← Eesti

1-15-1189/73

Obsah (6)§ 122§ 121§ 118§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 17. veebruar

§ 122

(kehtivas redaktsioonis

§ 121

lg 2 p-de 2,3) järgi, mõistes talle karistuseks 3 aastat vangistust ja

§ 118

lg 1 p 1 järgi, mõistes talle karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka E.

Musta eelvangistuses viibitud aeg alates

  1. septembrist
  2. a. Sama päev loeti karistusaja alguseks.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsus E. Mustale

§ 122

(kehtivas redaktsioonis

§ 121lg 2 p-de 2, 3) järgi mõistetud karistuse osas.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega karistati E. Musta

§ 122

(kehtivas redaktsioonis

§ 121lg 2 p-de 2, 3) järgi 4-aastase vangistusega.

  1. Vangla ja prokuratuur ei toeta E. Musta vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
  2. Tartu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a määrusega jäeti E. Must karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

  1. Kohus arvestas, et E. Mustal on kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kuhu saab kohaldada elektroonilist järelevalvet.
  2. Sisulises mõttes ei pidanud kohus E. Musta retsidiivsusohtu väga väikseks. Kohus märkis, et ehkki tegu on E. Musta esimese reaalse vangistusega, on teda elu jooksul kokku karistatud neljal korral. Kuriteod on läinud raskemaks. Lisandunud on isikuvastane vägivald. E. Must kannab karistust väikelapse järjepideva kehalise väärkohtlemise ja talle suure valu põhjustamise (piinamise) ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuritegu oli tingitud oma emotsioonide kontrollimise võimetusest ja oskamatusest probleeme lahendada.
  3. Kohus pidas positiivseks, et E. Mustal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul käitunud eeskujulikult. E. Must on omandanud
  4. a kutsehariduse puidupingi erialal, võttis tundidest aktiivselt osa ning tema käitumine oli hea. Lisaks läbis E. Must “Agressiivsuse asendamise treeningu”. Ta on aktiivselt osalenud tööhõives ning vabanemisel on tal kindel töökoht.
  5. Individuaalse täitmiskava täitmine ei too automaatselt kaasa vanglast ennetähtaegset vabanemist, sest hinnata tuleb ka toime pandud kuriteo asjaolusid ja isiku varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. E. Musta poolt toime pandud kuriteo asjaolud viitavad sellele, et uue kuriteo toimepanemise oht ei ole piisavalt madal. Ta on range järelevalvega stabiilses ja kontrollitud tingimustes küll hästi käitunud, ent ennatlik oleks järeldada, et selline käitumine jätkub ka vabaduses. Arvestades teo asjaolusid: jõhkrat ja korduvat vägivallategu kaitsetu 2-aastase lapse vastu, on tegemist empaatiavõime puudumise ning suutmatusega oma emotsioonidega vähimalgi määral toime tulla. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et pinged tekkisid töötuks jäämisest ja rahade lõppemisest ning raskusest lapsega, aga ka tema endast, kuna ta oli kinnine inimene, kes kunagi abi ei palunud. Kohtu arvates näitavad E. Musta selgitused, et selmet mõista ja näha vigu, ebakohasusi enda käitumises ning enesearendamisega tegeleda, ründas ta nii vaimselt kui ka füüsiliselt oma lähendasi. Kohtus kinnitas endine elukaaslane, et E. Must oli nende suhte jooksul väga kontrolliv ja korduvalt vägivallale kalduv (nt ähvardas noaga ja lõhkus esemeid). Kannatanu vastu suunatud kuritegu ei olnud ühekordne kergemat sorti eksimus, vaid räige vägivald, mis kvalifitseerus piinamiseks. Tegu ei saa selgitada töö- ja rahaprobleemidega ning kinnise olekuga. Süüdlane läbis küll 2017 a sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, ent selle tagasiside on nii napp, et ei võimalda hinnata, kas süüdlase mõttemaailmas on reaalne nihe toimunud. Tagasisidest selgub, et E. Must oli vähese jutu ja tagasihoidliku esinemislaadiga soovita olla tähelepanu keskmes ning tema poole tuli personaalselt pöörduda. Nimetatud programm on ainus läbitud programm. Iseloomustusest ega E. Musta poolt kohtus avaldatust ei ilmne, et E. Must oleks täiendavalt eneseanalüüsi ning arendamisega tegelenud (nt kohtumised psühholoogidega, eneseabialane kirjandus ja õpe, liitumine kristlike tegevustega jne). Passiivsus räägib süüdlase vähesest huvitatusest enese käitumis- ja mõttemaailma muuta. Ka ei näe kohus hetkel kohtule esitatud materjalidest ning E. Musta avaldatust sellist motivatsiooniallikat, mis hoiaks või soodustaks tema hoidumist kuritegelikult teelt eemal. Ehkki kinnipeetav väidab, et vabanemisjärgselt on teda toetamas isa ja õde, kellega on tal head suhted, oli tal 2

