täiendava pensioniõiguslikku staažiga. 14.4 05.11.2019 avalduse menetlemise käigus kontrolliti kogu pensionistaaži arvestust ja selgus, et kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka oli arvestatud õppimine 01.09.1975 kuni 15.07.1979 K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis. Õppimine ei toimunud Eestis, vaid toimus Bulgaaria Rahvavabariigis asuvas koolis, mistõttu ei võimalda
nimetatud õpiaja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Seega oli tegemist ekslikult pensioniõigusliku staaži hulka arvatud perioodiga ja see kuulus pensioniõigusliku staaži hulgast väljaarvamisele. Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2019 otsusega nr 4004995/3 jäeti kaebaja 05.11.2019 avaldus rahuldamata ja samuti otsustati mitte arvestada alates 01.01.2020 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka õppimist Bulgaaria Rahvavabariigis K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis 01.09.1975 kuni 15.07.1979. Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2019 otsusega nr 4 arvutati kaebaja pension ümber ja maksmist jätkati suuruses 265,47 eurot, mille arvutamisel aluseks võetud pensioniõigusliku staaži hulgast arvati välja õpiaega Bulgaarias 01.09.1975 kuni 15.07.1979 ja ei arvestatud juurde täiendavat pensioniõiguslikku staaži seoses lapse kasvatamisega. SKA peab riikliku pensioni määramisel lähtuma seadustest ja tal puudub otsustamisel kaalutlusõigus, s.t kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud, tuleb pension või pensionilisa määrata ja vastupidi, kui tingimused ei ole täidetud, siis puudub õigus pensioni määramiseks. Samuti kui isiku tegevus kuulub
§-s 28 loetletud tegevuste hulka, siis tuleb selle tegevuse aeg arvata pensioniõigusliku staaži hulka ja
§-s 28 nimetamata tegevuste aega ei saa SKA pensioniõigusliku staaži hulka arvata. KOHTU PÕHJENDUSED 15. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja õppis perioodil 01.09.1975-15.07.1979 Bulgaaria Rahvavabariigis Sofias asuvas K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis, samuti, et kaebajal sündis Bulgaaria Rahvavabariigis Sofias 16.07.1979 tütar. Ka puudub vaidlus selles, et kaebaja asus Eestisse elama ja Eestis töötama alates 02.12.1992 ning kaebajal on omandatud Eestis 15-aastane pensionistaaž. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas õpiaeg K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis perioodil 01.09.1975-15.07.1979 saab lugeda kaebaja pensionistaaži hulka. Samuti seisneb vaidlus selles, kas kaebaja 16.07.1979 sündinud tütre eest hoolitsemise ja kasvatamise aastaid saab lugeda kaebaja pensionistaaži hulka. Nimetatud õpiaja ja tütre kasvatamise aastate arvamine pensionistaaži hulka suurendaks kaebaja pensionistaaži ja selle alusel arvutatud pensioni suurust. 16.
lg 1 järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud
§-s 27 sätestatud pensionistaaži.
lg 1 järgi on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.
lg 2 järgi jaguneb pensionistaaž järgmiselt: 1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 31.12.1998; 2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 01.01.1999. Kuna vaidluse all on perioodid 1.09.1975-15.07.1979 ja 16.07.1979–16.07.1987 (so lapse eest hoolitsemise aeg ja kaheksa lapse kasvatamise aastat), tuleb asja lahendamisel lähtuda pensioniõigusliku staaži kohta kehtestatud regulatsioonist. 5
lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
lg 2 p 4 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides.
