TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-55 Määruse kuupäev 22. jaanuar 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu avalduste vaidena menetl

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele. Sellise õiguse tunnistamine subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks vastuolus

§ 45

lg 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus kohtuasjas 3-161247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21).

1. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et tema esitatud vaideid on tõlgendatud teist liiki avaldustena (sh märgukirjade ja selgitustaotlustena). Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on panna maksma oma õigus vaidemenetlusele ja vaideotsusele. Sellise nõude esitamiseks kaebajal õigust ei ole. Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
2. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja on esitanud vanglale vaide haldusakti kehtetuks tunnistamise, haldusakti andmise / toimingu tegemise või haldusakti andmisest / toimingu tegemisest hoidumise nõudes, kuid vangla on tõlgendanud seda teisiti kui vaidena, siis on kaebajal õigus esitada pärast vangla vastuse saamist kohtule vastavalt tühistamis-, kohustamisvõi keelamiskaebus. Kohus hindab selle kaebuse raames, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ehk kas vangla õigesti leidis, et kaebaja avaldust ei saa tõlgendada vaidena.
3. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses osaleja ning on erinevates kohtuasjades esitatud avalduste põhjal võimeline esitama kaebuses oma nõude ja selle põhjenduse vastavalt oma tegelikule tahtele (

§ 2lg 4).

Seetõttu ei ole kohtu hinnangul vajadust uurida, kas kaebaja tegelikult soovis esitada kaebuse mitte vaiete vale tõlgendamise, vaid mõne konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamiseks. 6. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, sh taotlust riigilõivust vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik