← Eesti

2-20-11920/32

Obsah (11)§ 534§ 536§ 535§ 477§ 701§ 543§ 232§ 524§ 172§ 180§ 190

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-11920 Määruse kuupäev Tartu, 21. aprill 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kal

) § 534 lg 5 teises lauses sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse pikendamiseks täidetud. Maakohus tuvastas

  1. augusti
  2. a määruses, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud. Psühhiaatri
  3. augusti
  4. a arvamusest nähtus, et puudutatud isiku seisund ei olnud, võrreldes kinnisesse asutusse paigutamise 3

(9)2-20-11920 ajaga, oluliselt paranenud ning puudutatud isiku kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise alused ei olnud ära langenud. Maakohus viitas, et puudutatud isiku diagnoos on paranoidne skisofreenia (episoodiline remiteeruv). Arvestades esitatud asjaolusid ja eelnevat menetlust, ei kahelnud maakohus, et puudutatud isiku puhul oli ravi jätkamine vajalik. Puudutatud isiku seisundit tuli jälgida ja ta vajas statsionaarset ravi. Maakohus viitas ravi osas psühhiaatri arvamuses märgitule (antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid, rahustid, uinutid, antidepressandid, vajaduse korral EKR ja muud meditsiiniliselt näidustatud ravimid ja protseduurid). Puudutatud isik oli ettearvamatu käitumisega ning ohtlik endale ja teistele. Maakohus viitas psühhiaatri arvamuses märgitud puudutatud isiku ohtlikkuse kirjeldusele ja selgitas, et olukorras, kus puudutatud isik ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline võtma vastu adekvaatseid otsuseid oma kehalise tervise ja teiste isikute ohutuse kohta, saab tahtest olenematu ravi hõlmata ka isiku kehalise tervisega seotud tegevusi. Tahtest olenematu ravi eesmärk on kõrvaldada isiku ohtlikkus endale. Puudutatud isik vajas ravi jätkamist haiglas, sest ta ei mõistnud oma seisundi raskust ja ravivajadust. Maakohus märkis, et ilma ravita puudutatud isiku seisund suure tõenäosusega halveneb. Maniakaalses seisundis on patsiendi käitumine sihipäratu, ennustamatu, ebaefektiivne ning tema konfliktivalmidus oluliselt tõusnud. Maakohtu hinnangul võis puudutatud isik olla ohtlik nii enda kui ka teiste isikute elule, tervisele ja julgeolekule. Maakohus määras puudutatud isikule esindaja, kuna puudutatud isik seda tungivalt soovis, kui tema suhtes kohaldatavat tahtest olenematut ravi pikendatakse. 5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu 21. augusti 2020. a määruse tühistada. 6. Avaldaja hinnangul ei olnud määruskaebus põhjendatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 7. Ringkonnakohus jättis 9. septembri 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle pikendamise eeldused olid täidetud. Puudutatud isiku käitumine oli psühhiaatri arvamuse kohaselt ettearvamatu ja labiilne ning seetõttu võis puudutatud isik ravita jäämisel ohustada ennast ja teisi. Muu ravi ei olnud küllaldane, kuna puudutatud isik ei mõistnud enda haigestumist. Natsisümboolika kasutamine võib viia ka füüsiliste konfliktideni teiste isikutega. Psühhiaatri arvates vajas puudutatud isik tervisliku seisundi tõttu esialgse õiguskaitse pikendamist. Kuna maakohus leidis, et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud piisavalt paranenud ja endiselt olid täidetud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus

§ 534lg 5 järgi esialgset õiguskaitset pikendada.

Maakohus ei rikkunud

§ 536lg-t 1, kui kuulas puudutatud isiku ära Skype’i vahendusel.

Videosilla abil on võimalik isikuga vahetult suhelda. COVID-19 viiruse pandeemilise leviku ajal oli selline ärakuulamine vastutustundlik.

§ 535lg 2 järgi tuleb isikule esindaja määrata esialgse õiguskaitse pikendamisel.

