2-17-16507/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2020. a Talli kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16507 Tsiviilasi Pikk 5 Kinnisvara OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas”

Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise nõudes Tsiviilasja hind 49 423,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Pikk 5 Kinnisvara OÜ (registrikood 12579130), lepinguline esindaja M G (e-post: m@g.com) Kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel (e-post: andrus.kattel@nove.ee) Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel I Z (isikukood x), K Z (isikukood x) ja P Z (x), nende lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post: urmas.arumae@abbyroo.eu).

Asja läbivaatamise kord 20. mai 2020. a kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta kostja ning iseseisva menetluskulud hageja kanda. nõudeta kolmandate isikute kostja poolel Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Talli Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-17-16507 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. Pikk 5 Kinnisvara OÜ esitas 03.11.2017 hagi AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise 49 423,49 euro nõudes. Hageja leiab, et kostjal on kindlustushüvitise välja maksmise kohustus. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et kostja on kohustatud hüvitama kahju, teise alternatiivina nõuab hageja usalduskahju hüvitamist.

Hagiavalduse kohaselt kindlustas hageja 29.10.2015 endale kuuluva korteriomandi asukohaga Z zzz (edaspidi korteriomand) kostja juures, kodukindlustuse poliis nr 1085464330, kindlustatud oli ka koguriskikindlustus. Hageja teavitas kostjat, et korteriomandit kasutavad üürnikud/rentnikud, s.o tegemist on külaliskorteriga. K Z ja tema abikaasa P Z kasutasid ruume kuni 14.01.2016.

Korteriomandi valduse üleandmisel hagejale 14.01.2016 selgus, et korter on muudetud elamiskõlbmatuks. Korterist oli välja viidud kogu sisustus, s.o köögimööbel, sanitaartehnika, siseuksed, liistud, kamin, lage kandvad postid 3 tk, elektripistikud, valgustid jne.

Hageja esitas kostjale kui kindlustusandjale 15.01.2016 kahjuteate. Kostja jättis 28.01.2016 otsusega hageja avalduse rahuldamata. Otsuses tugines kostja sellele, et Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 punkti 9.1 ja 15.2 järgi on korteri üürnik seaduslik valdaja ning seadusliku valdaja poolt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisele ei kuulu. Hageja pöördus 15.11.2016 kindlustuse lepitusorganisse. Kindlustuse lepitusorgani 30.08.2017 otsusega lõpetati lepitusmenetlus kostja keeldumise tõttu kokkuleppe sõlmimisest. Hageja nõue ei ole aegunud.

Hageja leiab, et kostja on rikkunud kohustust tuvastada hageja konkreetne kindlustushuvi. Kostja ei ole teinud vajalikke pingutusi, tuvastamaks, milliseid riske soovis hageja kindlustada. Hageja esindaja küsis enne kindlustuslepingu sõlmimist, s.o 08.09.2015 e-kirjas, kas ettevõtte kindlustus sobib rendikorteri kindlustamiseks, s.o kas hüvitamisele kuulub korteri üürniku poolt tekitatud kahju. Kostja kindlustusnõustaja M K vastas 09.09.2015 e-kirjaga, et kui korteris elatakse, tuleb teha kodukindlustus ja kindlustusvõtjaks võib olla ka äriühing. Hageja eeldab, et M K vastas jaatavalt kahju hüvitamise võimlausele ning meilist ei nähtu, et taoline tingimus kohalduks vaid 08.09.2015 kirja saatnule. Hageja leiab et M K pidi leidma, et 08.09.2015 e-kiri on seotud 29.10.2015 kindlustuspakkumise päringuga, s.o et selles on välja toodud äratuntav kindlustushuvi.

Samuti tulnuks piisava väljaõppega nõustajal juhtida hageja tähelepanu juhtudele, mille puhul kahju ei hüvitata, sealhulgas sellele, et üürniku poolt tahtlikult tekitatud kahju ei hüvitata.

Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 38 ja leiab, et kehtib hageja ja kostja töötaja poolt eraldi kokku lepitud tingimus, s.o et üürniku tekitatud kahju on hüvitatav. Kui selline erikokkulepe ei ole kehtiv, tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud VÕS § 14 lg-t 2 ja ei saa tugineda tingimustele, millele ta ei ole osundanud.

2 2-17-16507 Hageja leiab, et K Zt ja P Zi ei saa käsitleda korteri allüürnikena, kuna nendega sõlmitud allüürileping on näilik ja tagantjärele võltsitud. Samuti on allüürileping lõppenud, kuna 08.10.2013 lõppes üürniku Maya Shipping Ltd õigusvõime. Kuna puudus kehtiv üürisuhe, ei ole nende kui ebaseadusliku valdaja tekitatud kahju hõlmatud kindlustusvälistusega.

Hagejale on tekkinud usalduskahju, mis väljendub selles, et jäädes uskuma kostja väitesse kindlustuskatte sobivuse kohta, ei võtnud hageja kindlustuskatet mujalt. Usalduskahju võrdub summaga, mida hageja oleks saanud teiselt kindlustusandjalt, s.o 49 423,49 eurot.

Hageja taotles vaheotsuse tegemist põhjendatuse kohta TsMS § 449 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt on kahjuhüvitise nõude tõendite maht väga suur. Nende uurimine võib olla enne nõude põhjendatuse kindlakstegemist menetlusökonoomia kaalutlustel ebaotstarbekas.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja kindlustushüvitise nõue on aegunud VÕS § 475 lg 3 alusel. Vaheotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud, kuna nõutava rahasumma suuruse tõendamine ei ole väga kulukas või keerukas (hageja on esitanud konkreetse nõude ja olemas on ka tõendid). Samuti ei ole kohtul võimalik nõude põhjendatuse kohta otsust teha, hindamata kõiki kahju hüvitamise nõude eelduseid. Samuti tuleb vaheotsuse tegemisel hita, kas ja millised asjad ning asjaolud on asja kasutaja ja eelmise omaniku ning hageja vahelistes suhetes kvalifitseeritavad kahjuna (nt ei ole kahjuks tavakasutuse mõjud ja remondivajadus või üürniku või valdaja või eelmise omaniku poolt eemaldatud vallasasjad). Kostja palub jätta vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamata.

Hagi aluseks olev sündmus ei ole kindlustatav. Kostja ei ole lubanud hüvitada üürniku poolt tahtlikult tekitatavat kahju ning hageja ei ole ka küsinud sellise tingimuse võimalikkuse kohta.

Tahtliku kahju hüvitamine oleks vastuolus VÕS § 452 lg-ga 1. Tegemist on tüüpiliselt mittekindlustatava juhtumiga. Kindlustamisele ei kuulu risk, et asi on pikaajalise kasutuse käigus kulunud ja vajab remonti. Samuti ei kindlustata riski, et asja kauaaegne valdaja otsustab eemaldada asjale tema poolt tehtud muudatused. Eelmine omanik pidas üleandmise ajal korteri seisundit normaalseks, s.o vastavaks seisundile, milles korteri valdus tema poolt kunagi üürnikule üle anti.

