← Eesti

2-20-129874/9

Obsah (4)§ 5§ 230§ 162§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-129874 07 detsember 14. detsember 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OK Incure OÜ hagi O C vastu võlgnevuse

) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata 7.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
  2. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja poolt kasutatud laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt võimaldatud 3 000 euro laenulimiidi kasutamist. Kostja jättis täitmata laenulepingust tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse kasutada kohustust rikkunud laenusaaja vastu õiguskaitsevahendeid. Kostja vaidleb nõudele vastu, väites, et nõue on tõendamata ja alusetu, laenu väljastamine on tõendama kui ka väidetava nõude kuulumine hagejale.
  3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.
  4. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja märkis, et kostja esitas laenu taotlemise internetis vahendusel, kus kostja pidi end identifitseerima kas ID- kaardi või mobiil-id abiga. Hageja esitas kohtule kliendi andmete tabeli, millest nähtub, et taotlus on esitatud kostja nimelt. Tabeli identifitseerimise ajaloo järgi on taotlus esitatud (post xxx) postkontoris 02.09.
  5. a V K. 4

(6)Hageja ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja on isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Antud asjast ei nähtu, et kostja poolt on isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastanud. Hageja poolt kohtu nõudele täpsustada mil viisil väljastati laen kostjale. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud maksete laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud. Hageja esitas kohtule nõudele omapoolse seisukoha milles märkis, et laenu taotlemine käib interneti avalduse alusel laenuandja kodulehel, selleks pidi kostja täitma. laenutaotluse ning taotluse kinnitama. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulus 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 kohaselt intressimäär 49,09 % aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79 % aastas. Kostja on arvestanud viivist võrdses määras intressiga ning leiab, et võttes arvesse antud lepingu iseloomu ning tingimusi on viivise suurus põhjendatud ja mõistlik. xxx Laenulimiidi üldtingimuste punkti 7.6 kohaselt kliendi poolne kinnituskoodi saatmine xxx kujutab endast taotlust xxx maksta laen välja kliendi pangakontole, mille järgselt ei või enam kasutada laenu väljamaksest keeldumise õigust. Raha ülekanne teostatakse pärast isiku tuvastamist. Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, mil viisil väljastati laen kostjale (lepingu punkt 7.6), kas ülekandega kostja arvelduskontole või sularahas postkontoris. Hageja poolt esitatud tabelid, millest ei nähtu, kellele on need tabelid koostatud, mida need tabelid endast kujutavad ja mida need tabelid peavad tõendama. 12.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.

§ 5

lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja väidab, et kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja edastas kostjale 17.05.

  1. a meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
  2. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks ja nõue loovutatakse inkassofirmale. Kostjale tehtud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatist ei saa lugeda kättesaaduks. Ainuüksi kirjade edastamine ei tõenda, et teavitus oleksid saajani jõudnud. Hageja pidi tõendama, et kostja on tähtkirjad kätte saanud. Hageja ei teinud seda. Postiasutuse poolt saajale tähtkirja kättesaamiseks ja vastuvõtmiseks peab saaja end IDkaardi või Mobiil-ID-ga identifitseerima. Antud hetke ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et ta on kostjale edastanud ja kätte toimetanud meeldetuletuskirju ja lepingu ülesütlemise hoiatust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 2 999,65 eurot, viivist (alates 02.06.
  3. a kuni 21.09.
  4. a 0,130% päevas) 432,85 eurot ja intress 383,28 eurot. 5

(6)Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud (customer details) kliendi O C andmed, laenulepingu üldtingimused, teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning teate nõude menetlemise kohta Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja võis esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 32-1-137-07 p 13). Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud maksete laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud st kostja väidetava laenulepingust tuleneva täitmata kohustuse (nii põhinõude- kui kõrvalnõuete) suurus. 13. Kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda omal algatusel tõendeid. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kuna hageja ei ole tõendanud mille eest ja alusel ta kostjalt raha nõuab, tuleb hagi jätta rahuldamata täies ulatuses ning poolte muud väited, sh. nõude loovutamise osas ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. MENETLUSKULUDE JAOTUS 14.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus andis 04.11.2020 pooltele saadetud teates võimaluse esitada mh ka menetluskulude nimekirjad. Kostja esindaja esitas koos seisukohaga ka menetluskulude nimekirja. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 360 eurot. Samuti palub kostja lähtuvalt

§ 177

lg 2 välja mõista hagejale kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg –s 1 sätestatud seadusjärgses määras. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2021 kohtuotsusega täiendati otsuse põhjendusi 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.