Seda maakohus tegigi, kui andis puudutatud isikule riigi õigusabi esialgse õiguskaitse pikendamisega samal ajal. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4

(9)2-20-11920
  1. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, ja maakohtu
  2. augusti
  3. a määruse täielikult. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tal rasket psüühikahäiret ning ta ei ole ohtlik endale ega teistele. Kohtud rikkusid oluliselt menetlusõigust, mistõttu jäid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused nõuetekohaselt tuvastamata. Maakohus kuulas puudutatud isiku
  4. augustil 2020 ära Skype’i kaudu. Puudutatud isiku esindaja viitas

§ 534

lg 5 teisele lausele, § 536 lg-le 1 ja § 524 lg 1 esimesele lausele ning rõhutas, et isiku isiklik ärakuulamine tähendab, et kohus vestleb isikuga vahetult ning kinnisesse asutusse paigutamisel ei ole puudutatud isiku, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, ärakuulamisel võimalik kasutada videosilda. Viidatud rikkumisega kaasneb vaidlusaluse maakohtu määruse tühistamine. Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei ole eestkosteasjas vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada

§ 477

lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). Puudutatud isiku esindaja viitas

§ 535

lg 1 esimesele lausele ja lg 2 teisele lausele ning märkis, et maakohus rikkus menetlusnorme ka sellega, et ei määranud

  1. augusti
  2. a määruse tegemise ajaks puudutatud isikule esindajat. Puudutatud isikule määrati riigi õigusabi korras esindaja samas määruses, millega otsustati esialgse õiguskaitse pikendamine (määruskaebuses ekslikult viidatud kohaldamine). See ei ole lubatav.

§ 535

lg 2 sõnastusest tuleneb, et esindaja peab olema määratud enne, kui tehakse otsustus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta. Viidatud menetlusnormi rikkumine tingib maakohtu

  1. augusti
  2. a määruse tühistamise. Ärakuulamine ja esindaja määramine on isiku jaoks olulised menetluslikud garantiid olukorras, kus esialgset õiguskaitset saab pikendada ilma ekspertiisi korraldamata (st arsti arvamuse alusel).
  3. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis asja
  4. veebruari
  5. a määrusega lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb kooskõlas

§ 701

lg-ga 3 tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

  1. augusti
  2. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab maakohtu
  3. augusti
  4. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja
  5. Kolleegium jätab ringkonnakohtu määruse muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu
  6. augusti
  7. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  8. Kolleegium käsitleb esiteks isiku esialgse õiguskaitse pikendamise korras kinnisesse asutusse (psühhiaatriahaiglasse) tahtest olenematule ravile paigutamise puhul esindaja määramist. 11.
  9. Isiku kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamisel on isikule

§ 535

lg-s 1 sätestatud tingimustel esindaja määramise kohustusest tehtud erand üksnes isiku kinnisesse asutusse paigutamisel kuni neljaks päevaks ja sedagi vaid juhul, kui isik ei soovi esialgse õiguskaitse määruse peale esitada määruskaebust (

§ 535

lg 2 teine lause).

§ 535

lg 2 teise lause kohaselt tuleb isikule määrata esindaja, kui otsustatakse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist. Seega tuleb kohtul isiku kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise menetluses ka esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamisel kohaldada

§ 535lg-t 1. 5

(9)2-20-11920

§ 535

lg 1 esimese lause järgi määrab kohus kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes ei pea vastama

§-s 218 sätestatud nõuetele.

§ 535

lg 1 teise lause kohaselt ei takista isiku enda määratud esindaja olemasolu kohtul talle esindajat määrata, kui isiku enda määratud esindaja ei suuda kohtu arvates esindatava õigusi piisavalt kaitsta. Kui kohus jätab esindaja määramata, peab ta seda

§ 535lg 2 esimese lause järgi kinnisesse asutusse paigutamise määruses põhjendama.

Praeguses asjas ei määranud maakohus puudutatud isikule esindajat puudutatud isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise menetluse ajal ega põhjendanud oma määruses ka esindaja määramata jätmist. 11.2. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et

§ 535

lg 2 teises lauses sätestatud nõuet määrata isikule esindaja, kui otsustatakse isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamist, on järgitud ka siis, kui kohus määrab puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja samas määruses, millega otsustab isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle esindaja määramise eesmärk on tagada isiku õiguslik ärakuulamine.

§ 535

lg-tes 1 ja 2 sätestatu rikkumine on õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine.

§ 535

eesmärk on puudutatud isikule esindaja määramise kaudu tagada puudutatud isikule kinnisesse asutusse paigutamise menetluses efektiivsem (põhi)õiguste (mh vabadusõiguse ja kehalise puutumatuse õiguse) kaitse. Kui riik võtab isikult tema enda või avalikes huvides vabaduse, peab see olema põhjendatud. Sellises menetluses võib isiku tahe olla piiratud. Näiteks ei pruugi ta oma hingelise ja tervisliku seisundi tõttu olla võimeline mõistma kõiki asjaolusid, millest nähtub, et teda ei tuleks kinnisesse asutusse paigutada (vt ka Riigikohtu 19. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11917/26, p 15).