Kostja ei ole hagi aluseks olevat riski enda kanda võtnud ja hageja ei ole tasunud selle eest täiendavat kindlustusmakset. Kodukindlustus ei ole mõeldud äritülide ning korteri kasutajate ja omanike vaheliste erimeelsuste kinnimaksmiseks. Samuti on kodukindlustuse hea tava suunatud tarbijatest kindlustusvõtjatele, hageja ei ole tarbija.

Hageja 29.10.2015 e-kirjas puudub viide varasemale päringule. Kostja leiab, et ei saanud mõistlikult võttes seostada ühe isiku 08.09.2015 teoreetilist ning umbmäärast päringut teise isiku 29.10.2015 (s.o 7 nädalat hiljem) päringuga konkreetse korteri kohta. Päringu vastusena saadetud kindlustuspakkumises on märgitud, et kindlustusmakse tasumisega loetakse kindlustusvõtja kindlustustingimustega tutvunuks ja nõustunuks. Ka poliisil ei ole kostja lubanud hagejale, et üürniku või valdaja tahtlikult tekitatud kahju hüvitatakse. 08.09.2015 kirjavahetuses ei vahetanud hageja ja kostja pakkumist ja nõustumist ega sõlminud omavahel kindlustuslepingut. Ka 08.09.2015 kirjas ei ole viidatud ebaseaduslikule valdusele, samuti ei ole toodud välja, et kindlustusvõtjal on alust kahtlustada, et valdaja asub korterit kahjustama. Ei 08.09.2015 ega 29.10.2015 pole viidatud tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise võimalusele, seega ei saanud sellist kokkulepet ka olla.

3 2-17-16507 Kostja ei ole hageja ees rikkunud selgitamiskohustust ning selle tagajärjel ei ole hagejale kahju tekkinud. Hagis viidatud KindlTS § 221 lg 1 jõustus 01.01.2016, s.o pärast vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimist ega oma tagasiulatuvat mõju. Ka ei pane see säte kostjale tingimusteta kahju hüvitamise kohustust. Kindlustusandjal ei ole kohustust kõiki tingimusi lahti seletada (eriti äriühingust kindlustusvõtjale, keda ei saa samastada tarbijaga) ning kindlustusvõtjal tuleb ka endal tutvuda kindlustuslepingu tingimustega enne lepingu allkirjastamist. VÕS § 371 lg-s t 1 koosmõjus kostja 29.10.2015 pakkumusega hagejale ning kindlustuspoliisi aluse kindlustusmakse tasumisega tuleneb kostja hingul järeldus, et hageja tutvus kindlustuslepingu tingimustega ja nõustus nendega, enne kui otsustas hagi aluseks oleva kindlustuslepingu sõlmida. Tingimus, mille kohaselt ei kuulu hagi aluseks olev kahju hüvitamisele, oli hagejale teada lepingu sõlmimise ajal. Hageja on saanud kindlustuskaitse ülejäänud ulatuses.

Eluruumi valduse üürilepingu alusel saanud isiku valdus ei muutu ebaseaduslikuks üürileandja lõppemisega. Kostja leiab, et K Zl oli korteri kasutamiseks tähtajaline üürileping. Seega oli tema valdus õiguspärane ja õiguspäraselt saadud. Ka hageja ise on kirjutanud, et korteris elasid üürilepingu alusel K Z ja P Z. Samuti pidas valdust õiguslikul alusel rajanevaks korteri eelmine omanik K OÜ. 14.01.2016 võtmete üleandmise aktiga on tõendatud, et korter vastas hagejale üleandmisel seisundile, milles üürnik selle üürisuhte alguses sai seniselt omanikult K OÜ-lt.

Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, s.o ootamatu ja ettenägematu sündmusega, vaid hagejal oleva teabe alusel ettenähtavavalt toimuva sündmusega. Ükski Eesti kindlustusselts ei paku kaitset üürnike teadliku ja kavatsetud tegevuse vastu. Hageja soovitud kaitset ei pakkunud ükski kindlustusselts ka kindlustuslepingu sõlmimise ajal.

Hageja on ise jätnud täitmata kohustuse teavitada kostjat olulistest asjaoludest. Kui hageja oleks teavitanud kostjat olemasolevast olukorrast, ei oleks kostja kindlustuslepingut sõlminud.

Vandalismi alla ei kuulu erimeelsused, mis tekivad kindlustusvõtja ja asja kindlustuslepingu sõlmimise hetkel kasutava isiku või (eelmise) omaniku vahel. Hagi aluseks olnud tegevust ei saa käsitleda vandalismina. Vandalism on võimalik vaid omavolilise valduse korral. Hagejal oli kindlustamise ajal teada, et korteri valdaja soovib korterisse remondi käigus paigaldatu kaasa võtta. Hageja on 19.01.2016 kuriteoavalduses selgitanud, et tegevus on tingitud vihavaenust seoses muude pooltevaheliste kohtuasjadega. Hageja kostjat sellisest olulisest asjaolust ei teavitanud.

Üürnikel oli õigus võtta kaasa korterisse nende poolt kokkuleppel omanikuga paigaldatud asjad.

Hagejale ei ole tekkinud usalduskahju. Kosja ei ole oma lepingutingimusi varjanud. VÕS § 37 lg 1 ja § 434 lg 2 kohaselt piisab kutse- ja majandustegevuses sõlmitava lepingu puhul viitamisest lepingu osaks olevatele tüüptingimustele ning kostja on seda ka teinud. Hageja ei saanud lepingut sõlmides arvestada asjaoluga, mida ta kostjale ei avaldanud.

Kostja leiab ka, et hageja kahju ei ole nõutud ulatuses tõendatud.

Iseseisva nõudeta kolmandate isikute vastuväited 3. Kohus kaasas kostja taotluse alusel menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolel K Z, P Zi ja I Z. Kolmandad isikud leidsid kohtuistungil, et nad ei ole rikkunud üürilepingut.

Neil oli õigus kõik nende poolt tehtud investeeringud kaasa võtta ning hagejale kahju ei ole tekitatud.

4 2-17-16507 Kohtu põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Hageja taotles eeltoodud põhjusel vaheotsuse tegemist. Kohtu hingul on vaheotsuse tegemine praegusel juhul põhjendatud, kuna võib aidata hoida olulisel määral kokku aega ja menetluskulu. Kostja on esitanud vastuväiteid ka kahjuhüvitise koosseisu ja suuruse osas ning kahjuhüvitise suuruse osas tõendite läbivaatamine võib olla keerukas, kulukas ja ajamahukas.

