RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-16389 Määruse kuupäev Tartu, 21. aprill 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai Kullerkupp Kohtuasi O

) § 423 lg 2 p 2) või alternatiivselt rahuldamata. Kostja arvates on hageja nõue seadusega välistatud. Tegemist on lubamatu hagiga, kuna tsiviilasjas nr 2-16-9277 jõustunud lahendiga jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja ei saa esitada nõuet, mis on jõustunud lahendiga vastuolus, ega nõuda menetluskulusid menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kahjuna (

§ 174lg 11).

Hageja oleks pidanud esitama tsiviilasjas nr 2-16-9277 kaebuse ja paluma jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Maakohus jättis
2. oktoobri
3. a eelistungil kostja taotluse rahuldamata. Maakohtu hinnangul tulenes nii seadusest (

§ 173lg 1, § 174 lg-d 1 ja 11) kui ka Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 9.

veebruari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10), et menetluskulusid saab jaotada vaid menetlusosaliste vahel. Kuna kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline, polnud hagejal võimalik tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetluskulude jaotamisel nõuda kostjalt tekkinud kulude hüvitamist. Maakohus arvestas eelnevat ja seda, et praeguse asja sisuks on kostja väidetava ebaseadusliku tegevusega hagejale tekitatud kahju hüvitamine, ning jätkas hagi läbivaatamist.
2. Kostja esitas
3. oktoobril 2018 maakohtule taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel hagi lubamatuse tõttu.

Kostja hinnangul ei saa kohus esitatud haginõuet (tsiviilasjas nr 2-16-9277 kantud menetluskulude hüvitamine) praeguses asjas (st väljaspool tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluskulude kindlaksmääramise menetlust)

§ 174lg 11 kohaselt menetleda. Maakohus leidis tsiviilasja 2

§ 227lg 5, § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel hagi läbi vaatamata.

Hageja oleks pidanud tsiviilasjas nr 2-16-9277 taotlema

§ 227lg 6 alusel menetluskulude jätmist esindusõiguseta isiku kanda.

Hageja ei teinud seda. Kostja võis tsiviilasjas nr 2-16-9277 olla esindusõiguseta isikuks. Kostja võttis hageja osanike

1. juuni
2. a koosolekul hageja osanikuna vastu otsuse algatada tsiviilasjas nr 2-16-9277 vaidlus ja volitas hageja osanike otsusega ennast hageja nimel sõlmima advokaadibürooga kliendilepingu hagejale esindaja määramiseks selles tsiviilasjas. Praeguse nõude esitamine kostja vastu on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega.
3. Hageja pidas samadel alustel esitatud taotluse teist korda läbivaatamist põhjendamatuks. Tegemist ei olnud hageja menetluskulude nõudega, vaid kostja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kostja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-9277 menetlusosaline ega esindusõiguseta isik

§ 227lg 5 mõttes.

1. Maakohus rahuldas
2. jaanuari
3. a määrusega kostja taotluse, jättis hagi läbi vaatamata ning menetlusosaliste menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Maakohus viitas

§ 423

lg 2 p-le 2 ja § 3 lg-le 1 ning selgitas, et hageja varalise nõude eesmärk on sisuliselt saada kostjalt tsiviilasja nr 2-16-9277 menetlusega hagejale tekkinud kulutuste (hageja enda ja temalt teiste isikute kasuks väljamõistetud menetluskulude) eest hüvitist. Hagejal ei ole maakohtu hinnangul esitatud hagiavaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Tsiviilasja nr 2-16-9277 menetlusega seotud menetluskulude hüvitamist ei saa nõuda viidatud tsiviilasja menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt, st praeguses menetluses kahju hüvitamise nõudena. Maakohus jättis hageja hagi tsiviilasjas nr 2-16-9277 läbi vaatamata, sest hageja nimel kohtule hagi esitanud vandeadvokaadid ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Sellises olukorras tuleb teiste menetlusosaliste kulud

§ 227

lg 6 järgi esindusõiguseta isikult välja mõista.

