2-20-15079/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-15079 Tsiviilasi A.A. hagi Viru Vangla ja arst Viktoria Pronevitš vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva mitterahalise kohustuse täitmise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagi tagamine Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Vangla määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja/kostja I: Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu, esindaja Agu Rillo esindajad Vastustaja/hageja: A.A., ik XXXXXXXXXXX, vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov esindaja: Kostja II: Viktoria Pronevitš, Viru Vangla arst RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru maakohtu
5. märtsi
6. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta hageja
7. veebruari
8. a hagi tagamise taotlus rahuldamata.
9. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule ASJAOLUD
10. A.A. (hageja) esitas
11. oktoobril 2020 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (kostja I) ja Viktoria Pronvitš (kostja II) vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva mitterahalise kohustuse täitmiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks.
12. Hageja esitas
13. veebruaril 2021 Viru Maakohtule taotluse hagi tagamiseks, et kohustada Eesti Vabariiki Viru Vangla kaudu võimaldama hagejale kuni tsiviilasjas lõpliku lahendi jõustumiseni - liikumiseks karkude kasutamist - isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel, jalutuskäigul, vangikambri koristamisel ja voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel, kingapaelte kinni ja lahti sidumisel ning raskuste tõstmisel või alternatiivselt järjestatult rakendada kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu (muu hulgas nt p-s 13.2 toodud taotluse osaline rahuldamine või nt. kohustada kostjat I oma ülesannete täitmisel mitte arvestama ja mitte lähtuma kostja II
14. juunil
15. a väljastatud tõendist nr X, mille kohaselt ei eelda hageja terviseseisund hooldajat ega karkude kasutamist või rakendada muud kohtu poolt vajalikuks peetud abinõu). Kui hagi tagamise taotlus jäetakse rahuldamata, siis võib kostja I jätta hagejale kargud võimaldamata, mille tõttu kaotab hageja igasuguse võimaluse liikuda ja jääb voodisse. Võimatuks muutub isegi tualetis käimine. Hageja ei saa täita hügieeninõudeid, puhastada kambrit, siduda kingapaelu, teostada seadusega ette nähtud jalutuskäike. Ei saa käia duširuumis või kui jätkab duši all käimist, ei saa ta seal tasakaalu hoida ning kukkudes riskib saada täiendava kehavigastuse. Ei saa varbavahesid puhtaks pesta (täiendava jalaseene tekkimise oht). Võib eeldada, et hagi tagamata jätmine toob kaasa negatiivsed tagajärjed, mis jäävad korvamata ka siis, kui hagi hiljem rahuldatakse.
16. Viru Maakohus võttis
17. veebruari
18. a määrusega menetlusse hageja nõuded 5.3.-5.7: 5.
19. alternatiivselt järjestatult kohustada Eesti Vabariiki Viru Vangla kaudu nõuetekohaselt (vastavalt seaduses sätestatule) täitma tervishoiuteenuse osutamise lepingut otsustamisel, kas hageja vajab: 5.3.
20. liikumiseks karkusid; 5.3.
21. isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel, jalutuskäigul, vangikambri koristamisel ja voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel, kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ning raskuste tõstmisel; 5.
22. alternatiivselt järjestatult (s.t siis kui kohus peaks asuma seisukohale, et punktis 5.
23. toodud nõue on lubamatu või kuulub rahuldamata jätmisele) keelata kostjal I tugineda arst V. Pronevitši 25.07.
24. a väljastatud tõendile nr. X; 5.
25. alternatiivselt järjestatult (st siis kui kohus peaks asuma seisukohale, et punktis 5.
26. toodud nõue on lubamatu või kuulub rahuldamata jätmisele) tuvastada lisas 13 toodud tõendi õigusvastasus (seadusvastasus); 5.
27. mõista kostjalt II hageja kasuks välja tekitatud mittevaraline kahju; 5.
28. määrata kahju hüvitise suurus kohtu oma siseveendumuse järgi.
