Obsah (9)

§ 207§ 68§ 66§ 73§ 217§ 16§ 17§ 34§ 56

1-20-4696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2020. a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4696 (19270000416) Kohtunik Tambet Grauberg K

§ 207

lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav JANNO KIKKAS isikukood: 38112010304; elukoht: xxxxxxxx xxxx alevik xxxxxxxxxxx xxx xxx; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: kesk-eriharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras varem karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 05.-06.12.2019, s.o 2 päeva, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janno Kikkas

§ 207

lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 350 (kolmsada viiskümmend) päevamäära, mis miinimumpäevamäära (10 eurot) alusel moodustab 3500 eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust, s.o rahalise karistuse 6 (kuus) päevamäära, ärakandmisele kuulub rahaline karistus 344 (kolmsada nelikümmend neli) päevamäära, s.o 3440 eurot. 3.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub kandmisele ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, igakuise maksena 286,67 eurot (v.a viimasel kuul 286,63 eurot). 1 1-20-4696 Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber

1. Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi ja kriminaalasja number.
2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Janno Kikkaselt menetluskuluna riigituludesse kokku 2940,80 €: - sundraha 876 €; - tunnistajale kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 78 €; - määratud kaitsjale määratud tasu ja kulu kokku 1986,80€. - määratud kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 71,30 € ja ekspertiisi kulu 765 € jätta riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumist ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, igakuise maksena 245,07 € (v.a viimasel kuul 245,03 €). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Manetluskulude tasumisel kasutada viitenumbrit
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 04.12.2020.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Janno Kikkast süüdistatakse selles, et tema töötades töölepingu nr ND-100 alusel ajavahemikul 01.10.2015 kuni 31.12.2015 N OÜ’s ning täites oma töölepingust tulenevaid kohustusi, valmistas N OÜ-le veebilehe, millega sai ühtlasi õigused N OÜ veebilehe xxxxxxxxxxxx haldamiseks ning veebilehele majutust pakkuvas XX keskkonnas tegutsemiseks. Peale töölepingu lõppemist, omamata õigusi sekkuda N OÜ veebilehe haldusesse, kasutas internetis veebilehekülgede optimeerimise tööriista XXX ja lisas 10.03.2018 ebaseaduslikult enda kasutajakonto xxxxxxxxxxxxxxxx N OÜ-le registreeritud xxxxxxxxx domeeni haldavate kasutajate nimekirja (omanike listi) XX keskkonnas. Vaatamata sellele, et 24.09.2019 kustutati Janno Kikkas meilikonto xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ N veebilehe omanike listist XXX keskkonnas, lisas Janno Kikkas ebaseaduslikult, 21.10.2019 XX tööriista kasutades enda kasutajakonto xxxxxxxxxxxxxxxx uuesti N OÜ-le registreeritud xxxxxxxxx domeeni haldavate kasutajate nimekirja (omanike listi) XXX keskkonnas. Olles XXX keskkonnas domeeni xxxxxxxxx haldavate isikute nimekirjas, enda kasutajakontoga xxxxxxxxxxxxxxxx sisenes Janno Kikkas 25.08.2019 ja 21.10.2019 XXX keskkonda, kus ebaseaduslikult sisestas käsklusi veebilehekülje xxxxxxxxxxxxxxxx peitmiseks 2 1-20-4696 X otsingumootoris, millega takistas kolmandatel isikutel veebilehekülje leidmist internetist Xotsinguga, mistõttu oli häiritud ajalehe RS internetiväljaande kasutamine ajavahemikes 26.08.2019 kuni 12.10.2019 ning 22.10.2019 kuni 30.10.
5. Lisaks sellele, pärast seda, kui meilikonto xxxxxxxxxxxxxx kustutati 30.10.2019 OÜ N omanike listist üritas Janno Kikkas järjekordselt 31.10.2019, ebaseaduslikult lisada enda kasutajakonto xxxxxxxxxxxxxxxx N OÜ-le registreeritud xxxxxxxxx domeeni haldavate kasutajate nimekirja XXX keskkonnas. Seega, sisestades teadlikult ebaseaduslikke käsklusi arvutisüsteemi, millega häiris Raplamaa Sõnumite internetiväljaande kasutamist, pani Janno Kikkas toime

§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritava arvutisüsteemi toimimise takistamise.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Janno Kikkase süü on talle

§ 207lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud.

Prokurör taotles Janno Kikkas karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinni peetud aeg 05.12.06.12.2019 ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud 28 päeva vangistust, mis

§ 73lg 1, 3 alusel jätta täitmisele pööramata, juhul kui J.

Kikkas 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Prokuröri hinnangul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolusid. Samuti palus prokurör J. Kikkaselt välja mõista menetluskulud. 1.

