KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1521 Tsiviilasi Garganega Grupp

§ 29

lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 5. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri 11.03.2021 esitatud aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks kokku vähemalt 15 364,30 eurot. Võlgniku varade väärtus on 0 eurot. Seega vara, mille arvelt kohustusi täita, võlgnikul puudub ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita. Arvestades võlgnikul lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. 2

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. 7.

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
2. aasta
3. jaanuarini.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. 8. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 920 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri tasu põhjendatud. 9.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 10. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi 3