KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2021, Tartu Kohtuasja number 3-21-184 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada tall

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. 4. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 2), milles palub kohustada Tartu Vanglat väljastama talle WC prill-lauda iga kord, kui ta paigutatakse Tartu Vangla territooriumil asuvasse E-hoonesse.

§ 44

lg 1 sätestab et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kehtivas õiguses (sh vangla sisekorraeeskirja § 7) ega kohtupraktikas ei ole peetud kambrisisustuse kohustuslikuks elemendiks prill-lauaga tualettpotti. Kohustamisnõude esemeks saab olla eelkõige selline hüve, mille tagamise kohustus tuleneb avalikule võimule kehtivatest õigusnormidest. Kuna vangla kohustus on tagada seal viibiva isiku tervise kaitse (vangistusseaduse § 52 lg 2) ja tervislikud kinnipidamistingimused, ei saa täielikult välistada kinnipeetaval sellise terviseseisundi olemasolu, mille puhul näeb arst ette prill-laua kasutamise tualettpotil. Sellise arsti ettekirjutuse puhul tekiks vanglal ka vastav kohustus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 tähenduses („Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi“). Varasem kohtupraktika on pidanud küll oluliseks võimaldada näiteks kinnipeetava terviseseisundit ning arsti ettekirjutust arvestades talle WC istepott (erinevalt vanas Tallinna Vanglas kasutusel olnud nn aasia-tüüpi tualetilahendustest) (nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-14-52723, p 13;
3. aprilli
4. a määrus haldusasjas nr 3-17-550, p 7). Samas on viimati nimetatud lahendis rõhutatud, et kinnipeetava poolt taotletu lubamine oleks põhjendatud vaid siis, kui see ei tee kinnipeetava olemist lihtsalt mugavamaks, vaid on terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalik.
5. Kohtule teadaolevalt sellist avaliku võimu kohustust (s.o prill-laua väljastamiseks) kaebaja E-hoones viibimise ajal ei ole tekkinud. Haldusasjas nr Y esitatud
6. novembri
7. a vastusest nr 6-43/1746-2 (tl 37) nähtub, et tualettpotid on projekteeritud kõikidele ühetaolised. Esmalt on oluline, et seni pole arst teinud kindlaks, et kaebaja terviseseisundi tõttu on talle vajalik kasutada prill-lauda. Teiseks on Tartu Vangla
8. veebruari
9. a vastusest kohtule ilmnenud, et kaebaja asus nii kaebuse esitamise kui ka käesoleva määruse tegemise ajal Tartu Vangla S-hoones, kus tal kohtuasja materjalidest nähtuvalt tualettpoti kasutamisega probleemi ei ole. Tartu Vangla on selgitanud, et eeluuritavate eluhoonesse (E - hoone) paigutatakse need kinnipeetavad, kelle suhtes otsustatakse kohaldada täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist või pööratakse täitmisele kartserikaristus. Seega on S-hoonest tavarežiimilt kaebaja E-hoonesse paigutamine suuresti sõltuv tema enda käitumisest ja E-hoonesse sattumine eelduslikult välditav.
10. Kohus märgib, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (Riigikohtu
11. oktoobri
12. a määrus asjas nr 317-749, p 11). Samas on Riigikohus viidanud ka eeltoodud lahendis mõnedele võimalustele kaitsta 2 3-21-184 oma õigusi ennetavalt, nt keelamiskaebus haldusaktist või toimingust hoidumiseks või tuvastamiskaebus haldusõigussuhtest tulenevate õiguste või kohustuste kindlakstegemiseks (

§ 37lg 2 p‑d 3 ja 6; RVast

S § 5; Riigikohtu erikogu

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 15). Riigikohus rõhutas viidatud lahendis, et taoliste ennetavate õiguskaitsevahendite kasutamiseks peab olema aga eriline preventiivne huvi, st põhjus arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul täielikult välistatud ka kohustamisnõue olukorras, kus kaebajale on tema õiguste rikkumine edaspidi väga suure tõenäosusega ettenähtav. Praegusel juhul taolist tõenäolist õiguste rikkumist kohus ei tähelda. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja
3. novembri
4. a vastuse nr 6-43/1746-2 kohaselt ei ole leitud kaebajale erisuste tegemise vajadust WC-poti ja prill-lauaga seonduvalt.
5. Kohus märgib, et kui kaebaja siiski paigutatakse tulevikus E-hoonesse ja tal on selleks ajaks arsti poolt kindlaks tehtud prill-laua kasutamise vajadus, on võimalik koheselt taotleda vanglalt vastavat kohtlemist, sellest keeldumist vaidlustada vaidega ja samas taotleda kohtult esialgset õiguskaitset.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3