1. Kannatanu OÜ N ei ole tsiviilhagi esitanud. 1.
2. Kaitsja leidis, et Janno Kikkas ei ole kuritegu toime pannud, mida ei kinnita ükski prokuröri esitatud tõend. Kaitseversiooni kohaselt olid J. Kikkasel kõik IT-administraatori õigused, mistõttu ta ei saanud tahtlikult kuritegu toime panna. Süüdistatav Janno Kikkas ei tunnistanud end kohtuistungil süüdi. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
3. Kohus leiab, et Janno Kikkase süüks arvatud kuriteod karistusseadustiku (

) § 207 lg 1 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. J. Kikkasele esitatud süüdistuse kohaselt on süüdistatav 10.03.2018 ja 21.10.2019 XXX keskkonnas lisanud ebaseaduslikult enda kasutajakonto xxxxxxxxxxxxxxxx N OÜ-le registreeritud xxxxxxxxx domeeni haldavate kasutajate nimekirja (omanike listi). Seejärel on J. Kikkas sisenenud 25.08.2019 ja 21.10.2019 XXX keskkonda, kus sisestas ebaseaduslikult käsklusi veebilehekülje xxxxxxxxxxxxxxxx peitmiseks X otsingumootoris. J. Kikkase tegevuse tulemusena oli takistatud kolmandatel isikutel veebilehekülje leidmine internetist X otsinguga, millega häiriti ajalehe RS internetiväljaande kasutamist ajavahemikel 26.08.2019. – 12.10.2019. a ja 22.10.2019. – 30.10.2019. a. Pärast seda, kui meilikonto xxxxxxxxxxxxxxxx kustutati 30.10.2019 OÜ N omanike listist üritas J. Kikkas 31.10.2019 ebaõnnestunult lisada enda kasutajakonto xxxxxxxxxxxxxxxx N OÜ-le registreeritud xxxxxxxxx domeeni haldavate kasutajate nimekirja XXX keskkonnas.

§ 207

lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste järgi on karistatav arvutisüsteemi toimimise ebaseaduslik häirimine või takistamine andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel. 2.1. Arvutisüsteemi mõiste definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis (RT II 2003, 9, 32), mille kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade, s.o programmeeritav seade (RKKKo 3-1-1-83-07, p 16). Arvutisüsteemiks on Xserver, kus asuvad veebilehekülgede optimeerimise tööriistad (programmid), mida kasutavad internetti ühendatud teised arvutisüsteemid. Kohus leiab, et andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka X veebilehekülgede optimeerimise tööriista XXX keskkonnas andmete (käskluste) sisestamist, 3 1-20-4696 kui selleks puudub nimetatud keskkonnaga seotud veebilehe või domeeni omaniku (kannatanu) nõusolek. Arvutisüsteemi toimimist häiritakse või takistatakse seejuures andmetöötlusprotsessi lubamatu mõjutamise kaudu, kuna vastasel korral toimiks arvutisüsteem ilma tõrgeteta.

§ 207

lg 1 sätestatud kuritegu on lõpule viidud, kui teo tagajärjel on arvutisüsteemi toimimine häiritud (vt tagajärje osas – p 2.3). 2.1.

1. J. Kikkast süüdistatakse esmalt selles, et ta on 10.03.2018 ja 21.10.2019 XXX keskkonnas lisanud ebaseaduslikult enda kasutajakonto xxxxxxxxxxxxxxxx N OÜ-le registreeritud xxxxxxxxx domeeni haldavate kasutajate nimekirja (omanike listi). Süüdistuskõne kohaselt hankis süüdistatav ebaseaduslikult juurdepääsu X arvutisüsteemile. Asjaolu, et e-posti aadress xxxxxxxxxxxxxxxx kuulub J. Kikkasele nähtub prokuröri poolt kohtule esitatud X vastusest uurimisasutusele, mille järgi on meilikonto olnud alates 28.05.2016 J. Kikkase kasutuses (tl 3839). Eeltoodus puudub ka vaidlus, sest süüdistatavana ülekuulamisel on J. Kikkas kinnitanud, et see oli tema e-postiaadress kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 05.12.
2. Kuid arvutisüsteemile juurdepääsu hankimine ei ole

§ 207sätestatud kuriteokoosseisu objektiivseks tunnusteks.

Kriminaalasjas ei ole esitatud süüdistust

§ 217

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise eest. Prokurör ei ole esitanud kohtule andmeid, millest saaks järeldada ebaseaduslikku kaitsevahendi kõrvaldamist, mistõttu ei tõusetu asjas ka küsimust

§ 217kohaldamiseks.