(10)pere ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega pole käesoleval juhul pere ja ka töö olemasolu arvestatav muutus varasemaga.
  1. Murekohaks tuleb siiski pidada ka joovasteid (alkohol ja narkootikumid), kuigi E. Must ise neid ohuallikana ei näe. E. Musta varasemast elukäigust nähtuvalt on ta õigusrikkumisi toime pannud eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Vanglasse saabudes oli ta kanepist ja muudest psühhoaktiivsetest ainetest akuutses seisundis. Ta on tarvitanud une peletamiseks ja pidude käigus 19-aastasest saati amfetamiini ja kokaiini. Kohtul puudus usk, et süüdlane vabaduses liituks mõne organisatsiooniga või siirduks nõustamisele, et tagasilangust ära hoida.
  2. Varasemate kohtuasjadega kaasnenud hagide tasumisest kõrvalehoidumine, lapse kasvatamisel füüsilise vägivalla kasutamine, aga ka pereelus vaimse vägivalla kasutamine ja argiste emotsioonidega toimetulematus viitavad puudulikule probleemilahendamise oskusele, täielikule empaatia puudumisele ning tõsisemale kõrvalekaldele normipärasest käitumisest. Praegusel juhul annab kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäikäigust, sh isiku iseloomuomadustest lähtuv ohuprognoos piisava põhjuse karta, et ta võib vabaduses taas kalduda vägivallale. Sisemine agressiivsus ja kergesti ärrituvus võib kaasa tuua uusi konfliktsituatsioone, mida isik asub lahendama vägivaldselt, kuritegusid toime pannes. Seega pole E. Musta tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. MÄÄRUSKAEBUS
  3. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega E. Must tingimisi enne vangistusest vabastada allutades ta elektroonilisele järelevalvele. Jätta menetluskulud riigi kanda.
  4. Kaalutlusõiguse rikkumisena heidab kaitsja ette vangistusaegsete, nagu ka vabanemisega seotud asjaolude: elukoha, töökoha ja lähedaste toetuse sisulist kaalumata jätmist. Kuriteo raskus ei saa olla iseseisev alus isiku vabastamata jätmiseks. Ka etteheited E. Musta väidetavate tegematajätmiste kohta ei haaku vangla iseloomustuse ega tõenditega. Vabastamisel oleks riske ja väidetavaid vajakajäämisi võimalik maandada täiendavate kohustuste/piirangute panemisega.
  5. Määruskaebuse esitaja nõustub maakohtuga selles, et formaalsed eeldused E. Musta vabastamiseks on täidetud. 14.

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid on kohus hinnanud osaliselt (pidades esmatähtsaks kuritegude raskust). Sh on maakohus eksinud asjaolude tuvastamisel, millel E. Musta kahjuks tehtud otsustus põhineb.