5.Kostja leidis, et vaheotsuse tegemisel tuleb TsMS § 449 lg 3 järgi lahendada ka kostja 05.01.2018 taotlus hageja nõude lõppemise tuvastamiseks. Kostja leiab, et kuna kostja teatas 28.01.2016, et lükkab nõude tagasi ja teatas hagejat ka VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise 1-aastasest tähtajast ning selle möödumise tagajärgedest, on hageja nõue lõppenud.

Kohus märgib, et maakohus jättis 14.09.2018 hagi läbi vaatamata, leides, et hageja nõue on lõppenud. Talli Ringkonnakohus leidis 28.06.2019. a määruses, et hageja nõue ei ole lõppenud, kuna VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja kohaldamine ja sellele tuginemine võib lahendatavas asjas olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et hageja ei nõue ei ole lõppenud. Kohus nõustub siinkohal hagi läbivaatamata jätmise taotluse läbivaatamisel tuvastatud asjaoludega ning põhjendustega ega hakka neid kordama.

6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 49 423,49 eurot. Hageja leiab, et kostja peab täitma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse või alternatiivselt hüvitama kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et ei ole kohustust rikkunud, et hageja ise on rikkunud teavitamiskohustust, et poolte vahel ei ole kokku lepitud kindlustuskaitset üürniku tekitatud kahju puhuks, et aset leidnud sündmus ei olnud kindlustusjuhtum ning et tahtlikult tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele. Kohus käsitleb esmalt kohustuse täitmise nõuet (I), seejärel kahju hüvitamise nõuet (II), siis usalduskahju nõuet (III) ning viimasena määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV).

I 8. Esmalt tuvastab kohus, kas hagejal on õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist. Hageja on tuginenud VÕS § 422 lg-le 1 ja § 450 lg-le 1. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on 29.10.2015 sõlmitud kindlustusleping ja väljastatud kodukindlustuse poliis nr 1085464330 (I kd, tl 164). Kindlustuslepinguga kindlustas kostja hagejale kuulunud korteriomandi Z zzz, Tallinn, 5 2-17-16507 kindlustusperioodiga 29.10.2015-28.10.2016. Poliisis toodud kindlustatud riskid on tulekahju, veeavarii, murdvargus, vandalism, torm ja kogurisk. Kindlustusvõtjaks ja soodustatud isikuks on lepingus hageja ning kindlustusandjaks kostja.

9.VÕS § 422 lg-s 1 on sätestatud, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Vaidlus puudub selles, et hageja on täitnud omapoolse kohustuse, s.o tasunud kindlustusmakse.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud täitma omapoolse kohustuse, s.o hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.

10.Hageja esitas kostjale 15.01.2016 kahjuteate avalduse (I kd, tl 168), milles tõi välja, et toimunud on kindlustusjuhtum. Avalduse kohaselt seisneb kindlustusjuhtum selles, et allüürniku poolt korteri üleandmise hetkeks 14.01.2016 oli korterist välja viidud köögimööbel, sanitaartehnika (sh vann, segisti, WC pott, kraanikauss), siseuksed, liistud, kamin, lage kandvad postid 3tk, elektripistikud, valgustid jne (edaspidi sündmus). Hageja hingul oli korteriomand tehtud sellega elamiskõlbmatuks. Hageja hingul tuleb seda sündmust käsitleda vandalismina.

11.Kostja on leidnud, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingu osaks on saanud ka kostja Kodukindlustuse tingimused nr K100/2013 (I kd, tl 203-207, edaspidi kodukindlustuse tingimused). Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud kindlustusmakse. Hageja esitatud kindlustuspoliisi (II kd, tl 164) teisel leheküljel on toodud, et lepingule kehtivad kodukindlustuse tingimused K100/2013 ning kindlustusmakse või esimese osamakse tasumisega loetakse, et kindlustusvõtja on kindlustustingimused kätte saanud, nendega tutvunud ja nõustunud. VÕS § 37 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus nõustub kostjaga selles, et VÕS § 37 lg-st 1 koosmõjus kostja 29.10.2015 pakkumusega hagejale ning kindlustuspoliisi aluse kindlustusmakse tasumisest tuleneb, et hageja tutvus kindlustuslepingu tingimustega ja nõustus nendega, enne kui otsustas hagi aluseks oleva kindlustuslepingu sõlmida. Seega lähtub kohus asja lahendamisel viidatud kodukindlustuse tingimustest, sealhulgas käsitleb kindlustusjuhtumina neis tingimustes kokkulepitud sündmusi.

12.Kodukindlustuse tingimuste punkti 3.1 järgi on kindlustusjuhtum kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal kahjustada, hävib või läheb kaotsi.

Kodukindlustuse tingimuste punktis 3.2. on loetletud erinevad kindlustusjuhtumid, punkti 3.2. d) all on välja toodud ühe kindlustusjuhtumina vandalism. Kodukindlustuse tingimuste punkti 3.6. alapunti 3.6.1. järgi hüvitatakse vandalismi puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on kas vara rikkumine või hävitamine kolmanda isiku poolt, maismaasõiduki otsasõit, kui seda ei hüvitata liikluskindlustuse seaduse alusel. Punktis 3.6.2. on toodud võimaliku hüvitatava kahjuna ka ehitise klaaspindade purunemise kahju ning 3.6.3 järgi ehitisele tekkinud 6 2-17-16507 kahju, mille põhjuseks on selle osade vargus. Vandalismi puhul on välistusena toodud koduse vara vargusest (sh murdvargusest) tekkinud kahju.

13.Kostja on leidnud, et sündmuse toime pannud isikuid K Zt ja P Zi ei saa käsitleda kolmandate isikutena kodukindlustuse tingimuste punkti 3.6.1. tähenduses, vaid tegemist oli üürnikega, kelle tekitatud kahju kindlustatud ei olnud. Kohus peab andma hingu sellele, kas K ja P Zi näol oli tegemist ebaseaduslike või seaduslike valdajatena. See asjaolu on oluline põhjusel, et ebaseadusliku valdaja tekitatud kahju kindlustusvälistuse alla ei kuulu.

Kodukindlustuse tingimuste p 9.1. järgi on kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud, kellega kindlustusvõtjal on ühine majapidamine, samuti kindlustatud eseme seaduslikud valdajad või isikud, kes kasutavad kindlustatud eset omaniku või seadusliku valdaja nõusolekul. Hageja väitel puudus K Zl ja P Zil õiguslik alus korteriomandit kasutada, s.o tegemist ei olnud seaduslike valdajatega. Asjaõigusseaduse § 34 lg-te 1 ja 2 järgi § 34 on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik üürilepinguga (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Talli Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-16-13374 tehtud 19.12.2019 otsuse (tl 154-158) punktis 6 nõustunud maakohtu järeldustega selles, et Pikk 5 Kinnisvara OÜ ja K Z vahel oli kehtiv üürisuhe, s.o et vaidlusalust korterit kasutas allüürilepingu alusel K Z ning leping läks üle Pikk 5 Kinnisvara OÜ-le. Samuti on hageja ise kinnitanud 15.01.2016 esitatud kahjuteate avalduses (I kd, tl 199), et K Z oli korteriomandit kasutanud üürnik. Ka 29.10.2015 kindlustuspakkumise päringus (I kd, tl 174) on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et korteriomandis on üürnik K Z. Kohus märgib, et tõendeid, mille põhjal saaks järeldada üürisuhte puudumist, kohtule esitatud ei ole.

