Obsah (16)

§ 116§ 635§ 644§ 158§ 189§ 118§ 159§ 637§ 76§ 638§ 188§ 655§ 100§ 6§ 7§ 101

2-20-11413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

§ 116

lg 2 punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriume, mis defineerivad olulise lepingurikkumise.

1. Lepingu sõlmimisega seatud eesmärk oli, et ERKAS koostab hageja huvides taotlustoimiku ja esitab KIK-ile tähtaegse taotluse. Vaidlus puudub ka selles, et pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega ei olnud võimalik töövõtulepinguga seotud eesmärki enam saavutada. Vähe sellest, et ERKAS jättis tegemata tegevused, mis olid vajalikud seatud eesmärgi saavutamiseks, ei teinud ERKAS ka ühtegi toimingut, mille eest talle täies ulatuses maksti. Leping nägi ette, et ERKAS koostab äriplaani, investeeringu finantsmajandusanalüüsi ja keskkonnamõjude hinnangu. Need tööd pidid lepingu kohaselt valmima 2,5 kuuga. Käesoleva avalduse 3 koostamise aja seisuga võib öelda, et 2,5 aastaga pole mitte midagi tehtud. ERKAS ei esitanud kokkulepitud taotlust ka 2019 aasta taotluste vastuvõtmise perioodi jooksul. Seega on lepingust taganemine igati põhjendatud.
2. Hageja nõuab käesoleva hagiga kostjalt 24 000.- euro suuruse põhivõlgnevuse ja viivisevõlgnevuse tasumist. BF Holding OÜ esitab käesoleva hagi põhjusel, et kostja on olulise lepingurikkumisega tekitanud hagejale rahalist kahju määral ja viisil, mida ei ole võimalik heastada ega asendada uue töö tegemisega. Hageja tasus kostjale selle eest, et kostja oma kutsetegevuses osutaks hagejale teenust ja koostaks ning esitaks KIK-ile taotlustoimiku riiklike meetmete „Ettevõtete energia - ja ressursitõhusus” ja „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ alusel toetuse saamiseks. Eelviidatud toetusi rakendati KIK poolt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” raames. Nimetatud 2014-2020 rakenduskava alusel toetatavatesse meetmetesse on toetustaotluste vastuvõtmine lõpetatud. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi ning jättis hageja tellitud taotlustoimiku koostamata ning KIK-le esitamata. Taotlustoimiku koostamise ja esitamise eest ettenähtud lepingulise tasu võttis kostja aga täies ulatuses vastu ega ole tagastanud.
3. Hageja tellijana on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud ja lepingust tuleneva tasu 12 000 eurot täies ulatuses kostjale välja maksnud. Ilmselgelt ei ole kostjal võimalik esitada lepingujärgset taotlustoimikut KIK kehtestatud tähtajaks 28.02.
4. Kuivõrd töid kostja poolt ei teostatudki siis ei tekkinud hagejal ka tegelikku kohustust kostjale tasuda. Hageja on tasunud kostjale 27.12.2017 maksekorraldusega 3600.- eurot, 16.01.2018 maksekorraldusega 3600.- eurot ja 11.07.2018 maksekorraldusega 4800.- eurot. Kokku 12 000.- eurot, mille tagastamist ta käesolevas hagis taotlebki.
5. Töövõtulepingu punkti 2.1.
6. kohaselt pidi kostja koostama ja hagejale üle andma KIK taotluse, selle juurde koostatud äriplaani, investeeringu finants-majandusanalüüsi, keskkonnamõjude hinnangu ja muud tõendid ja kinnitused vastavalt eelpoolnimetatud meetme määruse juhendmaterjalile. Töövõtulepingu punkti 3.1 kohaselt töövõtja annab tellijale töö üle elektrooniliselt; punkti 3.2 kohaselt töö üleandmiseks allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti; punkti 3.3 kohaselt töö loetakse töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Töövõtulepingu punktis 2.
7. lepiti kokku, et töö teostamise tähtaeg on vastavalt taotlusvooru tähtajale hiljemalt 28.02.
9. Kostja ei ole hagejale ühtegi Töövõtulepingu punktis 2.1.