  1. Kohus on lubamatult tuginenud arhiveeritud karistusandmetele. See on vastuolus riigikohtu praktikaga (vt RKKKm nr 1-14-10087, p 31 ja 34 ja RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-s 29). Määruskaebust vaagides tuleb jätta täielikult kõrvale info E. Musta kustunud karistuste kohta.
  2. Ka seisukoht, et ennetähtaegseks vabastamiseks peaks olema ülimadal retsidiivsusoht, millise prognoosi saaks teha vaid erandlike asjaolude pinnalt, on vastuolus riigikohtu praktikaga, mis selgelt välistab arusaama, et raskete kuritegude eest karistatuid ei ole teo 3

(10)raskuse tõttu üldse võimalik vabastada. Millegi erakordse nõudmine ennetähtaegse vabastamise alusena pärast 2/3 karistuse ärakandmist tähendab sisuliselt seda, et E. Mustal ei ole võimalik nüüd ega edaspidi vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Riigikohtu praktikas on väikest retsidiivsusriski nõutud vaid eluaegsete vangide ennetähtaegse vabastamise kaalumisel (RKKKm nr 1-15-400, p 9), kuna eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate uued kuriteod võivad olla rasked. E. Mustale puudub alus kohaldada samu standardeid, mis on mõeldud kõige ohtlikumatele kurjategijatele: ta kannab 9-aastast vangistust.
  1. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku käitumine karistuse kandmise ajal peamiseks sisuliseks kaalutluseks, mille alusel otsustada ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on sellele aga põhjendamatult vähe tähelepanu osutanud. Ehkki käitumist peetakse kokkuvõtvalt „eeskujulikuks“, ei nähtu määrusest, et see oleks kuidagi otsustust mõjutanud. Kuna E. Musta ITK on täidetud ja tema käitumine laitmatu, peavad maakohtu argumendid tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldumiseks olema kaalukad, s.o midagi erakordset ei pea E. Must lisaks tegema.
  2. Peamiseks ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise põhjuseks peetakse raske kuriteo toimepanemist väikese lapse suhtes. Maakohtu arvates ei ole E. Must teinud oma käitumisest edaspidiseks järeldusi. Riigikohtu praktikas on leitud, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei saa kujuneda sama kuriteo teistkordseks etteheitmiseks. Süü suurust peegeldab juba varem mõistetud karistus, millest E. Must on 2/3 ära kandnud. E. Must ei sea kahtluse alla kuritegu ega selle raskust, sh arvestades ohvri isikut. Iseloomustuse kohaselt tunnistab ta tegu. Tuues kohtu ette põhjused, miks ta kuriteo toime pani, ei väljendanud E. Must kordagi, et need oleksid mõjuvad põhjused kuriteo õigustamiseks, tema süü vähendamiseks, samuti ei ajanud ta süüd kellegi teise peale. Ta ei otsi oma tegudele õigustust. Maakohus tegi E. Musta sõnadest järeldused, mis ei haaku tema tegeliku mõttega istungil.
  3. Vangla iseloomustuse kohaselt seondub info E. Musta vägivaldsusega vaid kuritegudega, mille eest ta karistust kannab. Kaks nädalat väldanud kuritegudel on üks ohver. Seega puuduvad mistahes alused väita, et keskeale lähenev mees, kelle elus puuduvad varasemad vägivallajuhtumid ja kannatanud, oleks vägivallakuritegude kalduvusega või erilise huviga kannatanu vastu, kelle suhtes toime pandud kuritegude eest ta karistust kannab.
  4. Maakohtu viited probleemilahendusoskuse ja empaatiavõime puudumisele kuriteo põhjusena ja muud kuriteoga saadud asjaolud aja jooksul ei muutu. Kuritegu ei ole võimalik olematuks teha. Kunagise elukaaslase ütlustestki ei saa teha järeldust füüsiliseks vägivallaks. Need sündmused toimusid lisaks aastaid enne E. Musta poolt kuritegude toimepanemist, enne vanglasse sattumist ja seal viibimist.
