Obsah (4)

§ 15§ 10§ 6§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-655 Määruse kuupäev 29.03.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta Xi taotlus riigi k

§ 15lg 8, HKMS § 119 lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtule saabus 28.03.2021 Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks.
2. X taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning muuks õigusnõustamiseks vastavalt riigi õigusabi seaduse (

) § 4 lg 3 punktidele 5, 8 ja

1. Taotleja soovib esitada halduskohtusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 01.04.2019 ettekirjutuse nr 10.4-4/68747-1 õigusvastasuse tuvastamise ja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes. Taotleja leiab, et SKA 01.04.2019 ettekirjutus nr 10.44/68747-1 on õigusvastane ja SKA poolt perehüvitisena makstud 3592,26 eurot on makstud taotlejale välja õiguspäraselt.
2. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Sotsiaalkindlustusamet kui avaliku võimu teostava haldusorgani tegevuse peale kaebuste läbi vaatamine on halduskohtu pädevuses. 4.

§ 10

lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuna taotleja soovib esitada kaebust halduskohtule SKA ettekirjutuse peale, siis on riigi õigusabi taotluse läbi vaatamine halduskohtu pädevuses. 5.

§ 6

lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 6. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esineb

§-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit.

1. Kohus leiab, et praeguses asjas esinevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
2. Riigi õigusabi taotluse esitaja leiab, et SKA 01.04.2019 ettekirjutus nr 10.4-4/68747-1 on õigusvastane ning soovib esitada halduskohtule tuvastamiskaebuse. Samuti on riigi õigusabi taotleja soov nõuda õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ehk taotleja soovib esitada heastamiskaebuse halduskohtule. Riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 11 sätestatud kahju hüvitamise nõuet asendava tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamiseks, samuti haldusaktide või toimingute muude õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võib isik esitada halduskohtule HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5 kohaselt heastamiskaebuse. RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. RVastS § 11 lg-st 1 tulenevalt on heastamiskaebuse rahuldamise eelduseks haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine vastavas osas. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on SKA 01.04.2019 ettekirjutus kehtiv. Kohus selgitab, et isegi kui kohus tuvastab nimetatud SKA ettekirjutuse õigusvastasuse, on tegemist endiselt kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2). Heastamiskaebusega edu saavutamiseks peab seega olema tagajärjed põhjustanud haldusakt eelnevalt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tuleb koos heastamiskaebusega esitada tühistamisnõue, pelgalt heastamisnõude esitamisest ei piisa taotleja eesmärgi saavutamiseks (vt nt Tallinna Halduskohtu 15.04.
3. a otsus asjas nr 3-19-1549, p 15.2.). Taotleja oleks pidanud oma õiguste efektiivseks kaitseks vaidlustama SKA 01.04.2019 ettekirjutuse tühistamiskaebusega 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates vastavalt HKMS § 46 lg-le
4. Korrektne vaidlustamisviide on märgitud ka SKA ettekirjutuses. Haldusakti andmisest on praeguseks möödunud kaks aastat, mistõttu peab kohus tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamist vähetõenäoliseks.
5. Kohus jätab eeltoodud põhjustel Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata

§ 7

lg 1 p 5 alusel, sest taotluses toodud asjaoludel on taotleja võimalus kaitsta oma õigusi tuvastamis- ja heastamiskaebuse esitamisega halduskohtule ilmselt vähene. 10. Taotlejal on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole ja taotleda uuesti riigi õigusabi määramist. Kohtu veendumusel on taotleja võimeline ka ise, tuginedes riigi õigusabi taotluses märgitule, halduskohtu poole pöörduma. Tulenevalt HKMS § 2 lõigetest 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse ning kohus kogub tõendeid vajadusel omal algatusel. Kaebajal on võimalik taotleda halduskohtumenetluses menetlusabi ka tõlke kulude kandmiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1). Halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 2