10. nimetatud tööd üle andnud. Töövõtulepingu punkti 6.2 kohaselt Töö valmimise, üleandmise või töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist 0,15 % valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. Hageja edastas kostjale 24.07.2019 eelviidatud punkti alusel leppetrahvi teate ja teatas, et kasutab oma õigust nõuda leppetrahvi ning leppetrahvi suurus 24.07.2019 seisuga on 9216.- eurot. Hagi esitamise seisuga 06.08.2020 on kostja töö üleandmisega viivitanud 891 päeva, mis teeb leppetrahvi suuruseks 16 038.- eurot. Hageja vähendab oma leppetrahvi nõuet põhinõude suuruseni 12 000.- eurot. 4
11. Käesoleval juhul taotleb hageja kostjalt viivise välja mõistmist alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. See teeb käesolevale võlasuhtele kohalduvaks viivisemääraks 8 % aastas, so 0,022 % päevas, mis on haginõudelt 24000.- eurot 5,28 eurot päevas, 1920.- eurot aastas. Kostja vastus
12. Kohtule 20.10.
13. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 05.12.2017 töövõtulepingu nr xxxx, millega kostja kohustus hageja nimel koostama taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) poolt rakendatavasse ÜF meetmesse „Ettevõtete energia - ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ elluviimiseks toetuse saamiseks plastpakendi jäätmetest õli krakkimise tehase rajamiseks. Algne lepingu eesmärk oli esitada taotlus rahastamisvooru, mille eeldatav taotluste esitamise tähtaeg oli 28.02.
14. Kuna KIK’i taotlusvooru väljakuulutamine venis ja seetõttu ei olnud võimalik rahastustaotlust 28.02.2018 esitada, siis sõlmisid pooled 08.03.2018 töövõtulepingu nr xxxx lisa 1, millega pikendasid taotluse koostamise tähtaega selliselt, et taotlus tuleb koostada KIK’i poolt tulevikus väljakuulutatava taotlusvooru tähtajaks. Hiljem avaldas hageja töötaja kostja esindajatele, et tehnoloogia, mida plaaniti kasutusele võtta, ei ole veel piisavalt väljaarendatud, et taotleda rahastust KIK’i hallatavast meetmest. Seetõttu lepiti kokku, et raha taotletakse KIK’i asemel hoopis Euroopa Liidu xxxx programmist. Seoses sellega sõlmisid pooled 05.05.2018 töövõtulepingu nr xxxx lisa 2, millega muutsid töö eesmärki (töövõtulepingu nr xxxx p 2) selliselt, et kostja pidi hageja nimel koostama esmalt xxxx programmi lühitaotluse ning juhul, kui see osutub edukaks, siis ka täistaotluse. Selle muudatusega jäeti lepingust välja varasem kokkulepe taotluse koostamiseks KIK’ile. Töövõtulepingu nr xxxx lisa 2 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale xxxx programmi lühitaotluse koostamise eest 12 000 eurot. Sealjuures leppisid pooled kokku, et juba tasutud tasu osa loetakse makstuks lühitaotluse koostamise eest.
15. Hageja on tasu töövõtulepingu nr xxxx alusel maksnud kolmes osas: 27.12.2017 summas 3600 eurot, 16.01.2018 summas 3600 eurot ja 11.07.2018 summas 4800 eurot. Kokku tasus hageja 12 000 eurot, kusjuures suurima osamakse 4800 eurot tasus hageja pärast 05.05.2018 töövõtulepingu nr xxxx lisa 2 sõlmimist ja töö üleandmist 11.07.
16. Kostja on töövõtulepingu nr xxxx lisas 2 kokkulepitud töö teostanud selles mahus, mille eest on hageja tasunud. Ehk kostja koostas xxxx programmi lühitaotluse ja sisestas selle 11.06.2018 ehk päev enne tähtaega xxxx programmi elektroonilisse taotlussüsteemi ning saatis veel täiendavalt 13.06.2018 ja 27.06.2018 ka e-postiga hagejale. Esitatud taotluse sisu oli enne esitamist hagejaga kooskõlastatud. Kahjuks ei osutunud hageja xxxx programmi lühitaotlus edukaks, mistõttu edasist tööd kostja ei teinud (ega pidanudki lepingu järgi tegema). Kuna kostja on töövõtulepingu nr xxxx täitnud, siis on hageja esitatud nõuded alusetud. 16.