  5. Maakohtu mõttekäik, et vanglas käitumine ei võimalda otsustada edasise õiguskuulekuse üle, eirab otseselt valitseva kohtupraktika vastupidiseid seisukohti. Teadaolevalt esineb ka vanglas vägivallajuhtumeid. Suutmatus end kontrollida ja vägivallale kaldumine saanuks avalduda ka pikkade vangla-aastate jooksul. E. Musta vägivaldse käitumise kohta vanglas info puudub.
  6. E. Mustal on olnud piisavalt aega mõelda kuriteo üle järele. Kohtu seisukoht, mille kohaselt E. Must ei ole motiveeritud muutuma, ei lähe kokku iseloomustusega, kus tuuakse välja tegevuste puhul kinnipeetava pingutust. 4
(10)
  1. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“ avaldanud E. Mustale mõju. Napp tagasiside ei sõltu E. Mustast, vaid programmi läbiviijast. See aga ei anna alust pidada programmi ebaõnnestunuks. Positiivsena on välja toodud E. Musta pingutusi kodutööde teostamisel, kui ta muidu oligi tagasihoidlik ja vähese jutuga. Tagasihoidlikust märgiti ka kutsehariduse omandamise tagasisides. See iseloomujoon iseloomustab E. Musta natuuri üldiselt, mitte ei näita tema suhtumist vägivallavastasesse programmi. 18-tunnise läbitud programmi tulemusena E. Must „oskab suunata enda negatiivsed emotsioonid seesuguselt, et nendest ei teki kellelegi kahju. Oskab probleeme või raskeid olukordi lahendada ilma vägivalda kasutamata“.
  2. ITK-s ettenähtavad tegevused otsustab vangla. E. Mustal ei ole võimalik endale ise programme tellida ega vanglast lahkuda nende läbimiseks mujal. Seega ei ole vangla arvates E. Mustal rohkem programme vaja. Kohtu äranägemisel võib E. Mustale täiendavaid kohustusi panna ennetähtaegse vabastamise tingimustena. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusena ei saa seada tingimusi, mida karistust kandev isik ise mõjutada ei saa.
  3. Samas ei pea paika kohtu väide, mille kohaselt ei ole E. Must oma probleemidega vanglas tegelenud. Iseloomustus kirjeldab vestlusi psühhiaatri ja psühholoogiga. Vangla järeldusel E. Mustal vastavad probleemid puuduvad. Vajaduse psühhiaatri ja psühholoogiga kohtumiseks otsustab vangla. Seega on väär maakohtu seisukoht, et E. Must psühholoogidega kohtunud ei ole. E. Must on lugenud kirjandust, mis seondub isiklike probleemide lahendamisega. Sellest on ta kohtuistungil ka rääkinud (protokolli lk 1 alt
  4. rida), märkides, et „[s]ain asjalikku kirjandust, mida lugeda, mis puudutas kehakeelt, sotsiaalseid oskusi, tunnete juhtimist ja suunamist“. Seega ei sa sellist argumenti tuua ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjenduseks.
  5. Ka liitumine „kristlike tegevustega“ ei saa olla ennetähtaegse vabastamise õiguspärane eeltingimus. Õiguspärane käitumine ei eelda ristiusku astumist ja usutunnistuse alusel ei saa isikuid ennetähtaegsel vabastamisel erinevalt kohelda (PS § 12 lg 1).
  6. Ka elukoha, töökoha ja pereliikmete toetusele on omistatud vähene kaal. E. Musta kinnitusel oli tema probleemiks just töö nappus, mis tekitas pingeid. Praegusel ajal oleks see lahendatud. Elukoha olemasolu ja suhtlus pereliikmetega juba kuritegude toimepanemise ajal ei tähenda edasimineku puudumist, kuna edasi minna nende asjaolude osas kuhugi ei olegi. E. Must asuks vabastamise korral elama üksi elektroonilise valvega. Tal puuduvad inimesed, kelle suhtes ta võiks kohtu kardetud moel impulsiivselt või vägivaldselt käituda. Vähemalt elektroonilisele valvele allumise perioodil on raske ette kujutada, et ta võiks luua lähisuhteid või elada pereelu. Ilmselt keegi ka ei usaldaks E. Mustale peale palju avalikkuse tähelepanu saanud kohtuasja oma lapsi hoida. Vajadusel saab aga E. Mustale panna kohustuse hoiduda nendega, keda peab E. Musta poolt ohustatuks. E. Musta enda lastest on üks täisealine ja teine 15-aastane, elab välismaal.
