(2)Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

(1)Laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest: 1) püssirohi või muu paiskelaeng; 2) sütik; 3) kuul, haavel või muu lendkeha; 4) padrunikest;

(2)Padrunite liigid on: 1) tulirelvapadrun, mille lendkehaks on kuul või haavel;

(3)Tulirelvapadrunite liigid on: 1) kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel; 2) ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus.

(1)Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud;

(2)Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti;

(3)Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis. 4

(1)Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.

(2)Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona.

(1)Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Laskemoona ebaolulise koguse hindamise aluseks on

(2)Tulirelva osadena käsitatakse ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut;

(4)Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil;

(5)Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.

(2)Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Erkki Suuster pani tahtlikult toime tulirelva laser- ja öösihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 4. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 26.03.2021 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Erkki Suusteri süüdimõistmist KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava 5

(7)kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. Erkki Suusteri süüdimõistmist KarS § 418 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Erkki Suusteri süüdimõistmist KarS § 420 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõistetakse vangistus 1 aasta, mida ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud lõhkeaine massiga 3,31 grammi, .22 LR kaliibriline vintpüss TOZ8 koos öösihikuga Yukon NVMT 3x42 ja lasersihikuga, 16-kaliibriline kaheraudne sileraudne püss TOZ-B koos lasersihikuga, 228 laskekõlblikku .22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit, 18 laskekõlblikku 7.62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit, 62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin 1891 relvaraud lukukoja ja päästemehhanismiga ja 7.62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin 1891 relvaraud, lukukoda salve ja päästemehhanismiga (nr ИК5178). KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse Erkki Suusterilt välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulu sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes määratakse välja mõistetud menetluskulu tasumisele 12 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse riigi kanda tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot, lõhkeaineekspertiisi kulu 243 eurot ja lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi maksumus 430 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 255 eurot ja kaitsjatasu kohtueelselsest- menetlusest 162 eurot ja kohtumenetluses lisanduv määratud kaitsja tasu. ekspertiisiasutusest tagastatud pakendid nr 1, nr 2, nr 3, nr 9 ja nr 10, nr 8, metallitükk ning seeme. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel määratakse hävitamisele: 90 laskekõlbmatut 7.92x57mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, 1 laskekõlbmatu .303 British kaliibriline vintpüssipadrun, 78 laskekõlbmatut 7.62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit, 1 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluv 6.5x50 mm SR kaliibriline vintpüssipadrun, 1 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluv MPU-1 padrun, 2 laskekõlbmatut 7.62x25mm kaliibrilist püstolipadrunit, 1 laskekõlbmatu 9x19 mm kaliibriline püstolipadrun ning pakend nr 4; 15 laskekõlbmatut 7.62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit, 21 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluvat 5.56x45 mm kaliibrilist vintpüssi paukpadrunit, 2 laskekõlbmatut 7.92x57mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, 1 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluv 5.45x39mm kaliibriline vintpüssipadrun, 2 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluvat 7.62x51mm kaliibrilist vintpüssi paukpadrunit, 1 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluv 7.62x39mm kaliibrliline vintpüssi paukpadrun, 4 laskekõlbmatut .44 S&W Russian kaliibrilist revolvripadrunit ning pakend nr 5; 1 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluv 16 kaliibriline sileraudse püssi padrun, 1 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluv 16 kaliibrilise sileraudse püssi padruni kest, 2 tulirelva laskemoona hulka mittekuuluvat 12 kaliibrilise sileraudse püssi padrunit ning pakend nr 7; 7.62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin 1891 lukk ja pakend nr 11; 7.62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin 1891 lukk ja pakend nr 12. 5. Kohtuistungil avaldas Erkki Suuster, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tegelikku tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. 6. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine 6

(7)vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Erkki Suuster süüdi kuritegudes KarS § 414 lg 1, § 418 lg 1, § 420 lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistused ja moodustatud liitkaristus vastavad süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel kuuluvad konfiskeerimisele kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud lõhkeaine, relvad, relvade osad ja laskemoon. Kokkuleppes nimetatud muud asitõendid (va konfiskeeritud esemed ja aine) ja pakendid kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
3. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava menetluskulu, sundraha. Riigi kanda jäetakse ekspertiiside kulu ja määratud kaitsja tasu. Riigi kanda jäetavale kaitsjatasule kohtueelsest menetlusest lisandus kohtumenetluses 32,40 eurot, kokku jääb riigi kanda määratud kaitsja tasu summas 194,40 eurot. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppele määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes välja mõistetud menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 7