§ 535

lg 1 on kehtestatud, arvestades tõenäosust, et isiku, kelle kinnisesse asutusse paigutamist menetletakse, arusaamisvõime ja tahte väljendamine on piiratud. Seetõttu ei tohi kohus olukorras, kus esindaja määramise tingimused on

§ 535

lg 1 järgi täidetud, otsustada isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist ja põhimenetluse korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamist, ilma et määraks isikule esindaja.

§ 543

järgi on puudutatud isiku nimel määruskaebuse esitamise õigus ka tema (mh kohtu määratud) esindajal. Puudutatud isiku põhiõigusi arvestades tuleb

§ 543

koostoimes

§ 535

lg-tega 1 ja 2 tõlgendada selliselt, et kohtu määratud esindajal on õigus puudutatud isikut esindada ka vastu puudutatud isiku tahet ja olukorras, kus puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet väljendama (vt ka Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11917/26, p 15). Seega on kinnisesse asutusse paigutamise menetluses puudutatud isiku esindaja sarnane erieestkostjale. Lisaks ei ole kohtu roll tingimusteta ja kriitikavabalt nõustuda talle esitatud avalduses ja sellele lisatud arvamuses antud seisukohtadega, vaid kohtul tuleb otsustada isiku kinnisesse asutusse ravile paigutamise eelduste täidetuse üle kõiki tõendeid nõuetekohaselt (

§ 232) ja nende koostoimes hinnates.

Seetõttu on oluline tagada isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle seaduses sätestatud menetluslikud garantiid (mh esindaja), saamaks võimalikult detailset infot isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kontrollimiseks (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730/42, p-d 14.2.3 ja 16). Selleks, et kohtu määratud esindaja saaks isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise menetluses eespool viidatud funktsiooni täita ning anda kohtule lisainfot isiku kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise 6

(9)2-20-11920 eelduste kontrollimiseks, on oluline, et esindaja määrataks isikule enne tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamist. Kui esindaja määratakse nimetatust hiljem (pärast määruse tegemist nagu praeguses asjas), ei saa ta kujundada isikust vahetut muljet aja seisuga, millal ta pidi puudutatud isikuga seaduse järgi kohtuma, ega edastada kohtule enne määruse tegemist oma hinnangut isiku kinnisesse asutusse paigutamise otsustust mõjutavate eluliste asjaolude paikapidavuse ning isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste täidetuse kohta. On oluline, et kohus saaks esindaja arvamust arvestada, kui otsustab isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise üle. Kuna praeguses asjas määras maakohus puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja alles määruses, millega otsustas esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise, ning isiku esindajal ei olnud võimalik eespool viidatud funktsiooni täita, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. 12. Järgmiseks käsitleb kolleegium isiku videosilla vahendusel (praegu Skype’i teel) ärakuulamist tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamisel. 12.1.

§ 534

lg 3 esimese lause kohaselt ei ole mh sellise isiku ärakuulamine, kelle kinnisesse asutusse paigutamist taotletakse, esialgse õiguskaitse rakendamiseks vajalik, kui kohus saab selle rakendamise vajalikkust piisavalt hinnata ka dokumentide põhjal, samuti kui ärakuulamine võib kahjustada selle isiku tervist, kelle kinnisesse asutusse paigutamist taotletakse, või kui see isik ei suuda tahet avaldada.

§ 534

lg 3 esimene lause kohaldub

§ 534

lg 5 teise lause järgi üksnes isiku esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks kinnisesse asutusse paigutamise üle otsustamisel.

§ 534

lg 5 teise lause kohaselt võib kohus pärast isiku enda ärakuulamist isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus isiku

§ 536

lg 1 esimese lause kohaselt isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu.