§ 635lg 1 kohaselt peab töövõtja tegema kokkulepitud töö.

Kostja on töövõtulepingus nr 4.5/17/10 kokkulepitud töö – xxxx programmi lühitaotluse koostamine ja esitamine – teinud. Kostja esitas taotluse 11.06.2018 ja lisaks saatis esitatud taotluse hagejale 13.06.2018 ja 27.06.

1. Taotluse sisu oli enne selle esitamist hagejaga kooskõlastatud. Hageja on ka 5 tasunud suurima osa kokkulepitud tasust (4800 eurot) pärast töö valmimist, mööndes sellega, et töö on tehtud.
2. Hageja ei ole tehtud töö osas mistahes pretensioone esitanud. Kui ka hagejal oleks pretensioone, siis enam ta neid esitada ei saaks, sest

§ 644lg 1 ja 3 tulenevalt on ta kaotanud õiguse töö puudustele tugineda.

Kuna kostja on kokkulepitud töö teinud, siis ei ole kostja lepingut rikkunud ja hageja ei saa ühtki õiguskaitsevahendit (sh lepingust taganemist) kasutada. Samuti ei saa hageja nõuda leppetrahvi, kuivõrd

§ 158

lg 1 kohaselt saab leppetrahvi nõuda üksnes lepingu rikkumise korral, mida aga antud juhul ei esine. Kuivõrd hageja ei saa kasutada õiguskaitsevahendeid, sh lepingust taganeda, siis ei ole ka alust lepingu tagasitäitmiseks ehk makstud tasu tagastamiseks

§ 189alusel.

18. Lisaks sellele, et kostja ei ole lepingut rikkunud, ei saa hageja lepingust taganeda veel ka seetõttu, et ta on

§ 118lg 1 p 1 kohaselt kaotanud õiguse lepingust taganeda.

Hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu nr xxxx p 2.1 kohaselt oli xxxx programmi lühitaotluse esitamise tähtaeg 12.06.2018 ja kostja esitas vastava taotluse 11.06.2018. See tähendab, et kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja kohustuse täitmisest on tänaseks möödunud 2 aastat ja 4 kuud. Juhul, kui hageja on seisukohal, et vaatamata kokkuleppe täitmisele on kostja siiski mingil põhjusel töö tegemise kohustust rikkunud, siis pidi see asjaolu saama hagejale teatavaks hiljemalt 13.06.2018 ehk 2 aastat ja 4 kuud tagasi. Lepingust taganemise avalduse esitas hageja 06.08.2020 hagiavalduses. Selleks hetkeks oli kohustuse sissenõutavaks muutumisest möödunud 2 aastat ja 2 kuud. Nii pikk aeg ei ole kindlasti mõistlik aeg

§ 118lg 1 p 1 mõttes.

Nimetatud sätte mõte on selles, et hageja peab lepingust taganema niipea kui see on asjaolusid arvestades võimalik. On ilmne, et lepingust taganemise avalduse esitamiseks ei ole hagejal tarvis 2 aastat ja 2 kuud ning selleks piisab oluliselt lühemast ajast. Seega on taganemiseks vajalik mõistlik aeg ammu möödunud ja hageja on taganemise õiguse kaotanud. Eelnevast tulenevalt ei oleks hagejal õigust lepingut taganemiseks ka juhul, kui kostja oleks lepingut rikkunud. Käesoleva hagi esemeks on hageja nõue makstud tasu tagasitäitmiseks

§ 189lg 1 alusel.

Selle nõude eelduseks on, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud ja isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, siis oleks hageja

§ 118

lg 1 p 1 tulenevalt taganemise õiguse kaotanud, siis on hagiavalduses esitatud taganemisavaldus tagajärjetu ja hageja ei ole hageja töövõtulepingust nr xxxx kehtivalt taganenud. Järelikult puudub ka alus lepingu tagasitäitmiseks. 19. Hageja on hagiavalduses kostjalt nõudnud lisaks tasu tagastamisele veel ka leppetrahvi tasumist töö üleandmisega viivitamise tõttu. Kuna kostja on töö kokkulepitud ajaks teinud ja üle andnud, siis ei ole hagejal leppetrahvi nõudmiseks alust. Ent isegi kui leppetrahvi alus esineks, siis on hageja leppetrahvi nõudmise õiguse

§ 159lg 2 tulenevalt kaotanud.