lg 2 p 7 ja p 12 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka vanemal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. 17. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et
lg 1, § 27 lg 1 ja § 28 koostoimest tuleneb üldine reegel, et Eesti seaduste alusel arvestatakse pensioniõiguslikku staaži hulka Eestis töötatud aeg ja muu Eestis toimunud
lg-s 2 nimetatud ja töötamisega võrdsustatud tegevuse aeg (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.2008 otsus asjas nr 3-41-8-08, p 30, p 34; halduskolleegiumi 05.06.2007 otsus asjas nr 3-3-1-19-07, p 11). Üksnes Eestis töötatud aja pensionistaaži hulka arvamise põhimõte tuleneb nn kindlustusprintsiibist: isik on kindlustatud seeläbi, et ta maksab ise või makstakse tema eest riiklikus pensionikindlustuse süsteemis sotsiaalmaksu. Töötades teise riigi territooriumil, ei arvestata isiku eest (üldjuhul) Eestis sotsiaalmaksu. Seega ei anna isik panust riiklikku pensionikindlustussüsteemi, mistõttu selle ajavahemiku osas puudub tal ka kindlustuskate ning õigus nõuda, et see ajavahemik arvestataks pensioniõigusliku staaži hulka (lahendi nr 3-4-1-8-08, p-d 30 ja 34). Kuivõrd õpiaeg statsionaarses õppes, samuti laste eest hoolitsemise ja kasvatamise aeg võrdsustatakse töötamisega, tuleb Riigikohtu seisukohtadest juhinduda ka käesoleval juhul. Seega, Eesti riik ei määra ega maksa vanaduspensioni teises riigi töötatud ega muu aja eest, kui seadus, rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigus seda ette ei näe. Eestis omandatud pensionistaažile viitab selgelt
Ainsate eranditena näevad
lg p p 5 ja lg 3 p 5 ning lg-d 4 ja 5 ette juhtumid, mil Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ka välisriigis viibitud aeg, kusjuures tegemist on olukordadega, mida isikul polnud endal võimalik vältida (so
lg 2 p 5, lg 3 p 5 ja lg 5) või toimus tegevus endise NSV Liidu territooriumil enne 01.01.1991 (so
Sellest järeldub, et erandite kehtestamise eesmärk oli kompenseerida perioode, millal isikult oli võetud võimalus Eestis töötada ning anda oma panus Eesti pensionikindlustussüsteemi või olla Eestis hõivatud muu
Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest kaebaja õppis Bulgaarias ja kasvatas seal last kuni Eestisse elama ja töötama asumiseni (so kuni 02.12.1992) enda soovil ja valikul.
lg 1 p 2, § 27 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p 4, p 7 ja p 12 järgi välisriigi kõrgkooli statsionaarses õppevormis õppimise aega ega lapse eest välisriigis hoolitsemise ja kasvatamise aega pensioniõigusliku staaži hulka ei arvata. Seetõttu on vastustaja jätnud õiguspäraselt vaidlusalused ajaperioodid arvesse võtmata. 19. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel lai diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10). Selliselt käitudes ületaks kohus oma pädevust ja rikuks võimude lahususe põhimõtet (PS § 4). Seadusandjal on suhteliselt suur vabadus otsustada, millist abi, millistel tingimustel ja millises ulatuses anda, sh otsustada milliseid hõivetegevusi pensioniõigusliku staaži hulka arvata ja milliseid mitte. Kohtul ja ka vastustajal puudub pädevus pensioni määramise või staaži arvestamise aluseid laiendada. Eestis ja välisriigis õppimise ja laste kasvatamise ning nende eest hoolitsemise eristamist ei ole alust hinnata meelevaldseks, olenemata sellest, et õppurid või lapsevanemad ise kummalgi juhul pensionikindlustussüsteemi ei panusta. Nagu öeldud, ei ole
lg 3 p-s 5 ning § 28 lgtes 4 ja 5 sätestatud erandjuhtudele sarnast erandit tehtud õppimise ja lapse eest hoolitsemise ning tema kasvatamise kohta Bulgaarias. Kohtul ja ka vastustajal puudub pädevus pensioni määramise või staaži arvestamise aluseid laiendada. 20. Kuna tegemist on seaduses selgelt sõnastatud reegliga ning tegemist pole eelnevalt nimetatud erandlike olukordadega, siis puudub kohtul praeguses asjas tõlgendamisruum. Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lg 1), millest tulenevalt on vastustaja õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses ettenähtud tingimustel ning ei saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest. Kuivõrd seadusandja on otsustanud piirata pensioniõigusliku staaži hulka arvatavad hõivetegevused Eesti territooriumiga ning erandid antud olukorrale ei kohaldu, pidi vastustaja ka sellest lähtuma.
lg 1 p 2, § 27 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p 4, p 7 ja p 12 ei anna vastustajale ka kaalutlusõigust, mistõttu puudus vastustajal võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Seetõttu ei ole võimalik arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka Bulgaarias õppimise ja lapse eest hoolitsemise ning lapse kasvatamise aega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.