§ 536

lg 1 teise lause järgi kuulab kohus vajaduse korral isiku ära tema jaoks tavalises keskkonnas. Seega tuleb isik

§ 534

lg 5 teise lause ja § 536 lg 1 esimese lause järgi enne isiklikult ära kuulata, kui kohus otsustab tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise. 12.2. Kolleegium on varem eestkoste seadmise menetluse kohta selgitanud, et vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu korral sellele järgnev ärakuulamine toimub

§ 477

lg 4 teise lause ja

§ 524

lg 1 teise lause järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Eestkoste seadmise asjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada

§ 477

lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil (Riigikohtu

  1. septembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265/234, p 19;
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p-d 15 ja 17). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde. Isiku ärakuulamise peamine eesmärk on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist (Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730/42, p 14.2.2). Varasemas Riigikohtu praktikas eestkoste seadmise menetluse puhul isiku ärakuulamise kontekstis väljendatud seisukohad kohalduvad ka kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isiku, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, ärakuulamise kohta. Ka isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on isiklik ja suuline kohtumine vajalik, et kohtunik tajuks isiklikult isiku seisundit ja saaks vahetu mulje alusel kujundada siseveendumuse, kas PsAS § 11 lg-s 1 7

(9)2-20-11920 sätestatud eeldused on täidetud või mitte. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise (sh esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise) menetluses on vahetu mulje loomise ja isiku isiklikult ärakuulamise eesmärk tagada, et isikut ei paigutataks kinnisesse asutusse põhjendamatult. Kolleegium leiab, et isiku ärakuulamiseks

§ 536mõttes ei saa pidada ka videosilla vahendusel toimuvat ärakuulamist.

Kuigi videosilla vahendusel isikut ära kuulates näeb kohtunik isikut ekraanil, on kohtunikul isikuga vahetult kohtudes (samas ruumis viibides) siiski võimalik saada lisainformatsiooni puudutatud isiku, tema käitumise, tervisliku seisundi ja psüühikahäire laadi kohta, et kujundada siseveendumus, kas PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud või mitte. Videosilla vahendusel ärakuulamine on oma olemuselt sarnane telefoni teel ärakuulamisega, mida, nagu eespool mainitud, ei ole vähemalt üldjuhul võimalik isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses kohaldada. 12.3. Isiku, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulamata jätmiseks peab esinema õiguslik alus.

§ 524

lg 5 ja § 536 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei pea kohus isikut, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed (p 1) või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (p 2). Kui kohus jätab isiku

§ 524

lg 5 p 1 alusel isiklikult ära kuulamata, tuleb kohtul määruses põhjendada, miks kohtu hinnangul võivad isiku isiklikust ärakuulamisest isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Praegu ei esitanud maakohus määruses põhjendusi, miks ta ei kuulanud puudutatud isikut ära isiklikult, vaid tegi seda videosilla vahendusel. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 2020. a augustis. Sel ajal ei kehtinud Eesti Vabariigis enam eriolukord, mille ajal oli võimalik isiku esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamist pikendada 40 päevani, ilma et kohtunik ja esindaja isiku ära kuulaksid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 91 lg 1). Kohtud ei toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et esines õiguslik alus jätta puudutatud isik isiklikult ära kuulamata. Seega rikkusid kohtud oluliselt menetlusõiguse norme. Isiku isiklikult ära kuulamata jätmist

§ 524

lg 5 p 1 alusel ei saa põhjendada üksnes üldise epideemia või haiguspuhanguga (st abstraktse ohuga), vaid riski tuleb hinnata diferentseeritult. Isiku isiklikust ärakuulamisest võib loobuda üksnes erandlikel juhtudel ning ohuhinnang tuleb anda konkreetse olukorra kohta. Seega tuleb ka epideemia või haiguspuhangu korral isik, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulata, kui isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide ja pädeva arsti arvamuse kohaselt ei tulene isiku tervisele sellest kahjulikke tagajärgi. Näiteks võib ohutu ärakuulamise tagamiseks olla piisav, kui järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel). 13. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse puudutatud isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamist puututavas osas käesoleva määruse p-des 11 ja 12.3 kirjeldatud põhjusel, ei käsitle kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel ülejäänud määruskaebuse väiteid. 14. Riigikohtu menetluse kulud jäävad

§ 172lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.

  1. Riigikohus vabastas
  2. septembri
  3. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuselt kautsjoni tasumisest

§ 180lg 1 alusel.

Vabastamine on

§ 190lg 7 tähenduses lõplik. 8

(9)2-20-11920
  1. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub puudutatud isikule Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo mõista riigieelarvest välja koos km-ga 194 eurot 40 senti. Taotluse kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud järgmiste toimingutega: ringkonnakohtu määrusega tutvumine 30 minutit ja määruskaebuse koostamine 150 minutit. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri
  2. juuli
  3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 2 alusel rahuldada. Kolleegium määrab puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 194 eurot 40 senti. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.