Hageja pidi väidetavast rikkumisest teada saama hiljemalt 13.06.2018 ehk üks päev pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Sellest, et hageja soovib leppetrahvi nõuda, on hageja kostjat esmakordselt teavitanud 24.07.2019 ehk enam kui 1 aasta ja 1 kuu pärast leppetrahvi nõude aluseks olevast väidetavast asjaolust teadasaamist. 1 aasta ja 1 kuu ilmselgelt ei ole leppetrahvi nõude esitamiseks vajalik mõistlik aeg. Seega on hageja leppetrahvi nõude esitamise õiguse kaotanud. Eelnevast tulenevalt on hageja leppetrahvi nõue alusetu. Kuna 6 kostja ei ole lepingut rikkunud ega pea tagastama tasu ega maksma leppetrahvi, siis ei ole kostjal ka kohustust tasuda viivist. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
2. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 05.12.
3. a töövõtulepingu nr xxxx, mille p 2.
4. kohaselt hageja tellis kostjalt taotluse koostamise Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) poolt rakendatavasse ÜF meetmesse „Ettevõtte energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ elluviimiseks toetuse saamiseks plastpakendi jäätmetest õli krakkimise tehase rajamiseks. Lepingu p 2.2 järgi oli töö teostamise tähtaeg vastavalt taotlusvooru tähtajale hiljemalt 28.02.
5. a. (tl 8, 9). Lepingu p 4.
6. kohaselt tellija tasub töövõtjale töö teostamise eest 10 000 eurot (lisandub käibemaks) 22.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele.

§ 76lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

1. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejale tööd üle andnud ega esitanud tööna tellitud taotlustoimingut ka Keskonnainvesteeringute keskusele menetlemiseks ja taotlusvoorus osalemiseks. Eeltoodust tulenevalt teeb hageja menetlusliku töövõtulepingust taganemise avalduse ja nõuab lepingu alusel üleantu tagastamist (tl 4-5).
2. Kostja vastuväite kohaselt on kokkulepitud töö teostatud 11.06.
3. a, mil kostja sisestas selle LIFE programmi elektroonilisse taotlussüsteemi. Kostja edastas töö ka kooskõlas lepingu p 3.
4. elektrooniliselt hagejale 13.06.
5. a ja 27.06.
6. a. Lepptrahvi nõue on alusetu, kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja hinnangul on leppetrahvi nõue esitatud hilinemisega (tl 65).
7. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud. Hagiavalduse punktides 2 ja 3.
8. väidab hageja, et kostja ei ole ühtegi töövõtulepingu punktis 2.1.
9. nimetatud tööd hagejale üle andnud. Samuti väidab hageja, et töö ei olnud üle antud kooskõlas lepingu punktiga 2.
10. Hageja on jätnud märkimata, et pooled on sõlminud 08.03.
11. a lepingu lisa 1, milles on muudetud töö sisu ja töö teostamise tähtaega (tl 67). Hageja on jätnud märkimata, et pooled on 15.05.
12. a sõlminud lepingu lisa 2, milles on muutnud töö sisu, töö teostamise tähtaega ning tasustamise korda (tl 68-69). 26.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, 7 täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

§ 644

lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

1. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on koostanud lepinguga kooskõlas oleva töö (tl 70-75, 77-82). Kostja on sisestanud töö 11.06.
2. a xxxx programmi elektroonilisse taotlussüsteemi (tl 69,76) ning kooskõlas lepingu punktiga 3.
3. edastanud elektrooniliselt 13.6.
4. a ja 27.6.
5. a ka hagejale (tl 68, 76). 13.06.
6. a väljastas kostja hagejale arve kolmanda osamakse tasumiseks (tl 76). Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kooskõlas lepingu punktiga 5.4.
7. nõudnud töös esinevate puuduste kõrvaldamist. Hageja tasus kostjale 11.7.
8. a viimase osamakse summas 4 800 eurot. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja töö oli lepingukohane ning hageja pretensioone ei esitanud. Seega tuleb töö lugeda hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt 13.6.
9. a. 28.