Süüdistatava J. Kikkase ütluste kohaselt jäi talle pärast N OÜ 31.12.2015 lõppenud töösuhet juurdepääs X tööriistadele, mida ta sai kasutada vastavalt vajadusele. Tema hallatavad veebilehed ja domeenid on seotud X meilikontoga xxxxxxxxxxxxxxxx, mille kohta süüdistatav ristküsitlemisel selgitas, et gmaili konto kaudu sai ta kasutada kannatanu veebilehe ja domeeniga seotud X tööriistu. Tõendina kohtule esitatud XXX keskkonna väljatrükist nähtub, et J. Kikkasel oli juurdepääs X keskkonnale vähemalt alates 10.03.2018, seejärel on süüdistatav taastanud enda õigused 21.10.2019 (tl 28), mis on seejärel kannatanu IT-teenust osutava isiku MR poolt tühistatud (M. R ütlused). Asjatundja K. K ütluste kohaselt peab enda kontoga X tööriistadega sidumiseks läbima X keskkonnas verifitseerimise, millega tunnustatakse isikut kasutajana. Kohus leiab, et ei ole õige väita, et süüdistatav on enda kasutajatunnuse kannatanu veebilehega seotud X keskkonna kasutajate nimekirja lisanud, sest ta ei ole olemasolevat õigustatud isikute nimekirja enda kasutajaga täiendanud, vaid on omandanud X keskkonna kasutajaõigused varasema töösuhte raames. Samalt väljavõttelt nähtub, et alles alates 22.03.2019 on kannatanu gmaili aadress xxxxxxxxxxxxxxxx registreeritud X keskkonnas kasutajaks, millega sai kannatanu juurdepääsu X tööriistadele (vt J. Kikkase poolt X keskkonna kasutajaõiguste omandamise kohta p 2.2.2). Tunnistajana üle kuulatud kannatanu töötaja SS ütluste kohaselt oli J. Kikkas pärast seda, kui koduleht ei olnud leitav, tõestanud X ees enda õiguseid kodulehe omanikuna. Verifitseerimine õnnestus, sest kannatanu ei teatanud X J. Kikkase kasutajaõiguste lõppemisest. Kohtu hinnangul tuleb X keskkonnas süüdistatava poolt 21.10.2019 õiguste taastamist käsitleda mittekaristatava eelteona, mille ebaõigus neeldub pärast seda toime pandud arvutisüsteemi toimimise takistamises, kui J. Kikkas sisestas 21.10.2019 X keskkonnas kannatanu veebilehe (domeeni) otsingutulemusi mõjutanud käsklused. 2.1.2. Süüdistuses kohaselt on J. Kikkasele sisestanud 25.08.2019 ja 21.10.2019 X keskkonnas, XXX tööriista kasutades, käsklusi veebilehekülje xxxxxxxxx peitmiseks X otsingumootoris. Tunnistajana üle kuulatud kannatanu IT-administraator (alates 2019 suvest) MR ütluste kohasel selgus 2019 augustis, et konkreetne domeen oli X otsingumootori tulemustest eemaldatud „[s]elgus, et on keelatud otsingutulemuste väljastamine.“ /…/ “See oli ära keelatud, otsingus saab öelda, oma domeeni kohta, kas neid näidatakse või mitte, antud juhul oli otsingute väljastamine keelatud.“ Täpsustavale küsimusele, kes oli keelanud, on tunnistaja M. R vastanud: „tehing on tehtud X kontoga, mille aadress on xxxxxxxxxxxxxxxx.“ Xkeskkonnas 4 1-20-4696 tehtud väljatrüki järgi oli 03.10.2018 on domeeni halduriks saanud xxxxxxxxxxxxxxxx kasutav isik (tl 28). Nimetatud väljatrükilt nähtub, et 25.08.2019 ja 21.10.2019 on veebileht xxxxxxxxx on X keskkonnas eemaldatud. Asjaolu, et otsingu tulemused olid X keskkonnas katkestatud nähtub ka asjatundja KK ütlustest. Antud asjaolus puudub ka vaidlus, sest süüdistatav K. Kikkas on vastanud jaatavalt küsimusele, kas ta on andnud käsklusi selleks, et xxxxxxxxx eemaldada X otsingust, selgitades, et „ma kasutasin võimalust ajutiselt peita need otsingutulemused.“ Süüdistatava J. Kikkase ütluste kohaselt on ta esitanud kolm korda palve X domeeni xxxxxxxxx otsingumootorist eemaldamiseks. Kohus leiab, et eeltooduga on leidnud tõendamist J. Kikkas poolt arvutisüsteemi andmete sisestamine. 2.2.

§ 207lg 1 kohaselt on tegu karistatav juhul, kui see on ebaseaduslik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

§ 207

normatiivse koosseisutunnuse kohta märkinud, et vaadeldava süüteo koosseisupärasuse tuvastamisel ei ole vajalik eraldi tõendada, et süüdlase tegu on ebaseaduslik (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-85-08, p 12.1.jj). Riigikogu 11. koosseisu menetluses olnud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu nr 166 SE II-1 seletuskirja kohaselt soovis seadusandja muudatustega täpsustada

§-s 207 sisalduva koosseisu objektiivseid tunnuseid, et välistada igasugused füüsiliste mõjutustega põhjustatud takistused (nt sidekaablite ja arvutisüsteemide füüsiline rikkumine või hävitamine). Samuti oli seaduseelnõu muudatuste eesmärk tagada karistusseadustiku vastavus Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastase konventsiooni (RT II 2003, 9, 32) ja Euroopa Liidu Nõukogu

