← Eesti

1-20-711/26

Obsah (6)§199§200§75§331§2§56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2020 Kriminaalasja number 1-20-711 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Pro

§199

lg.2 p.5, 7, 8, 9 ja §200 lg.2 p.4, 8, 10 järgi vangistusega 4 aastat 11 kuud 25 päeva Tõkend – vahistamine – alates 21.10.2019 L. H. sünd. xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, elukoht xxx xx xxx linn Ida-Virumaa Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus Kannatanu OTSUSTAS: 1 Süüdi tunnistada Aleksandr KARLOVITŠ Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 järgi (episoodid 24.01.2019 - kannatanu L. H.; 25.01.2019 - kannatanu OÜ Xxx; 30.01.2019 - kannatanu OÜ Xxx) ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Aleksandr KARLOVITŠ Karistusseadustiku §331-4 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista Aleksandr KARLOVITŠILE liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Aleksandr KARLOVITŠILE lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Aleksandr KARLOVITŠI karistuse kandmise algus on alates 21.10.

  1. Aleksandr KARLOVITŠI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista Aleksandr KARLOVITŠILT tsiviilhagide katteks - L. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxx linn Ida-Virumaa, D. S. a/a nr xxxxxxx Swedbank AS) kasuks 4180 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend) eurot - OÜ Xxx (registrikood xxxxx, asukoht xxx xx xxx linn Järvamaa, a/a nr xxxxxxx Swedbank AS) kasuks 9550 (üheksa tuhat viissada viiskümmend) eurot 13 senti - OÜ Xxx (registrikood xxxxx, asukoht xxx xx xxx Harjumaa, a/a nr xxxxxx AS SEB Pank) kasuks 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Asitõendid – 4 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõendid – nuga ja salvrätik, mis asuvad 01.11.2019 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.5706J alusel Ida Prefektuuris – kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada. Asitõendid – Aleksandr KARLOVITŠILT Eesti Vabariiki toimetamisel äravõetud 50 (viiskümmend) eurot, sõrmus ja mobiiltelefon Samsung, mis asuvad 17.12.2019 üleandmise-vastuvõtmise akti nr.5740J alusel Ida Prefektuuris ja sularaha tagatiskontol – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel Aleksandr KARLOVITŠILE. Asitõendid – Aleksandr KARLOVITŠI kinnipidamisel tema juures olnud riided, saapad, tabletid, kirves, kruvikeeraja, mobiiltelefoni laadija, taskulamp ja tulemasin, mis asuvad 15.02.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.5454J alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel Aleksandr KARLOVITŠILE. 2 Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Aleksandr KARLOVITŠILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 290 (kakssada üheksakümmend) eurot 40 senti (s.h. seisukoht KrMS §275 lg.3 alusel 45 €, ettevalmistus kohtuistungiks 53 €, süüdistatava nõustamine vanglas 27 €, kohtuistungil osalemine 117 €, käibemaks 48,40 €). Välja mõista Aleksandr KARLOVITŠILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 555 (viissada viiskümmend viis) eurot 60 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulud 513 (viissada kolmteist) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §173 lg.1 p.2 ja §176 lg.1 p.2 alusel sundtoomise kulud 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §173 lg.1 p.3 ja §177 p.5 alusel kinnipeetava Eesti Vabariiki toimetamise kulud 2808 (kaks tuhat kaheksasada kaheksa) eurot 24 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Aleksandr KARLOVITŠIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700057172 ning selgitus „Aleksandr KARLOVITŠ 1-20-711 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 11.01.
  2. on kohtuotsusega Viru Süüdistused Aleksandr Karlovitšile on esitatud süüdistus ja ta on kohtu alla antud selles, et olles Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega nr xxx karistatud

§199

lg.2 p.5, 7, 8, 9, §200 lg.2 p.4, 8, 10 järgi, vabanes 26.10.2018, võttis uuesti, s.o. süstemaatiliselt 24.01.2019 õhtusel ajal L. H. eramust xxx xx xxx ebaseaduslikult kuldehted: nikerdatud abielusõrmuse (300 €), briljantidega sõrmuse (800 €), kullast musta kiviga sõrmuse (450 €), briljantidega kuldsõrmuse (650 €), kullast kellavõruga käekella (1350 €), kuldketi (700 €), kuldristi (200 €), kuldripatsi (180 €) ning rahakotist 1 USA dollari. Kokku tekitati L. H.le kahju summas 4630 €. Lisaks sellele on Aleksandr Karlovitšile esitatud süüdistus ja ta on kohtu alla antud selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 30.01.2019 õhtusel ajal xxx xx 3 xxx Tallinn asuvas kaupluses xxx müüja T. G. nähes ebaseaduslikult kaupluse kassast sularaha 864,80 €. Sellega pani Aleksandr Karlovitš toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o.

§199lg.2 p.5, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Peale selle on Aleksandr Karlovitšile esitatud süüdistus ja ta on kohtu alla antud selles, et olles Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega nr xxx karistatud

§199lg.2 p.5, 7, 8, 9, §200 lg.2 p.4, 8, 10 järgi, vabanes 26.10.2018, uuesti, s.o.

korduvalt, 25.01.2019 kell 18.37 sisenes xxx xx Kohtla-Järve asuvasse OÜ Xxx osakonda, kus lõi metallist esemega vastu vitriini, mille taga olid kullast ehted. Kui vitriin ei purunenud, hüppas üle vitriini teisele poole, samal ajal lõi kaupluse müüjat S. G.t jalaga vastu kätt, mille tulemusel müüja kukkus vastu seina ning lõi pea ära, millest tundis valu ja pähe tekkis muhk. Aleksandr Karlovitš, kes asus nüüd vitriini taga, korjas vitriinilt kokku kuldehted, hüppas tagasi üle leti ja jooksis kauplusest välja. Aleksandr Karlovitš tekitas OÜ Xxx ehete rööviga kahju summas 9543 €, klaasi purustamisega kahju summas 112,13 €, kõik kokku summas 9655,13 €. Sellega pani Aleksandr Karlovitš pani toime võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o.