30. märtsil 2021 toimunud eelistungil selgitas kostja I, et hagejal on kargud jätkuvalt olemas ning vangla on otsustanud, et ei võta hagejalt abivahendit ära. Isikliku abistaja osas on läbitud mitmeid haldusmenetlusi, kus on tuvastatud, et hagejal puudub isikliku abistaja saamise vajadus. Vanglas toimunud järelevalve tulemusel selgus, kuidas määratud isiklikku abistajat vanglas tegelikult kasutatakse. Kostja I ei näe hagi tagamise sisulist vajadust karkude ega isikliku abistaja määramise osas. 2 MAAKOHTU MÄÄRUS
31. Viru Maakohus rahuldas
32. märtsi
33. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning kohustas Eesti Vabariiki (Viru Vangla kaudu) võimaldama hagejale kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni kasutada liikumiseks karke ning määrata hagejale isiklik abistaja, kes aitab hagejat treppidest käimisel, jalutuskäigul, vangikambri koristamisel ja voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel, kingapaelte kinni ja lahti sidumisel ning raskuste tõstmisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Maakohus leidis, et hagi tagamata jätmisel võib olla oht hageja tervisele, tervise halvenemisele ning on mõistlik kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni kohaldada meetmeid, mis vähendavad võimalikku ohtu hageja tervisele. MÄÄRUSKAEBUS
34. Kostja I esitas
35. märtsil 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
36. märtsi
37. a hagi tagamise määruse ja jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja I hinnangul väljus maakohus vaidlustatud määrust tehes TsMS §-s 1 kirjeldatud maakohtu pädevuse piiridest ning tegi otsustuse avalik-õiguslikus küsimuses. Hageja väitel on tal füüsilised erivajadused. Tervishoiutöötaja seisukoht abivajaduse määramisel, antud juhul küsimuses, kas hageja vajab liikumise abivahendina tugikarke ja igapäevatoimingutes kõrvalise isiku abi, on antud haldusmenetluses ning kostja I teeb sellele otsusele tuginedes haldusmenetluses otsuse, mis on kontrollitav haldusmenetluslike vahenditega. Seega on abivahendi tagamine avalik-õiguslik küsimus ning sellise otsuse tegemiseks ei ole pädev tsiviilkohus. Lisaks on hagi tagamise määrus osas, milles maakohus kohustas vanglat määrama hagejale isik abistaja, ka sisult põhjendamatu. Hageja esitatud väited on ülepaisutatud ning hageja ei vaja igapäevast abistamist teise isiku poolt. Jalutuskäigul kukkumine on hüpoteetiline ning siis saab vajadusel abi anda järelevalvet teostav vanglaametnik. Hageja abivajaduse puudumist näitab seegi, et kui kostja I soovis
38. märtsil 2021 täita vaidlustatavat kohtumäärust, siis hageja keeldus abist. Karkude võimaldamise otsustuse sisulist põhjendatust ei käsitle kostja I menetlusökonoomiast tuleneval põhjusel, sest kostja I on hagejale abivahendid alles jätnud ning hagi tagamise määrus ei ole faktilist olukorda muutnud.
39. Hageja palus jätta kostja I määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Lisaks palus hageja jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusvastaseks HKMS ja TsMS sätted, mis võimalikult näevad ette kinnipidamisasutuse arsti meditsiiniliste otsuste ja selle alusel tehtava kinnipidamisasutuse otsuse vaidlustamise erinevates kohtutes (so maakohtus ja halduskohtus) ning tunnistada põhiseadusvastaseks olukord või kostja I tegevus/tegevusetus, et kostja I ei ole loonud kinnipidamisasutustes viibivatele isikutele osutatava tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamiseks mõistlikku menetluskorda, kus ühe hagi või kaebuse menetlemise raames selgitataks välja, kas vangla peab kaebajale abivahendi väljastama ja abistaja võimaldama ning sellega lahendataks ka kõik antud probleemi küsimused. 3
40. Kostja II nõustus määruskaebuse ja selles esitatud põhjendustega ning palus hagi tagamise määruse tühistada.
41. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata ja rahuldab määruskaebuse.
