← Eesti

2-20-18570/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18570 Tsiviilasi S. T. O. hagi F. H. O. ja F. O. vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. T. O. (registrikood XXX) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat E. S. ja vandeadvokaadi abi G. R. (XXX; e-post: XXX) Kostja I F. H. O. (registrikood XXX) Kostja II F. O. (registrikood XXX) Kostja I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat A. L. (XXX; e-post: XXX RESOLUTSIOON
  2. Jätta läbi vaatamata S. T. O. hagi F. H. O. ja F. O. vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks.
  3. Jätta menetluskulud hageja kanda.
  4. Määrus toimetada kätte pooltele.
  5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
  6. S. T. O. esitas
  7. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagi F. H. O. ja F. O. vastu kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt keelati Tartu Maakohtu
  8. augusti
  9. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnistusosakonnal kinnistusraamatus kostja II omandis olnud kinnistu (aadress Tartu 2-20-18570 maakond, XXX) suhtes
  10. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr XXX toodud kannete ja ka mistahes muude kannete tegemine enne kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 161 710 eurot sissekandmist. Kohtunikuabi rikkus Tartu Maakohtu
  11. augusti
  12. a määruses sisaldunud selgesõnalist keeldu teha kinnistu suhtes
  13. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr XXX toodud kannet ja ka mistahes muid kandeid enne hüpoteegi sisseseadmist ning tegi keelule vaatamata
  14. augustil 2020 kande kinnistusraamatusse, millega muutus kinnistu omanik ning kinnistu uue omanikuna kanti kostja I.
  15. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis
  16. detsembri
  17. a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata.
  18. Hageja esitas
  19. detsembril
  20. a kohtule uue hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas
  21. detsembri
  22. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning arestis hagi tagamiseks F. H. O. omandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu (aadres XXX) ja kandis kinnistusraamatu III jakku kinnistu võõrandamise ja mistahes asjaõigustega koormamise keelamiseks kinnistu käsutamise keelumärke S. T. O. kasuks.
  23. Kohus võttis hagi
  24. detsembri
  25. a määrusega menetlusse.
  26. Kostjad esitasid
  27. jaanuaril 2021 kohtu
  28. detsembri
  29. a hagi tagamise määruse peale määruskaebuse. Samal päeval esitasid kostjad kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3000 eurot.
  30. Kohus rahuldas
  31. jaanuari
  32. a määrusega kostjate taotluse osaliselt ja kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 1200 eurot.
  33. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  34. veebruari
  35. a määrusega kostjate määruskaebuse ja tühistas Tartu Maakohtu
  36. detsembri
  37. a määruse, millega maakohus rahuldas S. T. O. hagi tagamise taotluse. Tartu Ringkonnakohus tegi asjas uue määruse, millega jättis S. T. O.
  38. detsembri
  39. a hagi tagamise taotluse rahuldamata.
  40. Hageja tasus
  41. veebruaril 2021 tagatise 1200 eurot kostjate eeldatavate menetluskulude katteks.
  42. Kostjad esitasid
  43. veebruaril 2021 vastuse hagile ja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. KOHTU SEISUKOHT
  44. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu
  45. märtsi
  46. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).
  47. Hagiavalduse kohaselt keelati Tartu Maakohtu
  48. augusti
  49. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnistusosakonnal kinnistusraamatus kostja II omandis olnud kinnistu (aadress XXX) suhtes
  50. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr XXX toodud kannete ja ka mistahes muude kannete tegemine enne kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 161 710 eurot sissekandmist. Kohtunikuabi rikkus Tartu Maakohtu
  51. augusti
  52. a määruses sisaldunud selgesõnalist keeldu teha kinnistu suhtes
  53. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr XXX toodud kannet ja ka mistahes muid kandeid enne hüpoteegi 2 2-20-18570 sisseseadmist ning tegi keelule vaatamata
  54. augustil 2020 kande kinnistusraamatusse, millega muutus kinnistu omanik ning kinnistu uue omanikuna kanti kostja I.
  55. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati sama kinnistu kohta
  56. augustil 2020 kinnistamisavaldus, millega kostja II annab kinnistu üle kostjale I. Kohtunikuabi on edastanud tsiviilasjas 2-20-12323 kinnistusavalduse lahendamiseks kohtunikule. Tartu Maakohus leidis eelnimetatud tsiviilasjas, et hagi tagamise määruse alusel tehtav märge kantakse asjaõigusseaduse (AÕS) § 591 lg 4 järgi kinnistusraamatusse üldises korras ehk AÕS § 59 lg 2 järgi avalduste saabumise järjekorras. Samas tsiviilasjas leidis kohus, et Tartu Maakohtu
  57. augusti
  58. a hagi tagamise määrus on küll formaalselt kehtiv, kuid tagajärjetu ning selle alusel ei saa kinnistusraamatusse kandeid teha.
  59. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 41 lg 2 kohaselt, kui ühe kinnistu või ühe õiguse kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist.
  60. Praeguses menetluses on hageja esitanud nõude kostjate vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagejate nõude aluseks on seega AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks vaidlusaluse kinnistu omanik või asjaõiguse omaja. Nõude esitamise alust ei tulene ka KRS §-st
  62. Hageja ei ole oma nõuet TsMS § 381 lg 2 mõistes põhistanud. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et ta on õigustatud isikuks kandeparandamise hagiavalduse esitamiseks AÕS § 65 lg 1 mõttes. Hageja tõi hagi alusena esile, et vaatamata Tartu Maakohtu
  63. augusti
  64. a määrusega kehtestatud keelule tegi kohtunikuabi omanikukande, millega kostja II kinnistu omanikuks sai kostja I. Nimetatu ei anna hagejale hagiavalduses märgitud nõudeõigust.
  65. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
  66. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg
  67. Menetlusosaline võib taotleda Tartu Maakohtult tulenevalt TsMS §st 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.