← Eesti

2-20-125535/6

Obsah (4)§ 142§ 187§ 178§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

) §-is 416. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Kautsjon tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasjanumber. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu või kautsjonit tasuma, võib ta taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (

§ 187lg 6).

Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja Ühisraha OÜ vahel 17.01.2020 sõlmitud krediidileping xxxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (RKTKo 3-2-1-17-17, p 20). Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 42 lg 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1- 2

(3)25-16, p 13). Lepinguline viivisemäär oli 37,00% aastas. Seadusjärgse viivise kolmekordne määr on 24% aastas. Seetõttu on kostjaga sõlmitud lepingus olev viivisekokkulepe tühine tüüptingimus. Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas (VÕS § 41 ls 1). Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (VÕS § 41 ls 2). Kohus mõistab viivise välja seadusjärgses määras, jättes hagi ülejäänud viivisenõudes rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Kohus jätab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile kostja kanda ja rahuldamata jäänud osale vastavas ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.