Obsah (5)

§ 477§ 173§ 172§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2020, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-20-113354 Tsiviilasi Põlva vald, Mooste alevik, Pargi t

) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et puudutatud isik V. U. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna. Korteriomandi juurde kuulub 680/15703 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum nr 8, üldpinnaga 68 m
3. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist summas 3318,90 eurot.
4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 näeb ette, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
5. Avaldaja põhikirja p 3.2.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse: 2 3.2.4.
6. vesi ja kanalisatsioon — vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Mõõtja puudumisel võetakse aluseks korteris elavate elanike arv. 3.2.4.
7. üldelekter — vastavalt tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korterite arvule; 3.2.4.
8. prügivedu — vastavalt tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteris elavate elanike arvule; 3.2.4.
9. elamu remondi- ja hooldustasud — vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; 3.2.4.
10. halduskulud — vastavalt tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korterite arvule; 3.2.4.
11. küte — vastavalt tarbitud soojuse näidule tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteri 1 m2 kohta; 3.2.4.
12. üldvesi — jagatuna korterite arvule; 3.2.2.
13. laenu tagasimakse — jagatuna korteri 1 m2 kohta; 3.2.4.
14. muru niitmine ja muu koristus — vastavalt tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteri arvule; 3.2.4.
15. sooja vee energia — vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel.
16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17. Kohus leiab, et avaldaja majandamiskulude nõue on põhjendatud. Avaldaja on lisanud avaldusele puudutatud isikule esitatud majandamiskulude arved perioodil 31.03.
18. a kuni 31.05.
19. a kokku summas 3318,90 eurot. Arvete selgituste kohaselt on nõutavateks majandamiskuludeks küte, halduskulud, ühiselekter, maja hooldustasud, prügivedu, vesi/kanalisatsioon, vee kadu, muru niitmine. Avaldaja on arvestanud kulusid korteriühistu põhikirjas sätestatud kulude jaotuse aluse ja tasumise korra alusel. Nõuded on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik ei ole maakohtu menetluses avaldusele vastanud ega esitanud kohtule asjaolusid, mis annaksid alust temale majandamiskulude tasumisest keelduda. Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide selle kohta, et ta ei ole korteris elanud ning korter on tema eksabikaasa kasutuses, ei anna alust jätta avaldust rahuldamata. Tulenevalt KrtS §-st 40 on korteriomandi majandamiskulude tasumise kohustus korteriomanikul. Seaduse ei näe ette võimalust vabastada korteriomanikku majandamiskulude tasumisest põhjusel, et korteriomanik seda ise ei kasuta. Korteriomandiga seotud majandamiskulude tasumise eest vastutab korteriomanik. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja mõistab V. U. Põlva vald, Mooste alevik, Pargi tee 8 korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse summas 3318,90 eurot. Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 3 Arvestades asjaolusid, sh seda, et menetluses osales mitu isikut ja kohus rahuldab avalduse võla väljamõistmiseks, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 13.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Avaldaja teadaolevaks menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 87,23 eurot ja avalduse esitamisel 300 eurot, kokku 387,23 eurot. Riigilõivuseaduse § 51 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 337,23 eurot ettenähtust enam. Eeltoodut arvestades loeb kohus avaldaja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu summas 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 50 eurot avaldaja kasuks välja puudutatud isikult.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastab kohus avaldajale menetluses enam tasutud riigilõivu summas 337,23 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4