1. veebruari
2. a raamotsuse 2005/222/JSK nõuetele. Raamotsuse kohaselt võtavad liikmesriigid tarvitusele vajalikud meetmed, tagamaks, et infosüsteemi töö tahtlik takistamine ja katkestamine arvutiandmete sisestamise, edastamise, kahjustamise, kustutamise, rikkumise, muutmise, sulustamise või ligipääsmatuks muutmise teel on kriminaalkorras karistatav vähemalt oluliste juhtumite puhul, kui tegu pannakse toime ilma õigusliku aluseta (art 3). Termin "õigusliku aluseta" tähendab raamotsuse kohaselt süsteemi või selle osa omaniku või selle suhtes muu õiguse omaja loata või siseriiklike õigusaktide kohaselt mittelubatud sisenemist või sekkumist (art 1, alapunkt d). Seega puudub teo koosseisupärasus, kui arvutisüsteemi toimimise häirimiseks või takistamiseks esines isikul õiguslik alus (nt töö- või ametiülesannetest tulenev volitus). Antud juhul on kaitsja leidnud, et süüdistatav omas õigust N OÜ veebilehe haldamiseks, sest keegi ei ole temalt neid õiguseid ära võtnud. Kaitsekõnes on leitud, et kannatanuga
3. aastal töösuhtes olnud J. Kikkaselt ei ole TsÜS § 126 tähenduses volitust kannatanu kodulehele ja domeenide haldamiseks tagasi võetud. 2.2.
4. Esmalt tuleb märkida, et J. Kikkasel ja kannatanul oli 01.10.2015 sõlmitud tööleping kehtivusega 31.12.2015, mille eesmärgiks oli OÜ-le N kodulehe valmistamine (tl 33). Tulenevalt TsÜS § 125 lg 2 p 8 volitus lõpeb, kui volituse andmiseks olev leping lõpeb. Võlasuhte hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (VÕS § 7). Kannatanu N OÜ juhatuse liikme TT ütlustest nähtub, et töösuhte lõppemisel 2015 detsembris olid J. Kikkasega lepingulised suhted lõppenud, sest J. Kikkas tegi kokkulepitud veebilehe valmis. T. T ütlustega riimuvad SS ütlused, kelle sõnade kohaselt ei olnud kannatanult kindlasti kokkupuuteid pärast
5. aastat, kui J. Kikkas oli loobunud uue kodulehe valmistamisest. See tähendab, et töötajale kohustuste täitmiseks antud volitus lõpeb automaatselt töölepingu lõppemisel (Paul, V., Kull, I. jt (koost). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 204). Kohtu hinnangul ei saa rääkida töösuhte ajal kehtinud volituste olemasolust pärast töölepingu lõppemisest
6. a, kui pooled ei ole TsÜS § 68 lg 1 tähenduses avaldanud soovi lepingu muutmiseks, sh pikendamiseks (VÕS § 13). Kaitsja väited J. Kikkase volituse kehtivusest pärast töölepingu lõppemist 31.12.2015 on seega põhjendamatud. 2.2.
7. Prokurör on esitanud kohtule tõendina J. Kikkase ja N OÜ vahel sõlmitud töölepingu ND-100, mille järgi kohustus J. Kikkas töösuhte kehtimise ajal 01.10.2015 kuni 31.12.2015 5 1-20-4696 valmistama N OÜ-le veebilehe (tl 33). Kannatanu N OÜ juhatuse liikme T ja ka J. Kikkas poolt süüdistatavana antud ütluste kohaselt on süüdistatav veebilehe X keskkonnas valmis teinud. X keskkonda sisenemisel on süüdistatav kasutanud kannatanu antud digitaalset volitust, mille abil on saanud õiguse kannatanu veebilehe kasutamisega seotud X funktsioonide rakendamiseks, sh X tööriistade (sh XXX) kasutamiseks. Kaitseversiooni kohaselt on säilisid J. Kikkase IT-administraatori õigused ka pärast töösuhte lõppemist 31.12.2015, mille tõendamiseks on esitatud kohtule 03.02.2017 arve summas 50 eurot, selgitusega „[k]odulehe uuendamine“ (tl 48). Vaidlust ei ole selles, et arve esitajaks oli süüdistatav, mille kohta on kannatanu esindaja T. T selgitanud, et J. Kikkaselt sooviti
8. a ühekordset teenust, mille eest maksti arve alusel. Tunnistaja S. S ütluste kohaselt tekkis
9. aastal vajadus J. Kikkaselt teenuse tellimiseks, mis oli seotud veebilehe külastatavuse kohta rakenduse paigaldamist (plugin), millega kogutakse kodulehe külastatavuse kohta statistikat. S. S ja T. T ütlustest nähtub veenvalt asjaolu, et J. Kikkasel ei olnud õigust igapäevaselt kannatanu veebilehega seotud IT-haldusesse sekkumiseks, kui seda temalt ei tellitud. J. Kikkas oli kodulehe loojaks, mistõttu võis aeg-ajalt tekkida olukorrad, mis vajasid veebilehe haldamisel tähelepanu. Süüdistatavalt IT-teenuse saamiseks puudus
10. aastal ka igasugune vajadus, sest alates
11. a oktoobrist osutas T. T ütluste kohaselt kannatanule IT-teenust JP, kes tegutses teenuse osutamisel läbi OÜ PS. J. P poolt tunnistajana antud ütluste kohaselt oli
12. a oktoobris tema ülesandeks uue veebilehe tegemine, kõrvaldades seejuures veebilehe administraatorite hulgast Janno Kikkase. Isegi, kui nõustuda kaitsja seisukohaga, et pärast töösuhte lõppemist oli suusõnaline kokkulepe IT-teenuse osutamiseks, tuleb võtta arvesse, et J. Kikkasel ei olnud J. P ütluste kohaselt