Kohus loeb eelnevalt viidatud tõenditega tõendatuks, et hageja ja K Z vahel oli üürisuhe VÕS § 271 tähenduses. Seega oli K Zl ka õiguslik alus korteriomandi valdamiseks.

VÕS § 298 järgi on eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Hageja ei ole väitnud, et vastav piirang praegusel juhul eksisteeris. Seega tuleb ka P Z lugeda K Z abikaasana korteriomandi seaduslikuks valdajaks.

14.Hageja on viidanud 26.01.2018 seisukohas sellele, et seisukoha esitamise seisuga ei ole veel teada, kes kahju tekitas. Hageja selline väide tugineb sellele, et kriminaalmenetlus alles jätkub ning kostja peab eraldi tõendama, et kahju tekitajaks oli K Z. Kohus hagejaga ei nõustu.

Kriminaalmenetluses tehtav lahend on vaid üks võimalik tõend tsiviilasjas. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Seega ei saa ka eeldada, et vaid kriminaalmenetluse lahendiga tuvastatakse väidetava kahju tekitanud isik. Hageja ei ole väitnud, et kahju oleks tekitanud keegi teine peale üürniku ja tema abikaasa. Samas nähtub mitmetest tõenditest, et hageja on ise olnud veendunud selles, et kahju on tekitanud just nemad. See nähtub näiteks hageja kahjuteate avaldusest (I kd, tl 199), milles hageja on kinnitanud, et korteriomandit kasutas K Z koos abikaasaga ning korteriomandi üleandmisel tuvastati kahju tekkimine. Ka on hageja ise viidanud sellele, et K Z suhtes käib antud sündmuse osas kriminaalmenetlus (II kd, tl 56). Samuti tuleneb hageja väidetest, et ta on pidanud kahju tekitajaks justnimelt K Zt, leides, et kehtiva üürilepinguta ei saa kahju tekitanud isikut pidada kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks.

7 2-17-16507 Hageja enda asi on tuua välja asjaolud, millele tema nõue tugineb. Kuna hageja ei ole ise kordagi väitnud, et kahju on tekitanud keegi teine peale K Z, on viited sellele, et kahju tekitanud isik ei ole teada, alusetud. Kohus lähtub eeldusest, et võimaliku kahju tekitanud isikuna tuleb käsitleda K Zt.

15.Kuna üürniku valdus oli seaduslik, tuleb teda käsitleda kodukindlustuse tingimuste punktide 9.1. kohaselt kindlustusvõtjaga võrdustatud isikuna. Seega ei saaks üürnikku käsitleda kolmanda isikuna kodukindlustuse tingimuste punkti 3.6.1 tähenduses (vandalism) ega ka muude võimalike kindlustusjuhtumite korral. Vandalismi eelduseks on kodukindlustuse tingimuste punkti 3.6.1 järgi vara rikkumine või hävitamine kolmanda isiku poolt. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et vara oleks rikkunud või hävitanud kolmandad isikud. Seetõttu ei asu kohus menetlusökonoomia eesmärgist lähtudes andma hingut sellele, kas üürilepingu lõppemisel parenduse või muudatuse äravõtmine oli antud juhul vandalism või kasutas üürnik oma seadusest tulenevat õigust.

16.Sündmuse kindlustusjuhtumina käsitlemist välistab kohtu hingul ka see, et tegemist ei olnud kodukindlustuse tingimuste punkti 3.1 järgse kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmusega. Esitatud asjaolude põhjal saab väita, et sündmus oli ootamatu ja ettenägematu kindlustusandja jaoks, mitte aga kindlustusvõtja jaoks.

Tõendamist on leidnud, et taolise kahju tekkimine oli hageja jaoks ettenähtav. Ette ei olnud teada vaid kahju suurus. Sellele viitab selgelt hageja esindaja ning kohtutäituri abi vaheline kirjavahetus (II kd, tl 32 pöödel-34). Hageja lepinguline esindaja on pöördunud 08.09.2015 kohtutäituri abi Tõnu Kala poole, viidates kliendi huvile vaidlusalust korterit puudutava enampakkumise vastu.

Esindaja on kirjas märkinud, et kliendi peamine mure on see, et kättemaksuks korterist väljaajamise eest võib võlgnik/võlgniku perekond kahjustada korteriomandi sisseseadet. Seoses sellega on hageja esindaja küsinud kohtutäituri abilt, kas viimane oskab öelda, kas mõni kindlustusselts kindlustab võlgnikupoolse vandalismi vastu. Kohtu hingul nähtub sellest päringust selgelt, et hagejale oli ette aimatav ja ka eeldatav, et korteri üürnik soovib tekitada hagejale kahju, korteri sisseseade eemaldamise läbi. Kohtutäitur on vastanud päringule 08.09.2015, tuues välja, et allüürniku (K O , s.o K Z (kohtu märkus)) väitel on ta teinud korteris kapitaalremondi ning soovib vara müümisel kaasa võtta mööbli jm si remondi käigus paigaldatu või jätta vara si kokkuleppel võimaliku ostjaga.

17.Hageja on leidnud, et K Z soov vara kaasa võtta ei tähenda hageja teadlikkust vandalismi saabumisest. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja esindaja kirjas kohtutäituri abile (II kd, tl 33 pöördel) on selgelt viidatud sellele, et hageja eeldas („kliendi peamine mure“), et korteriomandist väljaajamise eest kahjustatakse korteri sisseseadet. Sisseseade kahjustamine ei tähenda vaid olemasoleva mööbli väljaviimist. Kohtu hingul nähtub esitatud tõendist, et hageja oli ette teadlik, või pidas vähemalt äärmiselt tõenäoliseks (hageja ning üürniku varasemaid suhteid silmas pidades), et tekib hagis viidatud kahju. Seega ei saa viidatud sündmust lugeda kindlustusvõtja poolt ootamatuks ja/või ettenägematuks.

18.Hageja ei ole toonud välja, et sündmust oleks saanud käsitleda muu kindlustusjuhtumina. Ka kohus ei ole tuvastanud, et sündmust saaks kvalifitseerida muuks kindlustusjuhtumiks ning mis võiks seeläbi kuuluda kindlustuskaitse alla. Seega tuleb kokkuvõtlikult jõuda järeldusele, et hagi aluseks olnud sündmust ei saa käsitleda kindlustusjuhtumina. Kuna kostjal on kindlustusandjana lepinguline kohustus hüvitada vaid kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusjuhtumi tõttu 8 2-17-16507 tekkinud kahju ning kindlustusjuhtumina käsitletavat sündmust ei esinenud, ei ole kostjal ka kohustust täita lepingulist kohustust, s.o hüvitada hageja nõutud kahju.