§ 174

lg 11 keelab menetlusosalisel menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ja selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalise vastu kulude hüvitamiseks nõuet kahju hüvitamise nõudena või muul sarnasel viisil. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, sest hageja nimel hagi esitanud isik ei tõendanud oma esindusõigust, mõistetakse

§ 227

lg-te 5 ja 6 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise lahendiga esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist. Asjaolu, et maakohus ei mõistnud

1. oktoobril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-9277 tehtud läbi vaatamata jätmise määruses teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja hageja nimel hagi esitanud esindusõiguseta isikutelt, ei andnud hagejale õigust nõuda tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluse tõttu hagejale tekkinud menetluskulude hüvitamist kostjalt VÕS § 115 lg 1 või § 1043 (koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7) alusel. Hageja ei nõudnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 tekkinud menetluskulusid ületava kahju hüvitamist. Tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluse tõttu hagejale tekkinud kulude hüvitamiseks oleks hagejal tulnud esitada tsiviilasjas nr 2-16-9277 määruskaebus maakohtu
2. oktoobri
3. a määruse peale. Hageja oleks pidanud paluma, et viidatud lahend tühistataks menetluskulude jaotuse osas, ning taotlema, et kohus enne hagi läbi vaatamata jätmise kohta määruse tegemist annaks menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning mõistaks menetlusosaliste menetluskulud välja esindusõiguseta isikutelt (Riigikohtu
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10). See, et hageja jättis asjakohase õiguskaitse meetme (määruskaebuse esitamine) kasutamata, ei andnud talle õigust nõuda kostjalt hagiavalduses esitatud alustel sisuliselt tsiviilasjaga nr 2-16-9277 seotud menetluskulusid. 3

§ 174

lg-s 11 sätestatu, et tsiviilasjas tekkinud menetluskulude kui kahju eriliigi hüvitamise nõuded tuleb üldjuhul esitada samas tsiviilasjas

-i eriregulatsiooni alusel. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-16-9277 esitatud hagi 6. oktoobri 2016. a määrusega läbi vaatamata

§ 227lg 5 ja § 423 lg 1 p 9 alusel.

Maakohus tuvastas, et kostjal ei olnud alust

1. juuni
2. a koosolekut ÄS § 171 lg 3 alusel kokku kutsuda. Seetõttu ei olnud osanike
3. juuni
4. a koosoleku notariaalselt tõestatud otsus kehtiv ning vandeadvokaatidel ei olnud esindusõigust. Praeguses tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt võttis kostja
5. juuni
6. a koosolekul mh vastu otsuse esitada hageja nimel K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili vastu hagi, mida maakohus menetles tsiviilasjas nr 2-16-
7. Ebaselge esindusõigusega isiku menetlusse lubamise korral reguleerib menetluskulude väljamõistmist erinorm (

§ 227lg 6 esimene lause).

Kirjeldatud olukorras tuli teiste menetlusosaliste menetluskulud välja mõista esindusõiguseta isikutelt. Sobiv õiguskaitsevahend oleks hageja jaoks olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 maakohtu

1. oktoobri
2. a määruse peale määruskaebuse esitamine, vaidlustamaks selles määratud menetluskulude jaotust ning nõudmaks, et menetluskulud jäetaks esindusõiguseta isiku(te) kanda. Kostjal puudus vajalik esindusõigus
3. juuni
4. a koosoleku kokkukutsumiseks, mistõttu puudus see ka hageja nimel kohtule esitatud hagiavalduse allkirjastanud vandeadvokaatidel. Seega oli kostja

§ 227

lg 6 mõttes (lisaks vandeadvokaatidele) esindusõiguseta isik, kellelt oleks hageja 6. oktoobril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-9277 tehtud määruse peale esitatava määruskaebusega saanud nõuda menetluskulude kandmist. Viidatud normi kohaldamine ei eelda, et kostja on isiklikult menetlusosaliseks. Kuna praeguses asjas esitatud hagis kostjalt muude kahjude hüvitamist ei nõutud, ei tulnud kohaldada

§ 227lg 6 teist lauset.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja saata asja tagasi samale maakohtule läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt jätsid kohtud vääralt hagi läbi vaatamata ning leidsid ekslikult, et praeguses tsiviilasjas on tegemist tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluskulude jagamisega menetluskulude kindlaksmääramise väliselt. Tsiviilasjas nr 2-16-9277 ei olnud võimalik

§ 227lg 6 alusel 4

§ 198lg 1 p 1) ega esindusõiguseta isik.