§200lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle on Aleksandr Karlovitšile esitatud süüdistus ja ta on kohtu alla antud selles, et Aleksandr Karlovitši suhtes kohaldati Viru Maakohtu 08.10.2018 määruse nr xxx alusel pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud ning kohustati järgima

§75lg.1 p.1 – 6 ja lg.2 p.2, 21, 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, s.h.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti mitte tarvitama alkoholi. Määrus jõustus 06.12.

  1. Karistusjärgset käitumiskontrolli teostas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kooli 2A Jõhvi. Karistusjärgse käitumiskontrolli kestel pani Aleksandr Karlovitš toime järgmised kontrollnõuete ja lisakohustuste kuritahtlikud rikkumised: - tarvitas alkoholi. Nimelt koostati 07.01.2019 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnas alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt saabus Aleksandr Karlovitš kriminaalhooldaja juurde kontrolli 07.01.2019 kell 15.15 alkoholijoobes ning indikaatorvahendiga tuvastati joove 0,124 mg/l kohta - ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Nimelt ei ilmunud süüdistatav kriminaalhooldaja juurde registreerimisele 28.12.2018, 17.01.2019, 25.01.
  2. Edaspidi kriminaalhooldaja teda välja ei kutsunud, kuna menetluses nr.19244000071 kuulutati ta tagaotsitavaks. Aleksandr Karlovitši jättis korduvalt ja üheaegselt täitmata eelpoolnimetatud nõuded ja kohustused, millega rikkus nõudeid ja kohustusi kuritahtlikult. Sellega pani Aleksandr Karlovitš toime kontrollnõude ja käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt, s.o.

§331-4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Aleksandr Karlovitš tunnistas end maakohtu istungil süüdi kõikides kuritegudes ja kõikides episoodides. Süüdistatav soovis anda ütluseid 25.01.2019 toimepandud kuriteo (kannatanu OÜ Xxx) osas. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas süüdistatav, et müüja jalaga löömine oli juhuslik. Vastuseks ringkonnaprokuröri küsimustele selgitas süüdistatav, et kõik käis väga kiiresti ning ta ei tajunud, et kannatanu oleks kukkunud või saanud jalaga riivata. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas süüdistatav, et ta ei oska müüja tegevust kirjeldada. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et süüdistused on põhjendatud

§199lg.2 p.5, 9 ja §331-4 järgi.

Kaitsja märkis, et 25.01.2019 episoodi osas, mis on kvalifitseeritud

§200

järgi, vaidlustab ta tahtliku vägivalla teoga löömise fakti ning episood tuleb ümber kvalifitseerida

§199lg.2 p.5 järgi.