19.Kohus leiab, et kostjal esines alus keelduda kahjuhüvitise väljamõistmisest ka juhul, kui tegemist oleks olnud kindlustusjuhtumiga. Punkti 15.2 järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja, temaga võrdsustatud isiku või soodustatud isiku raske hooletuse või tahtluse tõttu.

Hageja ei ole esile toonud, et kahju oleks tekitatud muu süü astmega kui tahtlus või raske hooletus.

Kohtu hingul ei saa hageja esindaja ning kohtutäituri vahelisest kirjavahetusest (II kd, tl 32 pöödel34) ning sellest, et hiljem oli korteri sisustuse eemaldamisega tekitatud hagejale väidetav kahju, teha järeldust, et sisustus on eemaldatud hooletusest. Hageja on kinnitanud kahjuteate avalduses (I kd, tl 199), et korteriomand tehti korterist sisustuse välja viimise läbi elamiskõlbmatuks. Hageja on kinnitanud kohtutäituri abile, et on alust arvata, et üürnik võib kahjustada korteri sisseseadet.

Kui eeldada, et paigaldatud sisustuse eemaldamine kahjustab korterit sedavõrd, et kahju tekitanud sündmuse eelse olukorra taastamiseks tuli hagejal lisaks uue mööbli soetamisele teostada ka suures ulatuses remondi-ja siseviimistlustöid (I kd, tl 21-163 pöördel), ei ole võimalik jõuda järeldusele, et taolise kahju sai üürnik tekitada hooletusega või ka raske hooletusega. Seega tuleb kohtu hingul lähtuda sellest, et võimalik kahju on tekitatud tahtlikult ning samale järeldusele on jõudnud ka kostja kahjukäsitleja (I kd, tl 5).

Seega ei saaks kindlustushüvitise väljamaksmise nõue olla põhjendatud ka kindlustusjuhtumi toimumise korral, kuna kindlustusandja vabanes kodukindlustuse tingimuste punkti 15.2 alusel kindlustuslepingu täitmisest põhjusel, et kahju tahtlikult tekitanud isik või isikud olid kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud.

20.Isegi, kui sündmust saaks käsitleda kindlustusjuhtumina (millega kohus ei nõustu), oleks hageja nõue kindlustushüvitise väljamaksmiseks põhjendamatu VÕS § 452 lg 1 alusel. VÕS § 452 lg-s 1 on sätestatud, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis 14.03.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-171-13 (p 14), et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest VÕS § 452 lg 1 esimese lause kohaselt siis, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Samuti on Riigikohus leidnud 14.12.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-150-15 (p 12), et seaduses sätestatud üldalused kindlustusandja vabanemiseks täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustustuste rikkumise korral on reguleeritud VÕS §-s 452. VÕS § 452 lg 1 eesmärgiks on välistada kindlustusandja kohustus maksta kindlustushüvitis välja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral, mitte aga piirata kindlustuslepingu poolte õigust kokku leppida hüvitise väljamaksmisest keeldumise õiguses ka muude süüvormide korral. Selle sätte eesmärgiks on kindlustusandja kaitsmine, kuna see loeb tühisteks kokkulepped, mis panevad kindlustusandjale kindlustushüvitise maksmise kohustuse juhuks, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustab tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise. Kindlustusvõtja kaitse sätted sisalduvad VÕS § 452 lg-s 2 (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-05, p 11).

Kuna asjas on tõendatud, et korterit väidetavalt kahjustanud isik oli kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik, vabanes kostja täitmise kohustusest VÕS § 452 lg-s 1 alusel.

9 2-17-16507 21. Kohus ei nõustu hagejaga, et kindlustusjuhtum ei oleks esinenud ainult siis, kui K Z oleks andnud hagejale teada, et kavatseb korteriomandit kahjustada. Kuivõrd K Z on kindlustuslepingu mõttes kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik, ei oma tähtsust hageja täpne teadmine kahjustamise kavatsusest.

II 22. Järgnevalt käsitleb kohus hagi võimalikku rahuldamist kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja on nõudnud kostjalt kahju hüvitamist, tuues välja nõude õigusliku alusena VÕS § 476 lg 1 ja § 491 lg 1 ning leides, et kindlustusjuhtumi „vandalism“ saabumisega on hagejale põhjustatud varaline kahju, mille peab hüvitama kostja.

23.Lepingulise kahju hüvitamise nõue võiks olla põhjendatud juhul, kui kostja on omapoolset kohustust rikkunud. Kohtu hingul ei saa kostja võimalik kohustuse rikkumine olla praegusel juhul põhjuslikus seoses hagejale tekkinud võimaliku varalise kahjuga. VÕS § 127 lg-s 4 on sätestatud, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui ka leida, et kostja on rikkunud teavitamiskohustust, siis ei saa ikkagi järeldada, et hageja õigeaegne ja kohane teavitamine võimalikest kindlustatavatest riskidest oleks hoidnud ära algse sündmuse, s.o kolmandate isikute poolt väidetava vandalismi.

24.Hageja välja toodud õiguslik alus, s.o VÕS § 476 lg 1 ja 491 lg 1 reguleerivad kindlustusandja kohustust hüvitada kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Samuti on neis sätetes täpsustatud, milline kahju hüvitamisele kuulub. Need sätted, mis on hageja poolt välja toodud eraldi kahju hüvitamise nõude alusena, ei anna kohtu hingul kindlustusvõtjale mingit täiendavat kahju hüvitamise nõudeõigust, võrreldes VÕS § 422 lg-ga 1. Kohtu hingul tuleb hageja tuginemist 04.05.2020 seisukohas toodud esimesele alternatiivsele nõudele käsitleda koos esimese alusena toodud nõudega (nõue kindlustusjuhtumi korral kahjuhüvitise väljamaksmiseks) või siis teise alternatiivse alusena, ehk nõudena usalduskahju hüvitamiseks. Seega ei saa 04.05.2020 seisukohas esimese alternatiivina toodud alus (II kd, tl 141 pöördel, punkt 7) olla iseseisev kahju hüvitamise alus.

25.Kuna hageja ei ole väitnud, et vandalismiakti oleks viinud läbi kostja, ei ole ka võimalik jõuda järeldusele, et kostja võiks vastutada taolise varalise kahju tekkimise eest. Seega ei ole hageja nõude rahuldamine hageja esimese alternatiivi alusel (04.05.2020 seisukoha punkt 7) põhjendatud.