13. aastast alates kannatanu veebilehega seotud kasutajanime ega ka paroole. Sellest tuleb järeldada, et J. Kikkas volitused kannatanule IT-teenuse osutamiseks olid hiljemalt selleks ajaks täielikult lõppenud. Järeldust toetavad asjatundja KK ütlused, mille järgi volitused annab veebilehe tellija, kes saab need ka ära võtta, selgitades, et „õigused, mis on antud tuleb eemaldada“/…/ „seaduslikul viisil ei ole võimalik õiguseid uuesti taastada.“ Kuigi süüdistataval oli säilinud faktiline juurdepääs kannatanu domeeni ja kodulehega seotud X tööriistadele ei saa sellest teha järeldust, et tal oli ka õigus anda käsklusi veebilehekülje (domeeni) peitmiseks X otsingumootoris. 2.2.
14. Kaitsja on leidnud, et J. Kikkasel oli pärast töösuhte lõppemist kasutajakonto säilinud, millest saaks järeldada süüdistatava õiguse domeeni xxxxxxxxxxxxxxxx haldamiseks. Kohtule esitatud e-kirjas 31.10.2019 selgub, et J. Kikkas omas juurdepääsu kannatanu veebileheküljele. Kohtule on esitanud 31.10.2019 toimunud e-kirjavahetus J. Kikkase ja S. S vahel, millest nähtub, et S. S on küsinud J. Kikkase käest aru, miks ta seob enda Gmaili konto X keskkonnas kannatanu veebilehe ja domeeni kasutamisega seotud õigustega. Selle peale on J. Kikkas vastanud, et „te võite mind jäädagi kustutama ja see ilmub ikka tagasi (tl 24-26).“ Samast kirjast selgub, et J. Kikkas on X keskkonnas kannatanu veebilehe haldaja, sest ta tegi „verify“ ja sidus selle oma Gmail kontoga, mis jäi talle alles pärast seda, kui töösuhe oli kannatanuga lõppenud. Asjatundja K. K ütlustest nähtub, et X keskkonnas tuleb XXX kasutamiseks enda kasutaja verifitseerida vastava domeeni või veebilehekülje õigustatud kasutajana. Juurdepääs on selgelt piiratud isikule antud õiguste ulatusega, seega ei saa mitte igaüks muuta X veebilehekülgede optimeerimise tööriistade seadistusi. Kohus leiab, et süüdistataval eksisteerinud faktilise võimalus sekkuda kannatanu X keskkonnas veebilehekülgede optimeerimise tööriistade seadistuste muutmiseks ei tähenda automaatselt õigust vastavate seadistuste tegemiseks, kui veebilehe ja domeeni kasutaja ei ole selleks luba andnud. Seejuures tuleb silmas pidada, et J. Kikkas on ristküsitlusel vastanud jaatavalt kannatanu esindaja T. T küsimusele, mille järgi süüdistatav keeldus RS veebilehe uuendamisest, kui talle vastavasisuline pakkumine tehti. Seega ei saa nõustuda kaitsja väitega, et süüdistatav J. Kikkas sai teada õiguste lõppemisest siis, kui S. S saatis 31.10.2019 süüdistatavale e-kirja, mille sisuks oli teade: „sul ei ole õigusi 6 1-20-4696 omavoliliselt seal ennast verifitseerida ja tegutseda seal ilma meie teadmata.“ Olukord, kus J. Kikkas oli tegutsenud õigusliku aluseta, s.o kannatanuga volituseta, oli selleks ajaks kestnud alates
15. augustikuust. Samast kirjavahetusest selgub, et 31.10.2019 kl 14:55 on J. Kikkas selgitanud, et „kui meie suhe ära lõppes, jäi see osa alles.“ Osa all peetakse silmas juurdepääsu kannatanu domeeniga seotud X tööriistadele, mis näitab, et J. Kikkas mõistis, et tal ei olnud kannatanuga tööalaseid suhteid, kuigi tal oli säilinud juurdepääs X keskkonnale. T. T ja tunnistaja S. S ütluste kohaselt oli
16. a maikuus J. Kikkasele öeldud, kui viimane sekkus kannatanu veebilehe arendusse, et ta ei sekkuks enam veebilehe arendusse. T. T ütluste põhjal selgub, et N ei olnud teadlik, et J. Kikkasel on õigused olemas, sest töölepingu järgi oli J. Kikkasel väga konkreetne tööülesanne, s.o kodulehe valmistamine. Töölepingust ND-100 nähtub, et p 2.
17. kohaselt kohustub töötaja valmistama OÜ-le N kodulehe, mis oli J. Kikkase peamine töökohustus, mille ta on ka täitnud. Seega ei saanud keegi kohtu hinnangul mõistlikult eeldada, et J. Kikkasel võiksid säilida õigused kannatanu veebilehe haldamiseks. Kuigi kannatanu ei tühistanud J. Kikkase õiguseid X ei saa sellest teha järeldust, et töölepingust tulenevad õigussuhted säilisid. S. S ütluste kohaselt, kui J. P alustas
18. a uue kodulehe loomisega, siis „tühistati varasemad paroolid ja uuendati ligipääsud, sellele vaatamata oli märke, et J. Kikkas toimetab kannatanu veebilehega.“ Ütlustes kajastuvad asjaolud osutavad selgel tõigale, et kannatanu ei ole soovinud
19. a J. Kikkaselt IT-teenust, süüdistatava tegevus on olnud soovimatu ja põhjustas segadust, mistõttu ei saa rääkida sellest, et kannatanu oleks säilitanud süüdistatavale mingigi õiguse toimetada OÜ N veebilehega (domeeniga) ja sellega seotud X tööriistadega. 2.3.

§ 207

süüteokoosseisu puhul on kaitstavaks õigushüveks arvutisüsteemide kasutajate õiguspärane ootus nende süsteemide takistamatuks kasutamiseks (RKKKo 3-1-1-85-08, p 10.2). Arvutisüsteemi häirimisest või takistamisest tuleb rääkida siis, kui mõjutatakse süsteemi korrapärast funktsioneerimist, kusjuures häirimine tähendab vähemintensiivset mõjutamist kui takistamine (RKKKo 3-1-1-94-14, p 206). Süüdistuses toodud teokirjelduses heideti J. Kikkasele ette arvutisüsteemi tavapärase toimimise häirimist. Tuleb aga silmas pidada, et J. Kikkas ei ole tegutsenud kannatanu N OÜ veebilehel ega ka takistanud kannatanu veebilehe toimimise funktsionaalsust, mida ei ole ka süüdistuses ette heidetud. Vaidlust ei ole selles, et teiste interneti otsingumootorite, samuti Facebook kaudu oli kannatanu veebileht ka pärast J. Kikkas toiminguid kättesaadav. Süüdistatav on ristküsitlusel andnud ütluseid, mille järgi ta „eemaldas domeeni nime kodulehe otsingust“. X keskkonnas kasutatava tööriista XXX kasutamise eesmärgiks oli võimaldada X otsingumootori kasutajatel otsingusõna „xxxxxxxxxx“ kasutamisega leida RS koduleht, mis kuvatakse X otsingu tulemusena. Kohus leiab, et J. Kikkas mõjutas oma teoga oluliselt arvutisüsteemi funktsionaalsust, kui sisestas käskluse domeeni xxxxxxxxxxxx peitmiseks X otsingumootoris. Tunnistajate MR, SS, JP ja KP ütluste kohaselt ei olnud ajavahemikul 26.08.2019.-12.10.2019 ja 22.10.2019 - 30.10.2019 RS veebileht X otsingumoori abil leitav. Tunnistajate S. S M. R ja K. P ütluste kohaselt helistasid neile kannatanu veebilehe RS lugejad, kes teatasid, et nad ei leia X otsingumootoriga veebilehte üles. Nimetatud tunnistajad kinnitasid oma ütlustes asjaolu, et nad proovisid ka ise X otsingut kasutades RS veebilehte leida, kuid see ei õnnestunud; otsingu tulemusena kuvati Facebook leht, kuid mitte kannatanule kuuluv RS koduleht. Tunnistaja M. R ütluste kohaselt „selgus, et X kontoga xxxxxxxxxxxxxxxx oli keelatud domeeni xxxxxxxxx otsingutulemuste väljastamise“. Tunnistaja M. R selgituste kohaselt näitab X otsingutulemuste graafik ajavahemikul 28.08.-12.10.2019 ja 22.10.-30.10.219 (tl 27) otsingutulemuste arvu, mis vähenes märkimisväärselt ajal, kui J. Kikkas oli sisestanud käskluse domeeni xxxxxxxxx peitmiseks. Graafiku alusel oli tavapärane keskmine otsingutulemuste arv ca 200, mis vähenes nullini, kui veebileht ei olnud X otsingumootoris domeeni xxxxxxxxx 7 1-20-4696 kaudu enam leitav. X otsingute statistika kohaselt ei olnud veebileht xxxxxxxxxxxxxxxx X otsingumootoris ajavahemikel 26.08-21.10.2019 ja 22.10-30.10.2019 leitav (tl 109-110). T. T ütluste kohaselt oli N OÜ koduleht olemas, kuid selle kättesaadavus oli oluliselt häiritud, sest RS veebilehe kasutajad andsid sellest teada, et nad ei leia seda üles. Asjatundja KK ütluste kohaselt näitab kohtule tõendina esitatud kodulehe kasutatavuse graafik (tl 27), et kodulehe külastatavus oli kolme kuu vältel oluliselt vähenenud, mis puudutab kannatanu domeeni xxxxxxxxx On tõendatud, et kannatanu veebilehe kasutajad ei leidnud veebilehte üles. Kohus leiab, et selline tagajärg (veebilehe peitmine) kujutab endast internetikasutamise (arvutisüsteemi üks toimimise liike

§ 207lg 1 tähenduses) häirimist (mutatis mutandis, RKKKo 3-1-1-94-14, p 208).

Kui XXX seadeid ei oleks muudetud, oleks arvutikasutajale kuvatud X otsingumootoris kannatanu veebilehte. Seega häiriti interneti korrapärast kasutamist ehk interneti sellist kasutamist, mis oli võimalik enne X keskkonnas tehtud muudatusi. Kuivõrd selline tagajärg saavutati ilma kannatanu nõusolekuta XXX seadeid muutes, oli häirimine ebaseaduslik

§ 207lg 1 tähenduses.

2.4.

§ 207

sätestatud kuriteokoosseisu täitmiseks piisab kaudsest tahtlusest kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus leiab, et süüdistatav Janno Kikkas on pannud kuriteo toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 2.4.

1. Süüdistatava J. Kikkase ütlustest nähtub, et ta sisestas teadlikult X keskkonnas XXX kasutades käskluse, millega peatati kannatanu kodulehe kuvamine X otsingumootoris. See oli kohtu hinnangul eesmärgipärane käitumine, mille tulemus (tagajärg) oli süüdistatavale ette teada – kannatanu kliendid ei leia enam RS veebilehte üles. Peatamise käskluste sisestamine oli J. Kikkase teoplaani täitmise hädavajalikuks tingimuseks, sest ilma süüdistatava sekkumiseta oleks veebileht olnud leitav. Süüdistatava poolt kindla teoplaani järgi tegutsemine nähtub toime pandud kuriteo välisest teopildist. Süüdistatava käitumine oli järjekindel, sest ta sisenes kahel korral, s.o 25.08.2019 ja 21.10.2019 XXX keskkonda, kus sisestas ebaseaduslikult käsklusi veebilehekülje xxxxxxxxx peitmiseks X otsingumootoris. Süüdistatava käitumises kajastub eesmärgipärasus, s.t pärast seda, kui süüdistatavalt olid kasutajaõigused ära võetud ja kannatanu töötaja M. R oli peatamise lõpetanud, siis J. Kikkas taastas 21.10.2019 oma õigused ja peatas 21.10.2019 uuesti kannatanu veebilehe leidmise X otsingumootoris. Kui 31.10.2019 õnnestus kannatanul J. Kikkase kasutajaõigused tühistada, üritas süüdistatav oma õigused taastada. Tunnistaja S. S ütluste kohaselt andis kannatanule
2. a IT-teenuseid pakkunud MR teada, et J. Kikkas püüab kõigi vahenditega X ees tõestada, et tal on õigus kannatanu kodulehega toimetada. X keskkonna väljatrükilt nähtub, et J. Kikkas on 31.10.2019 püüdnud kolmel korral kasutajaõiguseid X keskkonnas taastada, kasutades selleks erinevaid mooduseid – XX, HTML faili ja DNS TXT record meetodeid (tl 28). Süüdistatav ei ole ristküsitlemisel eitanud, et ta on nimetatud käskluse sisestanud, samuti ei ole ta vaidlustanud asjaolu, et kui tema kasutajatunnused X keskkonnas eemaldati, siis ta üritas mitmel erineval viisil enda kasutajaõiguseid taastada. Kannatanu ei teadnud, et süüdistataval on säilinud õigused, teatades viimasele 31.10.2019, et ta ei sekkuks N OÜ kuuluva veebilehe haldamisse. Seejuures tuleb märkida, et S. S , T. T ja M. R ütluste põhjal ei ole J. Kikkas enne tegutsema asumist kannatanule teatanud, et midagi oleks veebilehe haldamisega valesti ja vajaks korda tegemist, seda isegi mitte pärast teistkordset XXX keskkonnas käskluse sisestamist. S. S ütluste kohaselt oli pärast J. Kikkase sekkumist tegemist, et veebileht oleks kättesaadav ja et X peaks kannatanut veebilehe omanikuks. Kohus leiab, et mõistlikult käituv inimene ei tekitaks veebilehe omanikule probleeme juurde, vaid teeb endast võimaliku, et veebilehe kasutaja oleks teenusega rahul. Süüdistatav J. Kikkas seadis endale 8 1-20-4696 eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, teades sellest, et kannatanu veebileht ei ole teo tulemusena enam leitav. Kaitsja on leidnud, et J. Kikkas ei teadnud asjaolust, et ta ei tohi X keskkonnas kannatanu veebilehe ja domeeniga seotud muudatusi teha. Tulenevalt

§ 17

lg 1 on isik koosseisueksimuses, kui ta tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule. Kaitsja seisukohal, et kannatanu oleks pidanud volituste lõppemisest teatama, mis välistab kuriteokoosseisu subjektiivse tunnuse, sest alates 31.10.2019, kui J. Kikkasele edastati kannatanu poolt e-kiri, võis volituste lõppemise osas olla täiesti kindel. Kohus leiab, et volituste lõppemisest oli J. Kikkas teadlik töösuhte lõppemisel 31.12.2015, kuid mitte hiljemalt

1. aastal, kui S. S olid süüdistatavale teatanud, et viimase teeneid ei vajata enam kannatanule veebilehega seotud IT-haldamise korraldamisel (vt põhjendusi – p 2.2.3.). J. Kikkas on süüdistatavana andnud ütluseid selle kohta, et „ühel potsatas minu postkasti teade, et RS kodulehel minu adminikonto salasõna on ära muudetud.“/…/“Võtsin oma kasutajakonto n-ö tagasi.“ Süüdistatava selgitustest nähtub, et ta sai aru enda kasutajatunnuste tühistamisest, mis oli asendatud xxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et J. Kikkas pidi aru saama, et ta senised volitused kodulehe haldamiseks on lõppenud, selle asemel on ta hakanud huvi tundma kannatanu kodulehel toimuva vastu, mis ilmselgelt ei olnud enam tema hallata. 2.4.
2. Kaitseversiooni kohaselt ei soovinud süüdistatav J. Kikkas kannatanu N OÜ veebilehe kasutamist häirida, vaid on tegutsenud kannatanu huvides, sest identne kodulehe koopia oli avalikult kättesaadav läbi xxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdistatava ütluste kohaselt oli probleemiks katkiste linkidega vana koduleht, mis andis X otsingus veateateid. J. Kikkas ütluste kohaselt võttis ta vana kodulehe maha, eemaldas vanad lingid ja pani uued, et kliendid leiaksid uue kodulehe üles. Eesmärk oli süüdistatava J. Kikkase sõnul dublikaadi eemaldamine, sest otsingutulemused võisid juhatada valele (vanale) veebilehele. Süüdistatava ütluste kohaselt: „mõte oligi, et kui uus leht on nii palju valmis, et seda saab avaldada, võtame vana lehe maha.“ Süüdistatav on seejuures selgitanud, et ta tegutses ise, nemad (kannatanu) ei öelnud talle midagi. Kohus leiab, et süüdistatava versioon ei haaku teiste tõenditega. Tunnistaja S. S ütluste kohaselt, kui J. P võttis IT-arenduse üle, siis tegi J. P kodulehe koopia enda serverisse, et seda edasi arendada. Samal ajal säilis kasutajatel juurdepääs avalikule kodulehele. Tunnistaja S. S ütlustest nähtub, et nimetatud koopia ei olnud kasutajatele kättesaadav, sest otsingute tulemusena ei olnud see leitav. Asjatundja on selgitanud, et veebilehe arendamiseks tehtud koopiat, mida asutakse täiendama või parandama, ei jäeta avalikult kättesaadavaks, kuid tuleb arvestada, et asjatundja selgitused on üldist laadi, mis ei ole seotud antud asja tehioludega. Seega ei leia kinnitust asjaolu, et esines vajadus kannatanu veebilehega seoses X keskkonnas käskluste sisestamiseks. Kannatanu loa olemasolu ei saanud eeldada, sest veebilehe kättesaadavuse takistamine on väga invasiivne sekkumine kannatanu majandustegevusse, kelle igapäevane tegevus seisneb uudiste edastamises, mistõttu oli kannatanu huvide kahjustamine ettenähtav. J. Kikkasel ei olnud volitust kannatanu N OÜ nimel tegutsemiseks, keegi ei ole seda temalt ka palunud.
3. Janno Kikkase teos puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. Kaitsja väited kannatanu nõusolekust süüdistatava tegutsemiseks on ainetud, mis ei ole leidnud kinnitust. Kohus leiab, et süüdistatav on tegutsenud iseseisvalt kannatanu huvide vastaselt (vt – p 2.4.1.). Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Janno Kikkase teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi J. Kikkase õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxx xxxxxx xx xx xxxxxx xxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx

§ 34järgi (tl 41-45).

J. Kikkas on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd 9 1-20-4696 välistavaid asjaolusid ei esine. J. Kikkas on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 207lg 1.

Seega tuleb Janno Kikkas süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 207

lg 1 näeb karistusena ette karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Võttes arvesse, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis on karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega. Tulenevalt

§ 56

lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ja asjaolu, et J. Kikkasel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Süü suurust hinnates, tuleb võtta arvesse, et J. Kikkas on pannud toime arvutisüsteemi toimimise häirimise, mis on takistamisest vähem intensiivsem mõjutamine. Süüdistatava tegevuse tulemusena ei leidnud veebilehe kasutajad harjumuspärase X otsingumootori kaudu üles, mis häiris veebilehe kasutamist, kui ei muutnud seda ka võimatuks. Kannatanu esindaja T. T ütluste kohaselt kaasnes süüdistatava teoga varaline kahju, mille kohta ei ole tõendeid esitatud, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et kannatanule oleks materiaalset kahju põhjustatud. Teo tagajärjeks olid ebameeldivused, mis kestsid pikka aega. Kuriteo intensiivsust näitab teo toimepanemine pika ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikel 26.08.2019.-12.10.

1. ja 22.10.2019.-30.10.
2. a, kui kannatanu veebileht ei olnud kättesaadav. Tuvastatud asjaolud osutavad piisavalt selgelt süüdistatava järjekindla ja läbi mõeldud kuriteoplaani teostamisele. Süüdistatav tegi viimase katse mõjutada kannatanu veebilehe leitavust 31.10.2019, kui tahtis mitmel korral enda kasutusõiguseid taastada, mis ei õnnestunud, sest selleks ajaks oli kannatanu palgatud töötajad õppinud X keskkonda tundma ja süüdistatavast lähtuvat ohtu tõrjuma. Süü hindamisel tuleb arvestada, et süüdistatav pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse raskeim vorm. J. Kikkas on oma teoga kahjustanud oluliselt kannatanu kaitstavat õigushüve, s.o huvi arvutisüsteemi tõrgeteta toimise vastu, mis oli süüdistatava peamiseks eesmärgiks, kui ta kahel korral peatas otsingutulemuste kuvamise. Kohus nõustub prokuröriga, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on süü keskmisest suurem, seetõttu tuleb karistus mõista üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 350 miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 €) kokku 3500 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust, s.o rahalise karistuse 6 päevamäära, ärakandmisele kuulub rahaline karistus 344 päevamäära, s.o 3440 eurot. Rahaline karistus peaks J. Kikkast edaspidi motiveerima õiguskuulekalt käituma, sest sellega tunnetab süüdistatav piisavalt tõhusalt enda õigusvastase käitumise tagajärgi. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata

§ 66lg 2 alusel rahaline karistus tasumisele ositi, täitmise tähtajaga 12 kuud.

J. Kikkasel ei ole käesoleval ajal kindlat töökohta, mistõttu võib rahalise karistuse kohene täitmisele pööramine olla talle liigselt koormav.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub kandmisele ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, igakuise maksena 286,67 eurot (viimasel kuul 286,63 eurot). Tõkend ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kohtueelses menetluses ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud süüdistatavale J. Kikkasele kohaldatud tõkendit ning süüdistatav ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, seetõttu ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. 10 1-20-4696 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja M. Masso on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas kokku 1986,80 € eurot ja kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 71,30 €, mis mõistlik ja vajalik kulu. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o 876 €. Süüdistatav J. Kikkas peab hüvitama tunnistaja sõidukulu summas 78 €. Süüdistatavalt J. Kikkaselt välja mõista menetluskulu kogusummas 2940,80 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul, igakuise maksena 245,07 € (viimasel kuul 245,03 €). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 11