) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Avaldaja palub tagastada poole riigilõivust, s.o 22,50 eurot. Tulenevalt
KOHTU SEISUKOHT 3. Avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarselt S. S. ja füüsilisest isikust ettevõtja S. S. vastu ning Pärnu Maakohus on avaldust nii ka menetlenud.
lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Vastavalt
lg 2 I lausele on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Õiguskirjanduses on selgitatud, et Eesti õiguses määratleb õigusvõimeliste isikute ringi eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille kohaselt on õigusvõime füüsilistel (TsÜS § 7) ja juriidilistel isikutel (TsÜS § 26). Füüsilise isiku õigusvõimet ja seega ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ei mõjuta asjaolu, et füüsiline isik tegutseb äriregistrisse kantud ettevõtjana, isegi kui ta kasutab käibes ärinime, mis võib erineda isiku enda nimest (vt ÄS § 8) ja vaidlusalune õigus või kohustus kuulub ettevõtte vara hulka. Menetlusõiguste- ja kohustuste kandajana saab menetluses osaleda üksnes õigusvõimeline isik; füüsilisest isikust ettevõtja säilitab oma õigussubjektsuse füüsilise isikuna. Samas võib füüsilisest isikust ettevõtjat tähistada menetluses ka ärinimega, kuid 2/3 seejuures tuleks püüda välitida segaduse tekitamist nt täitemenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tallinn 2017, lk 1046). Samuti on Riigikohus märkinud, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ei loo füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid (vt Riigikohtu 13.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-127-13, p 19). Seega ei ole füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja kaks erinevat isikut. Ka ÄS § 78 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Eeltoodut arvestades saab antud menetluses olla üks puudutatud isik / võlgnik. Kuna menetlusosalised on kompromissis menetlusosalisena välja toonud füüsilisest isikust ettevõtja S. S., lähtub sellest tähistusest menetlusosalisi märkides ka kohus (vt nt ka Riigikohtu 14.12.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-139-16; 02.10.2019 otsus kohtuasjas nr 2-18-187). 4.
lg 1 p 3 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt
lg-le 4 menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 I lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 5.
lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
lg 2 p 1, lg 4 ja avaldaja taotluse alusel tuleb avaldajale tagastada pool riigilõivust, s.o 22,50 eurot. 6.
lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel, samuti
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.