43. Ringkonnakohus märgib, et asjas on jõustunud kohtumäärus, millega piiritleti käesoleva vaidluse ese. Määruskaebuse esitaja väide, et hageja nõude menetlemine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, ei ole
44. jaanuari
45. a jõustunud määrust arvestades õige.
46. Hageja esitas kostja I vastu nõude kohustada kostjat I nõuetekohaselt täitma tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Hagi tagamise korras palus hageja kohustada kostjat I võimaldama karkude kasutamist ja määrama menetluse lõpuni isikliku abistaja.
47. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust kohaselt teostanud. TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Riigikohus on märkinud, et vaatamata sellele, et kohtul on TsMS § 377 lg 2 alusel vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel ulatuslik diskretsiooniõigus (vt Riigikohtu
48. mai
49. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 11) ja TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav, ei saa hagi tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt. See tähendab, et taotletud hagi tagamise abinõu peab kuuluma hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla (RKTKm
50. oktoober 2018, 2-16-17776, p 15).
51. Hagi tagava abinõu valikul tuleb TsMS § 378 lg 4 järgi arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat I üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamisel TsMS § 377 lg 2 alusel õigussuhte esialgse reguleerimise teel tuleb kohtul hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (vt nt RKTKm
52. mai 2012, 3-2-1-7-12, p 13). Seega peab kohus hagi tagamisel kaaluma poolte huve (vt RKTKm
53. veebruar 2017, 3-2-1-83-16, p 19; RKTKm
54. veebruar 2015, 3-2-1-170-14, p 11).
55. Kohtul tuleb TsMS § 377 lg 2 järgi põhjendada, millise olulise kahju, omavoli vältimiseks või muul põhjusel on õigussuhte esialgne reguleerimine vajalik. Maakohus märkis põhjendustena, et kui hageja ei saa kasutada karke, on oht, et ta võib tasakaalu kaotada ja selle tulemusena terviskahjustuse saada. Ilma isikliku abistajata ei saa hageja täita hügieeninõudeid, puhastada kambrit, siduda kingapaelu, teostada seadusega ette nähtud jalutuskäike.
56. Hageja märkis taotluses, et talle on karkude kasutamine tagatud, kuid kostja I võib nende kasutamise võimaldamise igal ajal lõpetada. Ringkonnakohus märgib, et esialgne õigussuhte reguleerimine on põhjendatud, kui hageja õigusi on rikutud või esineb tegelik ja tõenäoline oht, 4 et menetluse ajal rikkumine toimub. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis rikkumise tulevikus toimumist põhistaks. Hageja möönab, et ta saab karke kasutada, määruskaebuse esitaja kinnitab, et hagejale on karkude kasutamine menetluse lõpuni tagatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda poolte kinnitustes, seetõttu on karkude võimaldamise osas esialgse õigussuhte reguleerimine põhjendamatu. Kui menetluse ajal olukord muutub, on hagejal õigus esitada uus hagi tagamise taotlus.
57. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud hagi tagamise taotluses esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et hagi tagamine on vajalik selleks, et vältida hagejale olulise kahju tekkimist. Hagi tagamise abinõude rakendamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et hageja õigusi väidetavalt rikutakse. Ringkonnakohus leiab, et seni kehtiva meditsiiniline otsuse kohaselt ei vaja hageja isiklikku abistajat. Hageja poolt nimetatud toimingud ja tegevused, milleks ta isiklikku abistajat vajab, on sellised, mille tegemine on hagejal raskendatud ja need koormavad teda, samuti võib kaasneda mõnel juhul ebamugavus ja valu, kuid nende toimingute iseseisev tegemine ei kujuta ohtu hageja elule ja tervisele.
58. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
59. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul ei ületa tagatava hagi hind 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi 5