Kohtud kohaldasid vääralt

§ 174lg-t 11.

Viidatud säte välistab väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust nõuete esitamise üksnes menetlusosalise vastu (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 14). Tsiviilasjas nr 2-16-9277 olid menetlusosalised hageja, K. Vestung, I. O. Saukkola ja M. Heil. Seega ei välista praegu

§ 174lg 11 kostja vastu nõuete esitamist.

Seadus ei sätesta võimalust nõuda menetluskulude hüvitamist menetlusväliselt isikult. Praeguses asjas esitatud nõude sisu on kostja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamine. Kostja tekitas hagejale kahju, kui kutsus ebaseaduslikult kokku hageja osanike koosoleku, võttis seal ebaseaduslikult ainuisikuliselt vastu väidetavad hageja osanike otsused ning korraldas tühiste osanike otsuste alusel hageja nimel kohtule hagi esitamise. Hageja nõuab praegu lisaks kostja tegevuse tõttu hageja kantud õigusabikulu hüvitamisele ka jõustunud kohtulahendiga hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Kostja pidi ebaseaduslikult hageja väidetavaid osanike otsuseid vastu võttes möönma, et tema ebaseadusliku tegevusega tekib hagejale kahju. Hagejale oleks kahju tekkinud ka seeläbi, et kostja initsiatiivil esitatud hagi oli perspektiivitu ning menetlus ei oleks lõppenud hageja jaoks positiivse tulemusega. Riigikohus on kinnitanud selliste kahjunõuete esitamise võimalust (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10).

§ 227

lg 6 mõttes oli tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetluses esindusõiguseta osalenud isikuks hageja, kuna vandeadvokaadid tegutsesid esindusõiguseta hageja nimel. Seega jättis kohus tsiviilasjas nr 2-16-9277 õigesti menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja nimel korraldas kohtuasja kostja, on hagejal õigus nõuda temalt nimetatud õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtud sisustasid

§ 227lg-t 6 ekslikult.

Sätte sõnastus viitab selgelt, et menetluskulusid on kohustatud kandma menetlusosaline, kelle esindajal puudus esindusõigus. Viidatud säte eristab esindusõiguseta isikut ja esindusõiguseta esindajat. Menetluskulud saab välja mõista esindusõiguseta isikult (menetlusosaliselt), mitte esindusõiguseta esindajalt. Seega sai tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetluskulud jätta

§ 227lg 6 alusel hageja kanda.

Kohtupraktika vajab

§ 227lg 6 sisustamise osas ühtlustamist.

1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 701

lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. 12. Menetlusosaline ei või tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (

§ 174lg 11).

Kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline, seega ei välista

§ 174

lg 11 praegu hageja nõuet kostja vastu.

§ 227

lg 6 esimese lause järgi mõistetakse

§ 227

lg-s 5 nimetatud lahendiga esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. Kolleegium selgitab, et

§ 227

lg 6 esimese lause mõtteks on võimaldada esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulude väljamõistmist samas kohtumenetluses, kus selline isik menetlusosalist esindas. Selle sätte mõtteks ei ole välistada nõudeid 5

§ 227lg 5 ja § 423 lg 1 p 9 alusel.

Seega ei oleks hageja praeguse nõude menetlemine välistatud juhul, kui kostja oleks tsiviilasjas nr 2-16-9277 olnud esindusõiguseta esindaja

§ 227

lg 6 esimese lause mõttes või kui kohus oleks saanud selle sätte alusel mõista hageja kasuks hüvitise välja mõnelt muult isikult.

1. Eelnevast tulenevalt saab hageja esitada kostja vastu ÄS § 188 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude juhul, kui kostja on oma kohustusi hageja vastu rikkunud (VÕS § 100), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103) ja hagejale kostja tekitatud kahju on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kohtud leidsid vääralt, et hagejal ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, ning jätsid põhjendamatult hageja hagi läbi vaatamata.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6