  7. Maakohus on ainus, kes on näinud probleemi alkoholis ja narkootikumides. Nii E. Must ise, kui ka vangla hindavad riski ja ohtlikkust neis valdkondades puuduvaks. Iseloomustusest nähtuvalt on E. Must avameelselt kirjeldanud oma varasema elu kokkupuuteid joovastavate ainetega, s.o loetud kordadel pidude käigus. Sõltuvust tal diagnoositud ei ole ning iseloomustuses ei ole ka täheldatud seost joovastavate ainete tarbimise ja kuritegude toimepanemise vahel. E. Must on viibinud vanglas pika aja, mil 5
(10)tal ei ole olnud võimalust tarvitada alkoholi ega narkootikume. Mistahes vaevustele või sõltuvustele viitavad asjaolud puuduvad. Narkootilisi aineid on ta üksnes proovinud olles alustades 19-aastane keskmiselt 1-2 korda aastas. Selline sagedus ei iseloomusta sõltuvust. Olematute sõltuvusprobleemide käsitlemist ei saanud E. Must oodata ka kohtuistungil, kui enne kohtulahendit neid keegi ei tõstatanud. Lisaks tuleb arvestada, et E. Must nõustus alluma alkoholi tarvitamise keelule, nagu ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keelule. Seega on käitumiskontrolli ajal riskid (kui need peaksid olema) maandatud.
  1. E. Must avaldas istungil valmidust alluda ka muudele kohustustele. Üheks selliseks võinuks olla sõltuvusravi või alkoholi/narkosõltuvusega seotud sotsiaalprogramm. Kohus valis selle asemel E. Musta jaoks tunduvalt koormavama ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise.
  2. E. Musta mitte vabastades pidanuks kohus näitama, mida peaks süüdimõistetu veel tegema, kuidas oleks tal võimalik karistuse eesmärke täita (vt ka TrtRKm
  3. märtsist 2019 nr 1-08-16781, p 10). Sellised põhjendused maakohtu määruses puuduvad. E. Mustal on motivatsioon õiguspäraseks käitumiseks ja endaga tegelemiseks, maakohtu vastupidised faktid on valed. Ta on tegelenud oma kuritegudeni viinud põhjustega vanglas võimaldatud viisil. Tema käitumine vangistuses on olnud laitmatu. ITK-s püstitatud eesmärgid on täidetud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Töötanud on E. Must nii palju, kui talle on võimaldatud. Kuigi tegemist on lihtsamate töödega, on ta neid teinud motiveeritult ja valimata. E. Must on osalenud sotsiaalprogrammis ning andnud endast kõik, et sellest saadav kasu oleks maksimaalne. Ta pingutas ja tegi põhjalikke kirjalikke töid. Lisaks omandas E. Must vanglas puidupingioperaatori kutse. Ta osales aktiivselt, tegi tööd kiiresti ja kvaliteetselt ning täpselt. Samuti tegi ta koostööd kaasõpilastega ja isegi juhendas neid. Kuna E. Must on näidanud end distsiplineerituna vanglas, oskab käituda nõuetekohaselt, teha tööd ja järgida reegleid, on alus prognoosida temalt samasugust käitumist vabaduses. Ta hakkab lisaks alluma elektroonilisele valvele ja kriminaalhooldusele. E. Must on varemgi olnud kriminaalhooldusel ning katseaja edukalt läbinud. Ka see näitab häid eeldusi katseaja edukaks läbimiseks.
  4. Maakohtu lahend on vastuolus riigikohtu praktikaga (vt ka 1-09-14104, p 21 ja 22). Maakohtu määrus lähtus eelkõige kuriteo raskusest ja selle tagajärgedest kannatanule, mitte prognoosist E. Musta õiguskuulekusele. Seejuures ei ole maakohus näidanud, kuidas maakohtu poolt oluliseks peetud asjaolud mõjutavad E. Musta edasisele õiguskuulekusele antavat hinnangut, sh miks need asjaolud on olulised. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 32.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). 6