III 26. Viimase nõude alusena käsitleb kohus seda, kas hagejal võiks olla õigus nõuda usalduskahju hüvitamist. Hageja on toonud õigusliku alusena välja VÕS § 6 lg 1, § 15 lg-d 1 ja 2 (hageja on ilmselt pidanud silmas ka hagis viidatud § 14 lg 2), § 115 lg 1 ja § 127 lg 1. Hageja on leidnud, et tal tekkis usalduskahju, mis väljendub selles, et jäädes uskuma kostja väitesse kindlustuskatte sobivuse kohta, ei võtnud hageja kindlustuskatet teiselt kindlustusseltsilt. Hageja leiab, et kui kostja oleks hagejat teavitanud vaidlusaluse riski välistusest, oleks hageja kindlustanud korteriomandi ning saanud kindlustushüvitise mujalt. Hageja loeb oma kahjuks lisaks 10 2-17-16507 kindlustushüvitisele ka kindlustusmakset, leides, et kui kostja ei oleks hagejat eksitanud, ei oleks hageja kostjale kindlustusmakset tasunud. Usalduskahju võrdub summaga, mida hageja oleks saanud teiselt kindlustusandjalt, s.o 49 423,049 eurot.

27.VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 kohaselt koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

28.Kohtu hingul ei ole hageja tõendanud, et oleks saanud 29.10.2015 kindlustada end eraldi üürniku tekitatud kahju puhuks (sh raske hooletuse või tahtlusega tekitatud kahju), millisel juhul võinuks vandalismi all käsitleda ka üürniku poolt vara kahjustamist. Hageja ei ole tõendanud, et tal olnuks võimalik saada kindlustuskatet üürniku tekitatud kahju puhuks teiselt kindlustusandjalt.

Hageja esitas selle asjaolu tõendamiseks tõendid - IF kindlustuse teave üürniku tekitatud kahjude kaitse kohta (tl 114-145), ERGO üürilepingu kindlustuse tingimused (tl 146-148) ning BTA eluaseme- ja koduvarakindlustuse tingimused nr 3D-1 (tl 149-151). Kostja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt käsitlevad hageja viidatud tõendid muud perioodi kui 29.10.2015.

Kostja väitel ei olnud üürniku tekitatava kahju vastu kindlustuskatte saamine vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimise ajal võimalik. Kostja on esitanud selle kohta tõenditena If P ja C Insurance AS-i märtsi 20189 uudiskirja väljatrüki (tl 162-163), mille kohaselt on üürniku tekitatud kahju kindlustatav alates märtsist 2019. a ja seda ca 25% kõrgema kindlustusmakse eest. ERGO Insurance SE puhul on 10.03.2020 pressiteate (tl 164) järgi tegemist vaid mobiilirakenduses sõlmitud üürilepingute pooltele mõeldud erikindlustusega, mis tuli turule alles märtsis 2020.

Hageja viidatud BTA Eluaseme- ja koduvarakindlustuse tingimuste nr 3D-1 alusel pakkus BTA lisatasu eest lisakaitset üürniku tekitatud kahjude puhuks perioodil 14.12.2010-16.06.2014 (II kd, tl 165-166). Samuti on BTA 2011-20199 kehtinud kindlustuslepingute üldtingimuste (II kd, tl 166 pöördel-168) kohaselt jäetud vastutus üürniku tegevuse eest kindlustusvõtjale. Kohtu hingul ei ole hageja tõendanud, et vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal oleks olnud võimalik sõlmida kindlustuslepingut, milles oleks olnud eraldi kaetud üürniku tekitatud kahju.

29.Hageja on tuginenud sellele, et poolte vahel oli erikokkulepe erikokkulepe üürniku tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna hageja lepingulise esindaja päringule, milles toodi välja, et (täpsustamata) äriühingu huviks on rentniku/üürniku rendikorterile tekitatava kahju hüvitamine, ei vastanud kostja kindlustusnõustaja M K, et taoline kahju hüvitamisele ei kuulu. Hageja hingul pidi kindlustusnõustaja hageja seadusliku esindaja 29.10.2015 kindlustuspakkumise päringut saades mõistma, et tegemist on 08.09.2015 päringuga seotud pakkumisega ning lähtuma sellest, et 08.09.2015 päringus toodud erihuvi puudutab ka 29.10.2015 pakkumist.

11 2-17-16507 Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et M G on 08.09.2015 esitanud päringu (I kd, tl 172) aadressil info@pzu.ee (kostja meiliaadressil), soovides saada teavet selle kohta, kas ettevõtte kindlustus sobib rendikorteri kindlustamiseks, st kas hüvitamisele kuulub korteri rentniku/üürniku poolt rendikorterile tekitatav kahju. O B, Pikk 5 Kinnisvara OÜ on esitanud 29.10.2015 päringu M Ka meiliaadressil xxx (I kd, tl 174), milles avaldas soovi saada kodukindlustuse pakkumist ning esitas üldise teabe kindlustatava objekti kohta, sh üürniku andmed.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et M K oleks pidanud järeldama, et M Gi 08.09.2015 päring on seotud hilisema, s.o O Bi, Pikk 5 Kinnisvara OÜ 29.10.2015 päringuga. Mõlema päringu ühendavaks jooneks on see, et küsitud on võimalust kindlustada korterit, mida kasutab üürnik.

08.09.2015 päringus puuduvad aga igasugused viited selle kohta, et päring oleks tehtud kellegi teise kui M Gi huvides. 29.10.2015 päringus puuduvad igasugused viited 08.09.2015 päringule peale selle, et e-kirja subjektireal on märgitud M Gi meiliaadress. Kohtu hingul ei saa sellest, kui vandeadvokaadi meiliaadress on kirja subjekti real, teha järeldusi, mis seoks antud päringut mingi konkreetse varasema päringuga. Kohtu hingul on eluliselt usutav, et vandeadvokaat võib osutada teenuseid mitmele kliendile ning kliendid peavad vajalikuks esindajat teavitada oma toimingutest, tema meiliaadressi e-kirja subjektireale märkides. Seega tuleb kohtu hingul käsitleda 29.10.2015 kindlustuse pakkumise päringut täiesti iseseisvalt ning lähtuda üksnes selles päringus hageja poolt jagatud teabest. Hageja lepingulise esindaja 08.09.2015 päringus esitatud teavet ei saa seega käsitleda 29.10.2015 sõlmitud lepingu lepingueelsete läbirääkimistena.

30.Hageja väited, et kostjal pidi eelduslikult olema arvutisüsteem, mis võimaldab tema töötajatel seostada esitatud päringud, ei ole kohtu hingul tõendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kostjal taolise arvutisüsteemi olemasolu. Kohtu hingul ei saa esitatud tõendite (II kd, tl 177-197) põhjal teha järeldust, mille kohaselt oli taoline programm olemas kostjal või oleks see kostjal mingil põhjusel pidanud olema. See, kui saadaval on tööd hõlbustavad arvutilahendused, ei tähenda automaatselt, et nende kasutamise võimalust tuleb eeldada või et nende kasutamata jätmine oleks etteheidetav. Kohtu hingul on asjassepuutumatud ka hageja väited, mille kohaselt ei ole võimalik sellist süsteemi omamata efektiivselt võidelda kindlustuspettustega.

