3-21-630/3

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-630 Määruse kuupäev

1. märts 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Deniss Bodnja taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Deniss Bodnja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte Deniss Bodnjale. ASJAOLUD
2. Viru Vangla kinnipeetav Deniss Bodnja esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märkis, et soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja selgitas, et tema eriala on keevitaja ja ta töötas keevitajana, kui Viru Vangla soovis teda majapidamistöödesse kaasata. Kui taotleja keeldus närimistesti tegemisest, ei lubatud tal enam töötada, kuigi sellel analüüsil pole mingit pistmist keevitajatööga. Taotleja hinnangul rikub Viru Vangla seadust (vangistusseaduse (VangS) § 6 lõige 1, § 41 lõige 2, § 38 lõiked 1 ja 22). Kuna taotleja nüüd ei tööta, ei saa ta ise maksta advokaadile. Taotlejal on vaja advokaati, kes aitaks koostada õige avalduse. Taotlejal endal puudub õigusharidus. Taotleja märkis, et tema jaoks on asjast tulenev võimalik kasu see, et ta soovib tagasi tulla ja saada kompensatsiooni, et ta ei töötanud, kuigi ta oleks saanud kõik see aeg. Taotleja märkis, et ta ootab vastust oma vaidele.
3. Viru Maakohus saatis
4. märtsi
5. a määrusega riigi õigusabi taotluse vastavalt pädevusele lahendamiseks Tartu Halduskohtule. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus saab taotleja riigi õigusabi taotlusest aru nii, et vangla vabastas taotleja keevitajatöölt ja taotleja on vastava otsuse vaidlustanud vaidemenetluses. Samuti saab kohus aru nii, et taotleja soovib saada kahjuhüvitist selle aja eest, kui ta ei ole saanud töötada keevitajana. Taotleja ei ole täpsustanud, kas ta on vanglale juba kahjunõude esitanud. Nimelt näeb VangS § 11 lõige 8 ette, et kinnipeetaval on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust nii, et taotleja soovib saada riigi õigusabi selleks, et pärast vaidemenetluse läbimist esitada halduskohtule kaebus Viru Vangla otsuse peale, millega taotleja vabastati keevitajatöölt, ning selleks, et esitada kahjunõue kõigepealt vanglale ja seejärel halduskohtule. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1, 2 ja 3¹ järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
7. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
8. Kui taotleja läbib vaidemenetluse seoses vangla otsusega, millega taotleja vabastati keevitajatöölt, saab taotleja ise halduskohtule esitada selle otsuse peale kaebuse. Kohtule esitatud kaebus tuleb koostada lihtsas keeles ja lühidalt. Taotlejal ei ole kohustust kohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendada, vaid esitada tuleb ainult faktiline põhjendus. Taotlejal tuleb selgitada, millist vangla otsust ta vaidlustab, miks see tema arvates õigusvastane on ning mida ta soovib kohtus saavutada. Märkida tuleb ka kaebuse nõue vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lõikele 2 (eelduslikult on praegusel juhul asjakohane tühistamisnõue). Kui kohus näeb, et kaebuses esinevad puudused, selgitab kohus seda kaebajale ning annab talle võimaluse ja juhised puuduste kõrvaldamiseks. Kohus teeb ise kindlaks, millised õigusnormid ja kohtupraktika on asjakohased kaebuse lahendamiseks. Kuna kohtul on kohustus kaebajat aidata, ei ole halduskohtumenetluses osalemiseks kaebajal tingimata vaja õigusteadmisi.
9. Samamoodi suudab taotleja iseseisvalt esitada vanglale ja kohtule kahjunõuded. Vanglale ja kohtule esitatavad kahjunõuded tuleb samuti koostada lihtsas keeles ja lühidalt. Kahjunõudes tuleb isikul konkreetselt selgitada, millist vangla toimingut või haldusakti ta vaidlustab, miks see tema arvates õigusvastane on, millist kahju on talle sellega põhjustatud ja mida ta soovib saavutada. Võimaluse korral tuleb esitada ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Isik ei pea viitama õigusaktidele ega kohtupraktikale. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis kohustab haldusorganit ja halduskohut vajaduse korral isikut abistama. Kui esitatavas kahjunõudes peaksid esinema puudused, selgitab haldusorgan või halduskohus isikule, millised need on ja kuidas need tuleks kõrvaldada. Kui vaja, saab haldusorgan või halduskohus isikule selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada. Vajaduse korral saab haldusorgan või halduskohus ise tõendeid koguda. Haldusorgan ja halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kehtiva õiguse ja asjakohase kohtupraktika, mille alusel tuleb isiku kahjunõue lahendada. Seega ei pea isikul haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses osalemiseks olema õigusteadmisi.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotleja suudab ise oma õigusi nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses kaitsta. Taotlejal ei ole tegelikku vajadust advokaadi abi järele. Kuna kohus leiab, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, jätab kohus tema riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. Kuna kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. (allkirjastatud digitaalselt)