(10)33. Kaitsja hinnangul on maakohus

§ 76

lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu E. Musta alusetult karistust kandma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, mistõttu jääb määruskaebus tagajärjetuks. 34. Ringkonnakohus möönab siiski, et määruskaebuse argumendid on asjakohased osaliselt. Nimelt nõustub kohtukolleegium kaitsjaga selles, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 1-14-10087, p-d 29–32). Karistusregistri järgi on E. Mustal üks kehtiv kriminaalkaristus – vangistuse aluseks oleva kuriteo eest. Seega ei olnud maakohus õigustatud E. Musta varasema elukäigu hindamisel arvestama karistusregistri arhiivi kantud kustunud karistusandmeid. Samas leiab kohtukolleegium, et menetletavas asjas ei anna kohtu selline eksimus alust kohtumäärust tühistada. Määruse põhjenduste pinnalt on selge, et esimese astme kohus oleks jätnud süüdimõistetu vangistusest vabastamata ka siis, kui ta ei oleks kustunud karistust arvestanud.
  3. Kohtukolleegium leiab, et kustunud karistuste arvestamata jätmine ja lähtumine sellest, et E. Mustal on üks kehtiv kriminaalkaristus, ei vähenda temast lähtuvat retsidiivsusriski määral, et jaatada ennetähtaegse vabastamise võimalust. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et väikest retsidiivsusriski nõutud vaid eluaegsete vangide ennetähtaegse vabastamise kaalumisel, sest iga süüdimõistetu puhul on ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus tema õiguskuulekas käitumine. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). E. Must on toime pannud väga raskete tagajärgedega isikuvastased kuriteod, kus kannatanuks oli väike laps. Kuriteo asjaolusid on maakohus oma määruses (vt ka käesoleva määruse p 9) piisavalt kajastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et teo jõhkrad asjaolud ning korduv vägivallategu kaitsetu 2-aastase lapse vastu näitavad empaatiavõime puudumist ning suutmatust oma emotsioonidega toime tulla. Ehkki vangla iseloomustuse kohaselt seondub info E. Musta vägivaldsusega vaid kuritegudega, mille eest ta karistust kannab, arvestas maakohus sedagi, et süüdlane kasutas süüdimõistvas otsuses kirjeldatu kohaselt ka pereelus vaimset vägivalda. Ringkonnakohtu arvates ei evi mingitki tähendust asjaolu, et E. Musta kuritegudel oli vaid üks ohver, kelle kallal ta kaks nädalat vägivallatses. Nagu kaitsja isegi märgib, on tegemist keskeale läheneva mehega. Ringkonnakohtu jaoks näitab see, et süüdlase isiksus oli juba kuritegu toime pannes välja kujunenud ning selle mõjutamine äärmiselt raske. Kui täisealine mees mitu nädalat kaitsetu lapse suhtes jõhkraid vägivallategusid toime paneb, siis ei saa kuidagi nõustuda kaitsja arutluskäiguga, et tegemist ei ole vägivallakalduvusega inimesega. Ühtlasi näitab äkiline vägivallapuhang, et isiku vangistusaegne hea käitumine, s.o distsiplinaarkaristuste puudumine, ei pruugi olla heaks indikaatoriks tema tulevase õiguskuulekuse hindamisel. Kirjutab ju kaitsja sedagi, et E. Must ei olnud aastaid enne käesoleva kuriteo toimepanemist vägivaldne. Ka kaitsja mõttekäik, et kui E. Must ei suudaks end kontrollida ja kalduks vägivallale, oleks see kalduvus avaldunud ka pikkade vangla-aastate jooksul, ei ole veenev. Täiesti võimalik on olukord, kus süüdlane valib oma ohvriks just nõrgemad ja kaitsetumad inimesed. Nii on ka vangla pidanud E. Musta kõrgohtlikuks just lastele, samas kui ühiskonnas on ta hinnatud väheohtlikuks. 7

