lg 3 sätestatud eeldused täidetud, kuna juriidilisest isikust võlgniku vara katab tema kohustused. Samas on võlgnikul selged makseraskused, mis väljendub asjaolus, et võlgniku suhtes on käinud täitemenetlus alates 15.10.2015 ning täitemenetluse käigus on võlgniku vara arvelt rahuldatud osaliselt (170 696 eurot) sissenõudja nõuet. Halduri hinnangul on küsitav kas võlgniku maksejõuetust saab lugeda ajaliselt püsivaks või mitte. Võlgniku maksejõuetuse saaks lugeda ajaliselt püsivaks juhul, kui võlgniku materiaalõigusliku kahju hüvitamise nõude rahuldamine oleks vähetõenäoline ning puuduks võimalus lepingu tagasitäitmise käigus saadaoleva vara arvelt 3 võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul on võlgniku nõue juba 5 aastat maakohtu menetluses, kuid kohus ei ole teinud tsiviilasjas nr 2-15-12148 kohtuotsust, mistõttu pole maakohus jõudnud võtta seisukohta võlgniku nõude suhtes. Samas kohtuasjas on hinnanud ekspert X X X OÜ osade väärtuseks 31.07.2019 seisuga 2,1 - 2,3 miljonit eurot ning baasväärtuseks 2,2 miljonit eurot, millest 50% moodustab 1 100 000 eurot. Võlgniku makseraskused on ajutiselt põhjustanud võlgniku soov oodata ära tsiviilasjas numbriga 2-15-12148 lõplik kohtuotsus ning kohtuotsuse jõustumine ja sellest tulenevalt otsustanud antud ajahetkeni mitte vastu võtta Cresco Väärtpaberid AS-ilt tühise tehingu tagajärjel tagastatavat osalust osaühingus x OÜ. Seadusandja poolt ei ole määratletud ajalist piiri „ajutise“ perioodi osas, vaid see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Antud juhul on pankrotiavalduse võlgniku suhtes esitanud sama isik, kelle vastu väidab võlgnik olevat suurema nõude, kui pankrotiavalduse aluseks olev nõue. Võlgnik ei ole küll viie aasta jooksul täitemenetluses suutnud rahuldada antud võlausaldaja nõuet, mis viitab püsivale maksejõuetusele, kuid analoogselt ei ole kohus viie aasta jooksul lahendanud võlgniku kahjunõuet võlausaldaja vastu. Võlgnikul esineb mõistlik ja põhjendatud alus vaielda vastu võlausaldaja nõudele, sest tühise tehingu alusel vähemalt vara (osaluse) tagastamise teel peaks võlausaldaja nõue saama kas täies ulatuses või osaliselt rahuldatud. Samas ei ole selge millal see toimub ning mis on selleks ajaks vara väärtus. Praegust majanduskeskkonda arvestades võib antud valdkonnas tegutseva äriühingu osal puududa üldse turuväärtus, kuid samamoodi võib turusituatsiooni muutudes antud osal olla kordades kõrgem väärtus, kui praegu eksperdi poolt hinnatud - ehk kokkuvõttes on tegemist olukorraga kus vara reaalset turuväärtust lähitulevikus on võimatu pädevalt hinnata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui kohus leiab, et võlgnikule tagastamisele kuuluv x OÜ osa ja/või tsiviilasjas nr 2-15-12148 Cresco Väärtpaberid AS vastu esitatud kahjunõue on ebatõenäoliselt laekuv nõue, mida ei ole võimalik varana arvestada või mille väärtus on alla 500 000 euro, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Juhul kui kohtu hinnangul X X X OÜ osa ja/või võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-12148 esitatud nõue Cresco Väärtpaberid AS vastu omab väärtust hinnanguliselt vähemalt 500 000 eurot, siis on võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga ning puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. 11. 14.04.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlausaldaja ei nõustu ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et juhul, kui kohus ei rahulda tsiviilasjas nr 2-15-12148 võlgniku kahjuhüvitise hagi ning võlgnikul nõue summas 1 250 000 puudub või osutub perspektiivituks, siis sõltub võlgniku vara väärtus olulises osas võlgnikule tagastatavate X X X OÜ osade väärtusest. Võlausaldaja leiab, et eeltoodud ajutise halduri järeldus on ekslik, kuna haldur on lähtunud eeldusest, et keegi tagastab sellisel juhul X X x OÜ osad võlgnikule juhul kui võlgniku hagi jäetakse rahuldamata ja teiseks, kus võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Ajutine haldur on õigesti välja toonud, et kahel korral vähemalt on võlgnik keeldunud X X X OÜ osade tagasivõtmisest. Käesoleval hetkel on olukord, kus võlgnikul on väidetav nõue ja väidetav osade tagastamise nõue, aga neid pole võlgniku varade hulgas, mida ei saa maksejõuetuse hindamisel arvesse võtta. Võlgnik jäi istungil oma vastuväidete juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde. Ajutine haldur leidis, et tegemist on õiguslikult keeruka olukorraga. Kohtumääruse põhjendused 12. Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, võlgniku vastuväitega ja ajutise halduri aruandega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja ajutise halduri, leiab, et võlausaldaja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid avaldus võlgniku Seamill OÜ pankroti välja kuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. 13. Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid esitas kohtule Seamill OÜ pankrotiavalduse.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku 4 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 14.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur on ajutise pankrotihalduri aruandes leidnud, et võlgniku varaline seis sõltub pooleliolevast kohtuvaidlusest pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga. Halduri hinnangul on küsitav kas võlgniku maksejõuetust saab lugeda ajaliselt püsivaks või mitte. Ajutine haldur on seisukohal, et kui kohus leiab, et võlgnikule tagastamisele kuuluv X X X OÜ osa ja/või tsiviilasjas nr 2-15-12148 võlausaldaja vastu esitatud kahjunõue on ebatõenäoliselt laekuv nõue, mida ei ole võimalik varana arvestada või mille väärtus on alla 500 000 euro, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Juhul kui kohtu hinnangul X X X OÜ osa ja/või võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-12148 esitatud nõue võlausaldaja vastu omab väärtust hinnanguliselt vähemalt 500 000 eurot, siis on võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga ning puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 2268 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 59,56 eurot. 17.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. 18.
lg 3 järgi, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.