31.Kohus möönab, et 08.09.2015 esitatud küsimusele selle kohta, kas ettevõtte kindlustuse korral kuulub hüvitamisele üürniku tekitatud kahju, ei ole M K sisuliselt vastanud. Ta on vastanud vaid sellele osale küsimusest, milles sooviti teada, kas korteri kindlustamiseks võiks sobida ettevõtte kindlustus. Samas esindas hagejat 08.09.2015 päringu tegemisel vandeadvokaat. Kohus nõustub kostjaga selles, et õigusteadmistega isik ei saa lausest, et äriühingule kuuluva korteri, mida kasutab üürnik, kindlustamiseks sobivaks kindlustusliigiks on kodukindlustus, tuletada erikokkulepet, mille kohaselt kuulub üürniku tekitatav kahju tingimusteta hüvitamisele. Mõistlikult tegutsenud esindaja oleks palunud selget vastust ka vaidlusalusele küsimusele, s.o üürniku tekitatud kahju kindlustamise võimalusele. Seega ei oleks erikokkuleppe olemasolu tõendatud ka juhul, kui kostja esindaja oleks pidanud 08.09.2015 ja 29.10.2015 päringuid omavahel seostama.

32.Kuivõrd 08.09.2015 kirjavahetust ei saa käsitleda 29.10.2015 sõlmitud kindlustuslepingu lepingueelsete läbirääkimistena, ei saa ka jõuda järeldusele, et pooled sõlmisid 08.09.2015 erikokkuleppe üürniku tekitatud kahju hüvitamise puhuks. Seega jätab kohus tähelepanuta hageja need väited, mis puudutavad M Ka võimalikku volitust eritingimuste kokkuleppimiseks. Kohus märgib siiski, et nõustub kostjaga selles, et kostja töötaja võib kostja esindajana teha vaid selliseid kokkuleppeid, mis on kindlustusseltsi kindlustustingimustes määratletud.

12 2-17-16507 33. Hageja on heitnud kostjale ette seda, et kostja ei ole täitnud kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 221 lg-s 1 sätestatud kohustust selgitada välja hageja kindlustushuvi ja nõudmised.

Kohus märgib, et hetkel kehtiv KindlTS jõustus 01.01.2016 ning selle seaduse sätted ei oma tagasiulatuvat mõju. Kindlustusandja teavitamiskohustus tuleneb VÕS §-dest 428 ja 430. VÕS §dest 428 ja 430 (29.10.2015 lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) ei tulene kindlustusandja kohustust selgitada põhjalikult välja kliendi konkreetset kindlustushuvi.

34.Hageja on leidnud, et kostja kohustus tuvastada hageja konkreetne kindlustushuvi tulenes kodukindlustuse hea tava punktist 1, mille kohaselt arvestab kindlustusandja kindlustusteenuse osutamisel, et klient ei pruugi teada kindlustamise üksikasju ning sellest tulenevalt teeb kindlustusandja vajalikke pingutusi, pakkumaks kliendi ootustele vastavat teenust; kindlustusandja teeb kindlaks kliendi kindlustushuvi ja selgitab talle kindlustuslepingu tingimusi, sh näiteks mis on kindlustatud ja mis ei ole kindlustatud; milliste sündmuste puhul kahju hüvitatakse ja milliste puhul mitte; millised on kliendi kohustused, et kindlustuskaitse kehtiks.

Kohus nõustub kostjaga selles, et tegemist ei ole õigusnormidega, millest tulenevad poolte õigused ja kohustused, vaid kliendisuhte pooltele antud soovituslike juhenditega. Nendest ei tulene kostjale hagis nõutava hüvitise tasumise kohustust. Hageja on tuginenud ka Finantsinspektsiooni 30.10.2015 soovituslikule juhendile, kuid kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud seda juhendit vastu võetud, ei ole juhendis toodud soovitused (mis on samuti vaid soovitusliku loomuga) kohtu hingul asjassepuutuvad.

35.Hageja 29.10.2015 päringus ei ole toodud välja erihuvina kindlustuskatet üürniku tekitatud kahju vastu. Päringus on vaid välja toodud, et kinnisasja kasutab üürnik. Kohtu hingul ei saa sellisest viitest teha järeldust, et hageja soovis kindlustuskatet ka üürniku tekitatud kahju puhuks.

Eriti, kui antud kindlustuskatet ei pakkunud kostja ega keegi teine kindlustusturul.

36.Kohtu hingul ei ole mõeldav, et kindlustuslepingu sõlmimisel tutvustab kindlustusandja kindlustusvõtjale (eriti veel tarbijaks mitteolevale kindlustusvõtjale) eraldi kõiki üldtingimusi. M K ei pidanud hakkama ka põhjalikult välja uurima, milliseid riske soovib hageja kindlustada.

Kohtu hingul ei ole mõistlikult eeldatav, et kindlustusandja küsib kindlustustingimuste täpsustamisel, kas klient soovib kindlust ka kõigi välistuste puhuks. Samuti ei pidanud kohtu hingul tekkima nõustajal 29.10.2015 päringuga tutvudes kahtlusi võimaliku tekkiva kahju olemuse osas.

37.Kostja esitatud tõenditest nähtub ka, et taoline erikokkulepe, kui seda oleks olnud võimalik 29.10.2015 seisuga sõlmida, tähendanuks tõenäoliselt eraldi riski kaalumise vajadust ja kindlasti suuremat kindlustusmakset. Kohtu hingul ei saanud hageja mõistlikult tegutsedes eeldada, et taoline ebatavaline risk eraldi täpsustamist ei vaja ning kindlustusmakset ei muuda. Hagejal oli kindlasti võimalik enne lepingu sõlmimist tutvuda teabega, milliseid riske on üldse võimalik kindlustada ja milliseid konkreetseid kindlustuse liike kostja pakub. Hagejale pidi olema selge, et ta peab valima olemasolevate kindlustusliikide vahel. Kohus märgib, et ei saa jõuda järeldusele, et kostjapoolse täpsema huvi tuvastamise tagajärjel oleks hageja saanud valida kostja pakutavatest kindlustusliikidest sellise, mille korral oleks üürniku tekitatud kahju olnud hüvitatav.

38.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud kindlustusvõtja teavitamise kohustust.

Kohus möönab, et kostja oleks võinud küsida põhjalikumat teavet selle kohta, milline on hageja 13 2-17-16507 täpsem kindlustushuvi, kuid hageja esindaja 29.10.2015 päringu põhjal ei saanud eeldada mingi tavapärastest riskidest väljaspoole jääva erihuvi olemasolu. Esitatud asjaoludest ei tulene, et puuduliku teabe tõttu oleks jäänud kindlustuskatte alt välja mõni muu hageja jaoks oluline tingimus peale selle, mille vastu kostja kindlustuskatet ei pakkunudki.

39.Kui kostja on üldjoontes oma teavitamiskohustuse täitnud, siis sama ei saa öelda hagejapoolse teavitamiskohustuse kohta. VÕS § 440 lg-s 1 on sätestatud, et kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud.

VÕS § 14 lg-s 2 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kodukindlustuse tingimuste punkti 9.2.4 kohaselt oli kindlustusvõtja kohustatud esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ja teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist talle teada olevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad kindlustusandja otsust sõlmida kindlustusleping või teha seda kokkulepitud tingimustel.

Hageja on viidanud sellele, et korteris on üürnik. Seda ei saa pidada kõigi kindlustusriski hindamiseks vajalike asjaolude väljatoomiseks. Hagejal oli kindlustamise ajal teada, et korteri valdaja soovib korterisse remondi käigus paigaldatu kaasa võtta. Hageja on 19.01.2016 kuriteoavalduses selgitanud, et tegevus on tingitud vihavaenust seoses muude pooltevaheliste kohtuasjadega. Hageja kostjat sellisest olulisest asjaolust ei teavitanud. Kohtu hingul pidi hageja mõistma, et kostjal oli sellise asjaolu suhtes lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.

Kuna hageja peamine mure oli tema esindaja poolt kohtutäituri abile saadetud kirja kohaselt see, et eeldada võib korteri kahjustamist enne selle hagejale üleandmist, siis jääb kohtule täiel määral selgusetuks, miks hageja vastavat asjaolu 29.10.2015 kirjas välja ei toonud ega avaldanud ka enda kindlustushuvi, s.o soovi saada kindlustuskaitset üürniku tekitatud kahju vastu. Kohtu hingul oli see hageja jaoks tema eriline äratuntav vajadus ning taoliste asjaolude välja toomata jätmine ei ole mingil juhul aktsepteeritav.

40.Kui hageja oleks kindlustuspakkumise küsimisel toonud välja, et on huvitatud kindlustuskattest üürniku poolt (tahtlikult) tekitatud kahju suhtes, või kui kostja töötaja oleks täpsemalt selgitanud välja taolise kindlustushuvi, ei oleks kindlustuslepingut tõenäoliselt sõlmitud.

Samas ei saanud ka selgituskohustuse võimalik rikkumine tuua antud juhul kaasa usalduskahju, kuna hagejal ei olnud võimalik sõlmida mõne teise kindlustusandjaga lepingut üürniku tekitatud kahju puhuks.

41.VÕS § 440 lg 2 järgi ei pea kindlustusvõtja kindlustusandjale teatama asjaolust, mis on kindlustusandjale juba teada või mille suhtes kindlustusvõtja võib mõistlikult eeldada, et see on kindlustusandjale teada. Esile toodud asjaolude kohaselt saanud hageja eeldada kostja teadlikkust sellest, et tõenäoliselt asub korterit kasutav üürnik korteri sisseseadet kahjustama.

42.Kodukindlustuse tingimuste punkti 9.2.6 kohaselt oli kindlustusvõtja kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima 14 2-17-16507 kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ja mitte laskma seda teha isikutel, kes on kindlustusvõtjaga võrdsustatud. Kohus leiab, et kuna hageja oli teadlik üürniku soovist võtta ära paigaldatud sisustus, oleks hageja võinud võtta üürnikuga ühendust ja vältida kahju tekitamist.

Eeldades, et hageja oli veendunud, et üürniku tekitatud kahju oli hüvitatav, oleks hageja pidanud sellest tingimusest tulenevat oma kohustust aktiivselt täitma, hoidmaks ära või vähendamaks võimaliku kahju tekkimist. Hageja ei ole väitnud, et püüdis üürnikuga enne asja valduse üleandmist sisseseade osas kokkuleppele jõuda. Asjassepuutumatud on hageja väited, mille kohaselt üürnik ise hagejaga ühendust ei võtnud.

Kodukindlustuse tingimuste punkti 15.1 kohaselt vabanes kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on rikkunud vähemalt ühte punktides 9 või 10 nimetatud kohustust ning nimetatud kohustuse täitmatajätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos. Kohtu hingul oleks kostjal olnud ka hagejapoolse punktis 9.2.6 toodud kohustuse rikkumise tõttu õigus keelduda vähemalt osaliselt omapoolse kohustuse täitmisest (kui vaidlusalust sündmust oleks saanud käsitleda kindlustusjuhtumina).

43.Kohus leiab, et alusetu on käsitleda usalduskahjuna ka kostjale tasutud kindlustusmakset.

Hageja on saanud kätte teenuse, mille eest ta on tasunud- kindlustuskatte lepingus kokku lepitud kindlustusjuhtumite puhuks. Seega ei ole hagejale selles ulatuses usalduskahju tekkinud.

44.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja 49 423,49 euro väljamõistmise nõue ei ole põhjendatud üheli alusel. Kohus ei ole tuvastanud ka muid aluseid, mille korral oleks hagi võimalik rahuldada.

45.Kohus märgib veel, et nõustub kostjaga selles, et hageja mitte ei kindlustanud korteriomandit ettenägematu ja ebatõenäoliselt saabuva kindlustusjuhtumi tarbeks, vaid püüdis kasutada kindlustuslepingut kui tagatist pigem kindlalt ja ette teadaolevalt tekkiva kahju puhuks. See nähtub kohtu hingul asjaolust, et hageja tundis juba enne enampakkumist ja kinnisasja omanikuks saamist (kohtutäituri vastuse kohaselt toimus enampakkumisel müügis oleva korteriomandiga järgmine tutvumine 09.09.2015, II kd, tl 33) huvi selle vastu, kuidas valmistuda võimalikuks tulevikus toimuvaks vandalismiaktiks (II kd, tl 33 pöördel).

Kohtu hingul tuleb teha järeldus, et hageja valdavaks huviks kindlustuslepingu sõlmimisel oli vähendada äärmise tõenäosusega tekkivat kahju juhuks, kui hageja enampakkumisel korteriomandi ostab ning realiseerub pikaajalisest äritülist tekkinud vara kahjustumise oht. Kohus leiab, et isegi kui kahju hüvitamine ei peaks olema välistatud eeltoodud alustel, siis oleks hageja selline nõue vastuolus § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega ning hagi tuleks jätta rahuldamata VÕS § 6 lg 2 alusel.

46.TsMS § 449 lg 2 esimeses ja kolmandas lauses on sätestatud, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna hageja nõue ei ole põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata, teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

47.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

IV 15 2-17-16507 Menetluskulude jaotus 48. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 järgi hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kuna hagi jäi rahuldamata, jätab kohus kostja ning kostja poolel iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud hageja kanda.

49.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

50.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud TRK lahendiga.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.