(10)
  1. Võimalik on seegi, et süüdlase agressiivsuse vallandavad olmelised asjaolud, nagu töö- ja elukoha puudumine, sõltuvused jm, millega isik vanglas üldjuhul kokku ei puutu. Praegusel juhul on ka E. Must selgitanud kuriteo toimepanemist just pingetega, mis tekkisid töötuks jäämise ja rahade lõppemisega. E. Musta kuriteole ajendanud põhjused ei ole välistatud ka tema vabanemisel. Vangla iseloomustuse kohaselt oli E. Mustal 24.08.2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid kokku 48 622 eurot. Ringkonnakohus kahtleb, kas E. Must hakkaks vabanemisel tööle ametlikult garanteeritud töökohas, kuivõrd E. Musta suhtumist nõuete tasumisse iseloomustab kõrvalehoidumine. Iseloomustuse kohaselt mõisteti kinnipeetavalt Harju Maakohtu 20.02.
  2. a otsusega välja 26 000 euro suurune tsiviilhagi, mille tasumist ta vältis, tasudes käitumiskontrolli ajal ainult minimaalse osa. Praegusel ajal aga leiab E. Must, et tema nõuete summa on väga suur ning ta ei näe võimalust seda täielikult ära maksta ning ootab osade nõuete aegumist. Seega nendib kohtukolleegium, et E. Musta väljavaated vabanemise korral ei ole roosilised – tal tuleb hakkama saada piiratud rahalistes tingimustes. Arvestades süüdlase enda selgitusi, võib see temas esile kutsuda agressiivsust. Ka maakohus on isiku varasemat elukäiku hinnates arvestanud negatiivse asjaoluna kohtuasjadega kaasnenud hagide tasumisest kõrvalehoidumist.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, nagu oleks kohus jätnud arvestamata E. Musta vangistuse ajal iseloomustavad positiivsed asjaolud. Samuti arvestas kohus E. Musta vabanemisega seotud asjaolusid, nagu töö ja elukoha olemasolu ja lähedaste toetus. Küll aga ei veennud need iseenesest isiku ennetähtaegset vabastamist toetavad argumendid kohut selles, et E. Mustast lähtuv uue kuriteo oht oleks väike. Ehkki riigikohtu praktikat arvestades peetakse isiku käitumist karistuse kandmise ajal väga tähtsaks, tuleb selle kõrval hinnata ka teisi ennetähtaegse vabastamisega seotud asjaolusid.
  4. Kaitsja märgib, sedagi, et sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ napp tagasiside ei sõltu E. Mustast, vaid programmi läbiviijast. See aga ei anna alust pidada programmi ebaõnnestunuks. Ringkonnakohtu arvates ei pidanudki maakohus programmi läbikukkunuks, vaid möönis napp tagasiside ei võimalda hinnata, kas süüdlase mõttemaailmas on reaalne nihe toimunud. Kahtlemata iseloomustavad aga programmi läbimist positiivselt kodutööde teostamised. Kas 18-tunnise läbitud programmi tulemusena E. Must „oskab suunata enda negatiivsed emotsioonid seesuguselt, et nendest ei teki kellelegi kahju. Oskab probleeme või raskeid olukordi lahendada ilma vägivalda kasutamata“, näitab aga aeg. Ringkonnakohus leiab, et inimest ei vii elus edasi teadmiste omandamine, vaid nende reaalne ellurakendamine. Loogiliselt võttes, kui vangla oleks pidanud E. Mustast peale pikki vangistusaastaid tulenevat uute kuritegude riski väikseks, oleks ta süüdlase tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud. Praegusel juhul on vangla kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust arvestades asunud vabastamist mittetoetavale seisukohale. Vabastamist ei toeta ka prokuratuur.
  5. Kaitsja leiab sedagi, et kuna ITK-s ettenähtavad tegevused otsustab vangla ja E. Mustale ei ole rohkem programme ette nähtud, siis on tema karistuse eesmärgid täidetud. Kaitsja arvates jättis maakohus analüüsimata, mida enamat saaks E. Must veel teha, et karistuse eesmärke täita. Kolleegium märgib esiteks, et vangistuse pikk kestus iseenesest ei ole asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Täiesti võimalik – ja ilmselt mitte ka väga haruldane – on olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et 8
(10)vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84). Seetõttu tuleb kinnipeetav vangistustähtaja lõppedes vanglast vabastada, olenemata sellest, kas VangS § 6 lg-s 1 ette nähtud vangistuse täideviimise eesmärk – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – on selleks ajaks saavutatud. Seevastu süüdimõistetu vabastamine

§ 76

alusel tuleb kõne alla üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et vangistuse eesmärk on saavutatud juba enne vangistustähtaja lõppu: isik on muutunud õiguskuulekaks ega kujuta endast enam õiguskorrale ohtu. Teiseks leiab aga kolleegium, et ka vangistatu töötamine on ITK-s ettenähtud tegevus. Vangla kodulehe kohaselt on tööhõive õppetöö ja sotsiaalprogrammide kõrval üks sotsiaaltöö vorme, mille peamine eesmärk on tekitada vangis tööharjumus, et isik tuleks vabaduses paremini toime ega paneks toime uut kuritegu. Ringkonnakohtule jäi maakohtu määruse motiive lugedes mulje, et kohus soovis näha rohkem kinnipeetavapoolset initsiatiivi enda arenguga tegeleda. Määruskaebuses aga kinnitab kaitsja, et E. Must ongi tegelenud enesearenguga (lugenud isiklike probleemide lahendamisega seostuvat kirjandust). Tõsi – selle tõendamiseks on määruskaebuse esitaja lisanud kaebusele istungiprotokolli varasemast ajast, kui kohus eelmisel korral arutas E. Musta vabastamist tingimisi enne tähtaega. Küll aga on E. Must suhelnud ka psühholoogiga ning ehkki maakohtu loetelu tegevustest, millist enesearengut maakohus silmas pidas on näitlik, ei saa ka ringkonnakohtu arvates isikule ette heita kristlike tegevustega liitumata jätmist, kui ta selleks kutset ei tunne.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, justkui oleks maakohus ainus, kes näeb E. Musta puhul probleemi alkoholis ja narkootikumides. Vangla hinnangul alkoholi ja narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Ka E. Musta väitel on tema kokkupuuted joovastavate ainetega vähesed. Samas aga nähtub vangla iseloomustusest seegi, et ennetähtaegse vabastamise tingimustena palutakse panna E. Mustale mh järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Selliste kohustuste panemise ettepanekut ei tee vangla nende kinnipeetavate puhul, kellel probleemid joovastavate ainetega sootuks puuduvad. Maakohtu jaoks oli märkimist väärt ka asjaolu, et E. Must saabus vanglasse kanepist ja muudest psühhoaktiivsetest ainetest akuutses seisundis. Samuti osundas kohus asjaolule, et E. Must on varasemast elukäigust nähtuvalt õigusrikkumisi toime pannud eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Apellatsioonikohtu jaoks on maakohtu põhjendused probleemi olemasolus veenvad. Ehkki praegusel ajal ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks E. Musta vabastamist, nõustub kohus sisuliselt sellega, et süüdlasele tuleb edaspidi panna lisakohustustena alkoholi ja narkootikumidega seotud keelud.
  2. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selleski, nagu oleks maakohus elukohale ja pereliikmetega suhtlemisele omistanud ebaõige kaalu. Kohtukolleegium märgib, et lisaks kohtu veendumusele, et pere toetusele vaatamata saa E. Musta vabastada, on samal veendumusel ka prokuratuur oma kirjalikus seisukohas. Prokuröri arvates ei olnud toetav sotsiaalvõrgustik ja soov poegadega suhelda piisav hoidmaks ära E. Musta poolt üha raskemate kuritegude toimepanemist. Seega ei pruugi isiku vabadusse naastes headest suhetest lähikondsetega piisata, et hoida ära edasisi süütegude toimepanemisi. 9

(10)
  1. Kokkuvõtvalt kerkib süüdimõistetu kuritegude asjaolude, varasema elukäigu ja isiku pinnalt ikkagi esile selline ohuprognoos, mis ei võimalda teda praegu vanglast vabastada. E. Musta hea käitumine vanglas ja võimalused vabanemisel ei oma praegu sellist kaalu, et tooksid kaasa tema vabastamist.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  5. E. Musta kaitsja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja riigi kanda jätmiseks. Taotluse kohaselt moodustab menetluskulu advokaaditasu 1022,40 eurot (sh käibemaks), mille kandmise kohta on tõendina lisatud advokaadibüroo TRINITI arve nr 20211735 (lisa 1). Kaitsja tunnitasu käesolevas asjas on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlus - mõista Eesti Vabariigilt E. Musta kasuks välja menetluskulud summas 1022,40 eurot, on seotud määruskaebuse rahuldamisega. Kuna käesolevas asjas jäi määruskaebus rahuldamata, jäävad kõik määruskaebemenetluses tekkinud kulud E. Musta enda kanda KrMS § 187 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.