§ 116

lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks, kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et töö oli teostatud ja hagejale esitatud. 19.01.2021. a menetlusdokumendis möönab ka hageja, et töö oli esitatud, kuid tegemist oli mingi suvalise taotlusega (tl 110). Oma väidete tõendamiseks hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole.

§ 118

lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirja vahetus, millest nähtub, et poolte vahel toimus 18.07.

1. a koosolek, kus arutati projekti ja rahastusega seonduvat ning 24.07.
2. a otsustas hageja nõuda kostjalt lepingu alusel tasutud 12 000 tagastamist (tl 11). Lepingust taganemise avalduse tegi hageja käesolevas menetluses 06.08.
3. a (tl 4). Kostja sai taganemisavalduse kätte 02.09.
4. a. Kohtu hinnangul on hageja kaotanud taganemisõiguse

§ 118

lg 1 sätestatust tulenevalt, kuivõrd on viivitanud taganemisavalduse esitamisega ebamõistlikult kaua. 29. Hagiavaldusest nähtuvalt ei soovi hageja lepingu täitmist kostja poolt ka tulevikus kuivõrd taotluste esitamise tähtajad on lõppenud.

§ 655lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtuvalt kostja midagi kokku ei hoidnud ega omandanud. Hageja on tasunud kostjale lepingu täitmisega 27.12.

1. a 3 600 8 eurot, 16.01.
2. a 3 600 eurot ja 11.07.
3. a 4 800 eurot. Vaidlusaluse lepingu p 4 kohaselt moodustab 12 000 eurot tasu töö eest, millele punkti 4.
4. järgi võib lisanduda tulemustasu juhul kui taotlus saab positiivse rahastusotsuse (tl 8 pöörel). Puudub vaidlus selles, et taotlus ei saanud positiivset rahastusotsust. Kohtu hinnangul ei tähenda see aga automaatselt, et kostjal puudub õigus saada tasu kooskõlas lepingu punktiga
5. Seisuga 13.06.
6. a oli töö kooskõlas lepingu punktis 3.
7. sätestatule hagejale elektrooniliselt saadetud. Kostja oli oma lepingulised kohustused täitnud, mistõttu ei ole hagejal õiguslikku alust raha tagasisaamiseks. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostjale antud lähteülesandes puudus kokkulepe selles, et kostja saab tasu üksnes siis kui taotluse esitamise tulemusel saab hageja soovitud rahastuse.
8. Hageja on esitanud kostja vastu 24.07.
9. a leppetrahvi nõude 891 päeva eest summas 12 000 eurot, kuivõrd kostja ei ole hagejale ühtegi töövõtulepingu punktis 2.1.
10. nimetatud tööd tähtaegselt üle andud (tl 4, 5, 11).

§ 158

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja vastuväite kohaselt on hageja leppetrahvi nõue alusetu ja esitatud hilinemisega, mistõttu on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks. 31. Kohus nõustub kostja vastuväitega.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja esitas hagejale tehtud töö elektrooniliselt 13.6.

1. a. Hageja sai töö kätte, mida tõendab asjaolu, et hageja tasus tehtud töö eest viimase osamakse summas 4 800 eurot 01.07.
2. a. Eeltoodust tulenevalt oli hageja jaoks 01.07.
3. a ilma kahtlusteta selge, et tööd ei ole valminud lepingus algselt kokkulepitud tähtajaks, s.o. 28.02.
4. a.

§ 159

lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmisest 1 aasta pärast väidetava rikkumise tuvastamist.

§ 6

lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi maksmise nõude esitamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 7

lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud viivitavad aasta aega enda nõudest teatamisega. Kohtu hinnangul on hageja kaotanud

§ 159

lg 2 sätestatust tulenevalt õiguse nõuda leppetrahvi, kuna esitas leppetrahvi nõude ebamõistlikult hilja. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi ei kuulu rahuldamisele. 32.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. 9 Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud 11 tunni eest kokku summas 1 870 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 10 tundi. Kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastuse koostamiseks, hageja seisukohtadele vastuste koostamiseks.
4. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 170 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
5. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 10