Kaitsja lisas, et tsiviilhagid on põhjendatud. Asitõendite osas palus kaitsja tagastada süüdistatavale valgest metallist sõrmuse, telefoni Samsung ja 50 €, mis võeti süüdistatavalt ära kinnipidamisel Hispaanias ning mis ei puuduta käesolevat kriminaalasja. Kannatanu esindaja L. H. kinnitas maakohtu istungil, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde summas 4180 € ning lisas, et kindlustus keeldus talle kahju hüvitamast, sest kannatanu lubas Aleksandr Karlovitšil ise majja siseneda. Lisaks eeltoodule uuris maakohus kohtuistungil järgmiseid kohtueelses menetluses kogutud tõendeid: - Sündmuskoha 25.01.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta xxx xx xxx, samuti nähtub fototabelitest kummutil asetsev rahakott ning tühi klaaspurk köögilaual - Kannatanu L. H. 25.01.2019 ütlused, kust nähtub, et 24.01.2019 helistas talle Aleksandr Karlovitš, kes soovis samal õhtul sööma tulla. 25.01.2019 avastas kannatanu, et klaaspurgist on kadunud kuldehted, samuti on kadunud rahakotist üks USA dollar. Kannatanu kahtlustab Aleksandr Karlovitši, sest kannatanu helistas talle ning viimane tunnistas üles, et võttis need esemed kannatanult ära - Kannatanu L. H. 29.01.2019 ütlused, milles kannatanu täpsustab varastatud kuldehete kogukahju summat - Kannatanu L. H. 11.02.2019 ütlused, kust nähtub lõplik varastatud esemete nimekiri, samuti nähtub kannatanu ütlustest, et Aleksandr Karlovitš tunnistas kannatanule nii kannatanu kuldehete varastamist kui ka Kohtla-Järve xxx linnaosa pandimajast varguse toimepanemist. Kannatanu tunneb uurija poolt esitatud piltidel ära Aleksandr Karlovitši - OÜ Xxx 04.05.2013 arve-müügitšekk, millest nähtub, et 24,2 g kaelaketi maksumus on 701,8 € - Kuvatõmmis kannatanu L. H. telefonist, millest nähtub kannatanu L. H. ja Aleksandr Karlovitši omavaheline suhtlus, samuti asjaolud varastatud esemete asukoha kohta - Kannatanu L. H. koostatud nimekiri varastatud esemetest, millest nähtub, et varalise kahju kogusumma on 4630 € - Kannatanu L. H. allkirjaleht, millest nähtub, et kannatanu sai uurijalt kätte kaanega klaaspurgi, mis võeti tema kodust ära sündmuskoha vaatluse käigus 5 - - - - - - - - - - - - - OÜ Xxx 07.02.2019 vastus, millest nähtub, et M. O. pantis pandilepingu nr.K10624 alusel kuldklotseri, mille proov oli 585 ja kaal 4,32 g Tunnistaja M. O. ütlused, kust nähtub, et Aleksandr Karlovitš palus tal 24.01.2019 kuldsõrmuse pantida, mida kannatanu ka tegi ning sai sõrmuse eest 70 – 80 € Üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtub, et 07.02.2019 andis OÜ Xxx uurijale välja 585 prooviga kuldklotseri (kaal 4,32 g), mis oli panditud pandilepingu nr.K-10624 alusel Asitõendi 11.02.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi kullast klotsersõrmust prooviga 585 ja kaaluga 4,32 g, samuti asjaolu, et sõrmus tagastati L. H.le Sideettevõtjalt saadud andmete 14.03.2019 protokoll koos lisadega, mille kohaselt tuvastati, et 24.01.2019 kell 13.52 helistas Aleksandr Karlovitš L. H.le Kohtla-Järve piirkonnast, samuti asjaolu, et samal päeval kell 15.05 – 19.10 viibis Aleksandr Karlovitši Kukruse tugijaama tööpiirkonnas Sündmuskoha 25.01.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta xxx xx Kohtla-Järve, kust nähtub pandimaja müügisaal ja seal numbritähistega tähistatud objektide loetelu ja vaatluse käigus äravõetud esemete loetelu OÜ Xxx 28.01.2019 avaldus, millest nähtub 25.01.2019 ära võetud esemete nimekiri koos kogukahju summaga, samuti asjaolu, et klienditeenindaja tundis videos ära 2013 OÜ Xxx esindusi röövinud Aleksandr Karlovitši OÜ xxx 30.01.2019 arve nr.30011951 koos Swedbank AS maksekorraldusega, millest nähtub, et objektil xxx xx Kohtla-Järve laminaatklaasi parandamine ettevõttele OÜ Xxx maksis 112,13 € ja OÜ Xxx tasus arve 18.02.2019 Äriregistri väljatrükk, millest nähtub, et OÜ Xxx juhatuse liige L. E. võib esindada OÜ Xxx Asitõendi 13.01.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi S. Š.i poolt üle antud valget värvi, defektiga, ümmarguse kiviga kullast sõrmust, mille kullaproov on 750 ja kaal 2,31 g OÜ Xxx 15.01.2020 vastus, milles kannatanu kinnitab, et valget värvi ümmarguse kiviga kullast sõrmus, mille kullaproov on 750 ja kaal 2,31 g, varastati OÜ Xxx xxx röövi ajal, samuti, et sõrmusel on defekt Üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtub, et 15.01.2020 tagastas politsei OÜ Xxx 750 prooviga defektiga, ühe väikese valget värvi kiviga kuldsõrmuse (kaal 2,31 g) Kannatanu S. G. ütlused koos fototabelitega, kust nähtub, et kannatanu viibis 25.01.2019 tööl OÜ Xxx xxx xx Kohtla-Järve. Kannatanu kirjeldab, kuidas ühtäkki sisenes osakonda vaikselt meesterahvas, kes hakkas metallist esemega vastu vitriini lööma, kuid vitriin ei purunenud. Seejärel hüppas meesterahvas üle vitriini, riivas jalaga kannatanu vasakut kätt, misjärel kukkus kannatanu vastu seina ja lõi oma pea ära. Meesterahvas korjas vitriinilt kulla kokku, pani esemed põue ja läks minema. 25.01.2019 kiirabikaart nr.10368215JÄRVE9220190125190428, millest nähtub, et S. G.l tuvastati pindmine peavigastus Asitõendi 28.01.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi OÜ Xxx videosalvestisi, kust nähtub Aleksandr Karlovitši tegevus OÜ Xxx müügisaalis 25.01.2019 kell 18.36 – 19.05. DNA ekspertiisiakt 12.04.2019 nr.19E-GE0321 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, millest nähtub, et xxx xx Kohtla-Järve sündmuskohal äravõetud salvrätikult leiti Aleksandr Karlovitši DNA-proov, samuti asjaolu, et 6 - - - - - - - - - - ühel taskunoalt leitud proovis Aleksandr Karlovitšilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ei saa välistada ning teisel taskunoalt leitud proovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi Aleksandr Karlovitši bioloogilise materjali leidumise osas Läbiotsimisprotokoll 27.03.2019, millest nähtub, et aadressil xxx xx-xx KohtlaJärve teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära M. T. korterist laenuleping nr.03-10678, samuti asjaolu, et laenulepingu alusel on panditud kuldsõrmus prooviga 585 ja kaaluga 2,49 g Kahtlustatav M. T. 27.03.2019 ja 14.01.2020 ütlused, kust nähtub, et umbes 26.01.2019 kinkis Aleksandr Karlovitš talle kullast sõrmuse, samuti teadis kahtlustatav, et sõrmus on varastatud Kahtlustatav S. Š. 07.01.2020 ja 08.01.2020 ütlused, kust nähtub, et Aleksandr Karlovitš andis kahtlustatavale taksosõidu eest kingituseks kuldsõrmuse Kahtlustatav V. V. 14.01.2020 ütlused, kust nähtub, et Aleksandr Karlovitši valduses olid varastatud kuldehted Sideettevõtjalt saadud andmete 14.03.2019 protokoll koos lisadega, mille kohaselt tuvastati, et Aleksandr Karlovitš ja M. T. tegid ajavahemikul 23.01.2019 – 26.01.2019 omavahel 63 sideseanssi Sideettevõtjalt saadud andmete 04.12.2019 protokoll koos lisadega, mille kohaselt tuvastati, et ajavahemikul 27.01.2019 – 29.01.2019 olid Aleksandr Karlovitšil sagedased sideseansid M. T. ja S. Š.ga, samuti suhtles V. V. nii M. T. kui ka Aleksandr Karlovitšiga Sündmuskoha 30.01.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta Xxx xx xxx Tallinn, kust nähtub esimesel korrusel asuv kaupluse müügisaal ja sealasuv kassa, samuti sündmuskohalt kaasa võetud bioloogilise aine proovid Kannatanu T. G. 30.01.2019 ja 01.02.2019 ütlused, kust nähtub, et 30.01.2019 kell 18.50 sisenes kauplusesse pikka kasvu, vene keelt kõnelev mees, kes varastas kaupluse kassast sularaha Äriregistri väljatrükk, millest nähtub, et OÜ Xxx juhatuse liige T. G. võib esindada OÜ Xxx Sideettevõtjalt saadud andmete 04.12.2019 protokoll koos lisadega, mille kohaselt tuvastati, et Aleksandr Karlovitši kasutuses olnud abonentnumber viibis ajavahemikus 30.01.2019 – 01.02.2019 Tallinna tugijaamade levipiirkonnas Viru Maakohtu 08.10.2018 määrus nr xxx, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitši suhtes kohaldati Karistusseadustiku §87-1 lg.3 alusel käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud, mille kestel oli Aleksandr Karlovitš kohustatud järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6, lg.2 p.2, 2-1, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi, samuti asjaolu, et kohtumäärus jõustus 06.12.2018 Registreerimisleht, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemikel registreerimisele 28.12.2018, 17.01.2019 ja 25.01.2019 Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal kaasnevate õiguste ja kohustuste allkirjaleht, mille Aleksandr Karlovitš on allkirjastanud 07.01.2019 Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 07.01.2019 protokoll, millest nähtub, et 07.01.2019 kell 15.15 aadressil Kooli 2A Jõhvi tuvastas kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 (järgmise kontrolli aeg 31.01.2019) Aleksandr Karlovitši väljahingatavas õhus 7 - - - - - - - - - - alkoholisisalduse 0,124 mg/l kohta, alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused olid ka alkoholilõhn, silmade punetus Tagaotsitavaks kuulutamise 31.01.2019 määrus, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš kuulutati 31.01.2019 tagaotsitavaks Kahtlustatav Aleksandr Karlovitši 05.12.2019 ja 16.12.2019 ütlused, kust nähtub, et ta tunnistab oma süüd kõigis episoodides, v.a. röövimise osas, mille puhul leiab, et ta ei teinud seda tahtlikult Üleandmise-vastuvõtmise akt 04.12.2019, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitšile kuuluvad 50 € ja mobiiltelefon Samsung on antud üle Ida Prefektuuri Üleandmise-vastuvõtmise akt 05.12.2019, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitšile kuuluvad valge metallist sõrmus, 50 € ja mobiiltelefon Samsung on antud üle menetlejale Asitõendi 12.12.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi valgest metallist sõrmust ja 50 € kupüüri Sularaha 12.12.2019 tagatiskontole kandmise määrus koos maksekorraldusega, mille kohaselt kanti Aleksandr Karlovitšilt äravõetud sularaha 50 € Rahandusministeeriumi arvelduskontole Asitõendi 12.12.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni Samsung Asitõendi 17.12.2019 üleandmise-vastuvõtmise akt nr.5740J, millest nähtub, et sõrmus, 50 € ja mobiiltelefon Samsung anti hoiule Ida Prefektuuri Leiu 02.02.2019 vastuvõtmise akt nr.05, millest nähtub, et Valgamaal Valga linnas Jaama puiesteel on hoiule võetud mustas Adidase spordikotis olevad esemed Asitõendi 14.02.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi mustas Adidase spordikotis olevaid esemeid Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega

§199

lg.2 p.5, 7, 8, 9 ja §200 lg.2 p.4, 8, 10 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 11 kuud 25 päeva Viru Maakohtu 09.05.2014 otsus kriminaalasjas nr xxx, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš oli süüdi mõistetud selles, et ta pani 17.10.2013, 24.10.2013, 29.10.2013, 30.10.2013 toime röövimised ja 11.10.2013, 20.10.2013, 24.10.2013, 26.10.2013, 31.102013 toime vargused Viru Maakohtu 20.06.2018 määrus, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš jäeti tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata Kinnipeetavate isikute register, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš viibis kinnipidamisasutuses viimati 01.11.2013 – 26.10.2018 Viru Maakohtu 24.04.2019 vahistamismäärus nr xxx, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš vahistati tagaselja Euroopa Vahistamismäärus 13.09.2019, millest nähtub, et Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov andis välja Euroopa Vahistamismääruse Aleksandr Karlovitši suhtes Sirene 21.10.2019 teade ja vorm ning Hispaania Euroopa vahistamismääruse menetluse dokumendid, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš peeti 21.10.2019 Hispaanias kinni ja antakse Eestile üle Isiku 03.12.219 tuvastamise määrus ja kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitš peeti Eestis kinni 03.12.2019 Sundtoomise kulude õiend, millest nähtub, et Aleksandr Karlovitši sundtoomise kulud xxx xx-xx Rae vallast Ülesõidu 1 Jõhvi olid 24,70 € 8 - - - - - - - - Riigi Tugiteenistuste Keskuse 10.01.2020 teatis nr.5.1/00088, mille kohaselt olid Aleksandr Karlovitši Eestisse toimetamise kulud 2808,24 € Ida Prefektuuri uurija Alla Surkova 20.01.2020 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt hüvitati Riigi Tugiteenuste Keskusele Aleksandr Karlovitši Eestisse toimetamise kulud summas 2808,24 € tõend süüdistatava maksustatava tulu kohta 2018 ning teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2018 25.04.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 90 € abiprokurör Sergei Listovi 25.04.2019 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja hüvitati tasu summas 90 € 05.12.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 140,40 € abiprokurör Sergei Listovi 13.12.2019 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja hüvitati tasu summas 140,40 € 16.01.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 74,40 € Ida Prefektuuri uurija Alla Surkova 17.01.2020 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja hüvitati tasu summas 74,40 €. 28.01.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 193,20 € ringkonnaprokurör Anu Toluki 28.01.2020 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja hüvitati tasu summas 193,20 € DNA 04.03.2019 ekspertiisiakt nr.19E-GE0170 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, millest nähtub, et sündmuskohal Xxx xx Tallinn ei õnnestunud leida süüstavaid tõendeid DNA ekspertiisiakt 29.03.2019 nr.19E-GE0299 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, millest nähtub, et sündmuskohal Xxx xx Tallinn leiti V. C. DNA-profiil L. H. 05.12.2019 hagiavaldus, milles taotletakse tsiviilhagi summas 4180 € hüvitamist Aleksandr Karlovitši poolt OÜ Xxx 15.01.2020 hagiavaldus, milles taotletakse tsiviilhagi summas 9550,13 € hüvitamist Aleksandr Karlovitši poolt OÜ Xxx 06.12.2019 hagiavaldus, milles taotletakse tsiviilhagi summas 864,80 € hüvitamist Aleksandr Karlovitši poolt. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Süüdistus

§199lg.2 p.5, 9 järgi (episood 24.01.2019 - kannatanu L.

H.) 9 Aleksandr Karlovitšile on esitatud süüdistus selles, et olles varasemalt varguste ja röövimiste eest karistatud (karistus on kehtiv), võttis uuesti, s.o. süstemaatiliselt 24.01.2019 õhtusel ajal L. H. eramust ebaseaduslikult kuldehteid.

§199

lg.2 p.5, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt. Süüteokoosseis Karistusseadustiku §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Avalik on vargus, kui see pannakse toime kannatanu nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, see on järjekindel ja pidevalt korduv tegevus. Maakohus leiab, et süüdistus on põhjendatud.

§199

lg.2 p.5, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu Aleksandr Karlovitši tegevuses on tõendamist leidnud käesolevas kohtuotsuses ülalpool viidatud sündmuskoha 25.01.2019 vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, kannatanu L. H. ütlustega, OÜ Xxx 04.05.2013 arve-müügitšekiga, kannatanu L. H. ja süüdistatav Aleksandr Karlovitši vestluse kuvatõmmistega, OÜ Xxx 07.02.2019 vastuskirjaga, tunnistaja M. O. ütlustega, 07.02.2019 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktiga, asitõendi 11.02.2019 vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, sideettevõtjalt saadud andmete 14.03.2019 protokolliga koos lisadega, karistusregistri väljavõtte ja Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr xxx. Nii nähtub kannatanu L. H. kannatanuna ülekuulamise 25.01.2019 protokollist, et 24.01.2019 õhtul tuli tema juurde koju süüdistatav, nad tarvitasid koos alkoholi ja kuna süüdistatav läks teiste isikutega riidu, ta lahkus. Kannatanu läks magama ja hommikul kontrollis oma klaaspurki, kus olid ta kuldehted, purk oli tühi. Varem olid purgis neli kuldsõrmust, kullast käekett ja kullast kaelakett, lisaks oli rahakotist kadunud 1 USD. Üks sõrmustest oli abielusõrmus ja nikerdatud, teine sõrmus oli briljandiga, kolmas sõrmus oli musta kiviga, neljas sõrmus oli briljantide ja õrnsinise kiviga. Kullast kaelakett oli umbes 80 cm pikk ja umbes 0,5 cm lai. Kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et koheselt kahtlustas ta varguse toimepanemises süüdistatavat, kuna kannatanu helistas talle ja süüdistatav tunnistas üles, et võttis need esemed. Kannatanu L. H. kannatanuna ülekuulamise 29.01.2019 protokollist nähtub, et lisaks varastati tema kodust veel kuldrist Jeesuse kujutisega ristil ja kuldripats sodiaagimärgiga Jäär. 05.12.2019 esitas kannatanu L. H. tsiviilhagiavalduse summale 4180 €. Sama tsiviilhagisumma juurde jäi kannatanu ka maakohtu istungil. M. O. tunnistajana ülekuulamise 11.12.2019 protokollist nähtub, et 24.01.2019 õhtul kohtus ta süüdistatavaga, kes palus tal pantida pandimajja sõrmuse ja kinnitas, et see ei ole varastatud. Lisaks lubas süüdistatav tunnistajale selle eest ka veidi raha. 10 Kannatanu kuldesemete vargust tunnistas täielikult ka süüdistatav. Samuti nõustus ta tsiviilhagi summaga. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohtu hinnangul tegutses Aleksandr Karlovitš otsese tahtlusega, sest ta tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Süüdistus

§199

lg.2 p.5, 9 järgi (episood 30.01.2019 - kannatanu OÜ Xxx) Aleksandr Karlovitšile on esitatud süüdistus selles, et olles varasemalt varguste ja röövimiste eest karistatud (karistus on kehtiv), võttis uuesti, s.o. süstemaatiliselt 30.01.2019 õhtusel ajal Xxx xx Tallinn asuvas kaupluses xxx müüja T. G. nähes ebaseaduslikult kaupluse kassast sularaha.

§199

lg.2 p.5, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt. Süüteokoosseis

§199

lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Avalik on vargus, kui see pannakse toime kannatanu nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, see on järjekindel ja pidevalt korduv tegevus. Maakohus leiab, et süüdistus on põhjendatud.

§199

lg.2 p.5, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu Aleksandr Karlovitši tegevuses on tõendamist leidnud käesolevas kohtuotsuses ülalpool viidatud sündmuskoha 30.01.2019 vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, kannatanu T. G. 30.01.2019 ütlustega, sideettevõtjalt saadud andmete 04.12.2019 protokolliga, karistusregistri väljavõtte ja Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr xxx. Nii nähtub T. G. kannatanuna ülekuulamise 01.02.2019 protokollist, et 30.01.2019 õhtul sisenes kaupluse müügisaali meesterahvas, kes oli ka sama päeva lõuna ajal kaupluses käinud. Meesterahvas soovis osta heeringat ja kui kannatanu eemaldus kassast ning läks kalaleti juurde, kuulis ta, et avatakse kassaaparaati. Kannatanu nägi, kuidas meesterahvas seisis kaupluse kassas ja võttis sealt kahe käega erinevaid sularaha kupüüre. Kuigi kannatanu karjus tagaruumis asuvat abikaasat appi, viimane seda ei kuulnud, varas aga jätkas rahulikult sularaha võtmist kassast, pani selle oma riiete taskusse ja väljus poest. 06.12.2019 esitas OÜ Xxx seoses eelnimetatud vargusega tsiviilhagiavalduse summas 864,80 €. 11 Kannatanu sularaha vargust tunnistas täielikult ka süüdistatav. Samuti nõustus ta tsiviilhagi summaga. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohtu hinnangul tegutses Aleksandr Karlovitš otsese tahtlusega, sest ta tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Süüdistatav läks kauplusesse eesmärgiga võtta sealasuvast kassast sularaha ilmselgelt teades, et tegemist on võõra vallasasja ja selle omastamisega. Süüdistus

§200

lg.2 p.4 järgi (25.01.2019 - kannatanu OÜ Xxx)

§200

lg.2 p.4 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Aleksandr Karlovitšit selles, et peale OÜ Xxx kaupluses asuva vitriini mittepurunemist hüppas ta üle vitriini ja lõi samal ajal kaupluse müüjale jalaga vastu kätt, pärast mida korjas kokku vitriinis asuvad kuldehted, hüppas uuesti üle leti ja jooksis kauplusest välja. Tegemist on väljendiga süüdistusaktist. Kaupluse müüja S. G. on kannatanuna üle kuulatud 25.01.

  1. Nimetatud kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et (tsitaadi algus) Sel ajal, kui ta üle hüppas, ta riivas mul jalaga vasakut kätt, mis oli kulla vitriinil. Sellest ma kukkusin seljaga vastu seina ning lülitit, mille tõttu ruumis läks osa valgustust kustu (tsitaadi lõpp). Maakohtu istungil vaatasid menetlusosalised ja kohus DVD plaati videosalvestisega, mis oli saadud OÜ Xxx kauplusest ja kuhu oli salvestatud video väidetava röövimise toimepaneku kohta 25.01.2019 kell 18:36 – 19.
  2. Kuvatõmmised nimetatud videosalvestisest on vormistatud Asitõendi 28.01.2019 vaatlusprotokollis. Maakohus leiab, et süüdistus

§200järgi ei ole põhjendatud.

Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Füüsiline vägivald, milles on süüdistus käesolevas kriminaalasjas esitatud, peab väljenduma kehalise jõu rakendamises kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks viimase poolt osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele või selle vältimisele, mis loob aluse võõra vallasasja üleminekuks. Vägivald peab olemas selle võõra vallasasja äravõtmise vahend. Kohtukõnes märkis ringkonnaprokurör Anu Toluk, et kui süüdistatav hüppas üle vitriini, ei jätnud ta oma tegevust pooleli, ei jooksnud ära ja tahtis ehted kätte saada. Ringkonnaprokurör leidis, et kui süüdistatav hüppas üle vitriini, lõi ta olukorra, kus 12 tal oli vaja müüjast lahti saada ning kui müüja sai löögi jalaga, millest ta kukkus, oli süüdistatav oma eesmärgi saavutanud. Maakohus sellise ringkonnaprokuröri seisukohaga ei nõustu. Kõigepealt jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, millistest andmetest lähtuvalt ja missugustel põhjendustel viitab ringkonnaprokurör nii süüdistusaktis kui ka kohtukõnes löögile vastu kätt. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses ülalpool märkis, on kaupluse müüja kannatanuna üle kuulatud ja kannatanu ei kinnita oma ütlustes, et süüdistatav lõi talle jalaga vastu kätt. Kannatanu on ühemõtteliselt kasutanud väljendit riivas. Vastavalt Eesti keele seletavale sõnaraamatule (www.eki.ee/dict/ekss/) tähistatakse väljendiga lööma järgmisi tegevusi - löögiga või löökidega mingisse seisundisse viima, järsku mingisuguseks muutma, mingisse uude seisundisse viima, järsku mingisuguseks muutuma. Vastavalt samale allikale tähistatakse väljendiga riivama järgmisi tegevusi - kergelt kellegi või millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistatava tegevus 25.01.2019 OÜ Xxx kaupluses oleks käsitletav löömisena või löögiga. Videosalvestiselt ega fotodelt ei nähtu konkreetset lööki, seda ei kinnita ka kannatanu oma kohtueelses menetluses antud ütlustes. Maakohus nõustub kaitsjaga, et ilmselgelt on tegemist riivamisega. Maakohus on samuti seisukohal, et kannatanu ütlused süüdistatava poolt toimepandud tegevuse osas on kooskõlas ka videosalvestisega. Maakohus ei tuvastanud ei kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt ega ka selle alusel koostatud Asitõendi vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt, et süüdistatav lõi oma eesmärgi saavutamiseks tahtlikult müüjale jalaga vastu kätt. Videosalvestiselt ja fotodelt nähtub üheselt, et kui süüdistatav sai aru, et vitriiniklaas ei purune, alustas ta hüpet üle vitriini. Selle hüppe alguses ei ole ei videosalvestisel ega fotodel müüjat ega viimase käsi näha. Müüja käed on esmakordselt nähtavad ajal, mil süüdistatav on juba hüpet alustanud, ta on vitriini kohal õhus ja tema jalad on paralleelselt vitriiniga (foto nr.4). Maakohus nõustub siinkohal täielikult kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani seisukohaga, et isikul, kes on juba alustanud hüpet, ei ole selle hüppe ajal/kestel võimalik oma tegevust kontrollida/muuta/tagasi võtta. Videosalvestiselt nähtub ühtlasi ka asjaolu, et ajal, mil süüdistatav oli hüppefaasis, tegi kannatanu ise liigutuse süüdistatava poole. Igasugused muud tahtlikud füüsilised tegevused süüdistatava poolt kannatanu suhtes käesoleva kriminaalasja materjalides puuduvad. Maakohus nõustub täielikult ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatava eesmärk oli vitriinist kätte saada kuldehted, kuid ei nõustu sellega, et eesmärgi saavutamiseks pani süüdistatav toime röövimise kaudse tahtlusega. Müüja kukkumist ja muhku peas peab maakohus kahetsusväärseteks, kuid on seisukohal, et ka need asjaolud ei anna alust süüdistatava süüditunnistamiseks

§200lg.2 p.4 järgi.

Kannatanu kuldehete vargust tunnistas ka süüdistatav ise, kuid kinnitas, et tahtlust vägivalda kasutada müüja suhtes tal ei olnud. Samuti nõustus ta tsiviilhagi summaga. 13 Maakohus leiab, et tegemist oli kuriteoga

§199lg.2 p.5 järgi ja tegemist oli otsese tahtlusega toimepandud kuriteoga.

Süüdistatav läks avatud kauplusesse eesmärgiga võtta sealt kuldehted, ta sai kindlasti aru, et tegemist on võõra vallasasja ja selle ebaseadusliku omastamisega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Süüdistus

§331

-4 järgi

§331

-4 näeb ette vastutuse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt. Süüteokoosseis

§331-4 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

Maakohus leiab, et süüdistus on põhjendatud.

§331

-4 järgi kvalifitseeritud kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu Aleksandr Karlovitši tegevuses on tõendamist leidnud käesolevas kohtuotsuses ülalpool viidatud Viru Maakohtu 08.10.2018 määrusega nr xxx, registreerimislehega, Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 07.01.2019 protokolliga ja tagaotsitavaks kuulutamise määrusega 31.01.2019. Nii nähtub Viru Maakohtu 08.10.2018 määrusest kohtuasjas nr xxx, et süüdistatava suhtes kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud. Käitumiskontrolli ajal oli süüdistatav kohustatud järgima käitumiskontrolli nõudeid

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel ning lisakohustusi

§75lg.2 p.2, 2-1, 7 alusel.

Kohtumäärus jõustus 06.12.2018. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik Kaja Krivan esitas 12.04.2019 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks

§331

-4 alusel, kuna Aleksandr Karlovitš ilmus kriminaalhooldusosakonda 07.01.2019, talle selgitati kohtumääruses viidatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende rikkumise tagajärgi, Aleksandr Karlovitš allkirjastas selle lehe. Samas selgus, et Aleksandr Karlovitš ei aktsepteeri talle kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid. Samal registreerimisel tuvastati Aleksandr Karlovitšil alkoholijoove 0,124 mg/l kohta. 31.01.2019 kuulutati Aleksandr Karlovitš seoses uue kriminaalasja menetlusega tagaotsitavaks ning peale 07.01.2019 toimunud registreerimist puudus kriminaalhooldusametnikul kriminaalhooldusalusega kontakt. Kriminaalasja materjalidele on lisatud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt Aleksandr Karlovitšile saadetud kutsed ilmumiseks registreerimisele 28.12.2018 ja 09.01.2019. 14 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna registreerimislehest nähtub, et 28.12.2018, 17.01.2019 ja 25.01.2019 kriminaalhooldusalune registreerimisele ei ilmunud. 07.01.2019 keeldus kriminaalhooldusalune registreerimislehte allkirjastamast. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 07.01.2019 protokollist nähtub, et samal päeval kell 15.15 tuvastati Aleksandr Karlovitšil indikaatorvahendiga Alcovison Quant X2 positiivne tulemus 0,124 mg/l. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohtu hinnangul tegutses Aleksandr Karlovitš otsese tahtlusega, sest ta tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Allkirjastades 07.01.2019 lehe, kus olid kirjas kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, pidid need Aleksandr Karlovitšile olema täielikult arusaadavad ning mitte ilmudes korduvalt registreerimistele ja ühel korral ilmudes sinna alkoholijoobes, pani süüdistatav toime tahtliku kuriteo. Analüüsides kõiki käesolevas kohtuotsuses eespool nimetatud tõendeid kogumis leiab maakohus kokkuvõtteks, et süüdistatav Aleksandr Karlovitš on toime pannud Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 ja §331-4 sätestatud kuriteod ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud kuritegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Süüdistatav Aleksandr Karlovitš ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt

§2

lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt

§56lg.1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). 15 Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustiku §331-4 üheaastase vangistuse. näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni Raskendavad asjaolud süüdistatav Aleksandr Karlovitši puhul käesolevas kriminaalasjas puuduvad, kergendava asjaoluna arvestab maakohus süü tunnistamist süüdistatava poolt. Süüdistatav Aleksandr Karlovitši süü suuruse hindamisel arvestab maakohus tema poolt toimepandud tegude sisu ja sellega kaasneva rikkumise mõjusid. Karistuse mõistmisel tuleb hinnata konkreetsete kuritegude sisemist ebaõigust. Riigikohus on muuhulgas oma 10.04.2006 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-06 selgitanud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning oma 20.07.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 on Riigikohus märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Maakohus hindab süüdistatav Aleksandr Karlovitši süü suuruse kindlaksmääramisel muuhulgas seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise risk süüdistatav Aleksandr Karlovitši puhul ei ole madal. Samas arvestab maakohus ka Aleksandr Karlovitši puhul seda, et ta tunnistas ennast kõikides kuritegudes süüdi. Nii leiab maakohus, et süüdistatav Aleksandr Karlovitši süü antud kuritegudes on keskmisest suurem, arvestades tema varasemat karistatust varavastaste süütegudega seotud kuritegude toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuritegude raskusele ja laadile karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdistatav Aleksandr Karlovitši isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav Aleksandr Karlovitš on varem kriminaalkorras karistatud ja käesolevas kriminaalasjas asus ta ennast varjama. Süüdistatav Aleksandr Karlovitšile inkrimineeritud paragrahvide sanktsioon näeb leebeima karistusliigina ette rahalise karistuse. Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Anu Toluk mõista süüdistatav Aleksandr Karlovitš süüdi Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust, samuti tunnistada Aleksandr Karlovitš süüdi Karistusseadustiku §200 lg.2 p.4 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust ning tunnistada Aleksandr Karlovitš süüdi Karistusseadustiku §331-4 järgi ja mõista talle karistuseks 16 1 aasta vangistust. Ringkonnaprokurör Anu Toluk palus Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel Aleksandr Karlovitšile mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida tuleb Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust alates 21.10.2019. Kohtukõnes leidis kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, et röövimise episood tuleb ümber kvalifitseerida Karistusseadustiku §199 lg.2 järgi. Vandeadvokaat Arvo Suuban leidis, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, mida tuleb arvestada kergendava asjaoluna ning mõista seega talle kergem karistus võrreldes ringkonnaprokuröri poolt taotletavaga. Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga ja viitab siinkohal eelnevale analüüsile, kus maakohus hindas Aleksandr Karlovitši tegevust 25.01.2019 (kannatanu OÜ Xxx) episoodis. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole süüdistatav Aleksandr Karlovitšile põhjendatud mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus tingimisi, põhjendatud on vaid reaalne vangistus. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama Karistusseadustiku §56 sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada prognoosiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Kuna maakohus ei nõustu süüdistatava süüditunnistamisega

§200

lg.2 p.4 järgi, ei pea maakohus põhjendatuks ka ringkonnaprokuröri poolt viidatud karistuse suurust. Eeltoodu alusel leiab maakohus kokkuvõtteks, et süüdistatav Aleksandr Karlovitš tuleb süüdi tunnistada Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 järgi (episoodid 24.01.2019 - kannatanu L. H.; 25.01.2019 - kannatanu OÜ Xxx; 30.01.2019 kannatanu OÜ Xxx) ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. Aleksandr Karlovitš tuleb süüdi tunnistada ka Karistusseadustiku §331-4 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel tuleb mõista Aleksandr Karlovitšile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 6 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista Aleksandr Karlovitšile lõplikult ärakantavaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Aleksandr Karlovitši karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest Hispaanias 21.10.2019. Aleksandr Karlovitši suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid 17 Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnaprokuröri poolt koostatud süüdistusakti kohaselt tekitatud kahju järgmistele kannatanutele järgmistes summades: L. H. 4180 € OÜ Xxx 9550,13 € OÜ Xxx 864,80 €. Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Maakohtu istungil kaitsja tsiviilhagi ei vaidlustanud ja süüdistatav võttis tsiviilhagid omaks. Kannatanu L. H. jäi maakohtu istungil esitatud tsiviilhagi juurde summas 4180 €. Süüdistatava poolt tsiviilhagide tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrast, arvestades kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatav tsiviilhagi vastu ei vaidle ning tunnistab hagi, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §444 lg.3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Ülaltoodu alusel kuuluvad järgmised Aleksandr Karlovitšilt: L. H.i kasuks 4180 € OÜ Xxx kasuks 9550,13 € OÜ Xxx kasuks 864,80 €. tsiviilhagide summad väljamõistmisele Asitõendid 18 Käesolevas kriminaalasjas on vastavalt ringkonnaprokuröri poolt esitatud süüdistusaktile asitõenditeks tunnistatud järgmised esemed: 4 CD-plaati, nuga ja salvrätik, 50 eurot, sõrmus ja mobiiltelefon Samsung, Aleksandr Karlovitši kinnipidamisel tema juures olnud riided, saapad, tabletid, kirves, kruvikeeraja, mobiiltelefoni laadija, taskulamp ja tulemasin. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et nuga hävitamisele ning süüdistatava riided tuleb tagastada. ning salvrätik kuuluvad Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ettepanekuga. Kaitsja leidis, et valgest metallist sõrmus, telefon Samsung ja 50 eurot tuleb tagastada süüdistatavale, sest need ei puuduta käesolevat kriminaalasja ja olid süüdistatavalt ära võetud tema kinnipidamisel. Maakohus nõustub kaitsja ettepanekuga. Peale selle määrab maakohus, et Aleksandr Karlovitši kinnipidamisel tema juures olnud saapad, tabletid, kirves, kruvikeeraja, mobiiltelefoni laadija, taskulamp ja tulemasin tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel Aleksandr Karlovitšile. Asitõendid – 4 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on

§199lg.2 p.5, 9 ja §331-4 kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod.

järgi Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel sundraha 876 €. kuulub Aleksandr Karlovitšilt väljamõistmisele riigituludesse Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §173 lg.1 p.2 kuuluvad menetluskulude hulka erikulud. Vastavalt Kriminaalmenetluse sundtoomise kulud. seadustiku §176 lg.1 p.2 moodustavad erikulu 19 Eeltoodu alusel kuulub Aleksandr sundtoomise kulud summas 24,70 €. Karlovitšilt väljamõistmisele riigituludesse Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §173 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka lisakulud. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §177 p.5 erikulud Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.1 ja 10 nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; Eeltoodu alusel kuulub Aleksandr Karlovitšilt väljamõistmisele tema Eesti Vabariiki toimetamise kulud summas 2808,24 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisikulud. Käesolevas kriminaalasjas olid ekspertiisiaktidena esitatud: - DNA ekspertiisiakt 29.03.2019 nr.19E-GE0299 - DNA ekspertiisiakt 04.03.2019 nr.19E-GE0170 - DNA ekspertiisiakt 12.04.2019 nr.19E-GE0321. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et kõik ekspertiiside tegemisega seotud kulud tuleb välja mõista süüdistatavalt. Maakohtu istungil leidis kaitsja, et need ekspertiisikulud, mis ei andnud süüstavaid tõendeid, ei tuleks süüdistatavalt välja mõista. Maakohus nõustub kaitsjaga ja leiab, et kuivõrd ainult DNA ekspertiisiaktiga 12.09.2019 nr.19E-GE0321 leiti sündmuskohal äravõetud salvrätikult Aleksandr Karlovitši bioloogiline materjal, kuulub nimetatud ekspertiisikulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Vastavalt õiendile oli DNA ekspertiisiakti 12.04.2019 nr.19E-GE0321 maksumus 513 €. Eeltoodu alusel summas 513 €. kuulub Aleksandr Karlovitšilt väljamõistmisele ekspertiisitasu Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistatav Aleksandr Karlovitšile oli kaitsjaks määratud vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtulikus menetluses 290,40 €. Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Peale selle oli eelnevalt rahuldatud kaitsjatasu taotlused kohtulikus menetluses summas 265,20 € ja kohtueelses menetluses summas 498 €. 20 Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) makstud tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 498 € ja kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 555,60 €. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.